Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Aarhusi konventsioon, Artur Toom, Berni konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Carl Wilhelm von Kupffer, Cartagena protokoll, CITES, Edmund August Friedrich Russow, Eerik Kumari, Eesti, Eesti kaitsealade loend, Eesti looduse infosüsteem, Eesti looduse päev, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Euroopa Liit, Fedor Bucholtz, Gregor von Helmersen, Gustav Vilbaste, Harilik jugapuu, Harilik talvik, Helsingi konventsioon, Hiiumaa, Jaan Eilart, Johannes Piiper, Kaitseala, Kaitstavate loodusobjektide seadus, Kaunis kuldking, Keskkonnainspektsioon, Konventsioon, Lahemaa rahvuspark, Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala, Linnudirektiiv, Loodusdirektiiv, Loodushoiu- ja Turismi-instituut, Looduskaitse, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Looduskaitsemärk, Looduskaitseseadus, Natura 2000, Püsielupaik, Ramsari konventsioon, Rändrahn, Rukkilill, Samblikud, Seadus, Sookaitseala, Suitsupääsuke, Tagaranna, ..., Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Vaika saared, Veepoliitika raamdirektiiv, Viktor Masing, 1. juuni, 10. mai, 12. mai, 1910, 1936, 1939, 1957, 1962, 1968, 1994, 2004. Laienda indeks (15 rohkem) »
Aarhusi konventsioon
Aarhusi konventsioon (inglise Aarhus Convention) on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide 1998.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Aarhusi konventsioon · Näe rohkem »
Artur Toom
Artur Toom sõidutamas külastajaid Vilsandi saarele aastal 1939 Artur Eduard Johannes Toom (aastani 1936 Artur Eduard Johannes Thom; 6. jaanuar 1884 Pihtla vald, Saaremaa – 29. märts 1942 Ussollagi vangilaager, Solikamsk, Venemaa) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsja.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Artur Toom · Näe rohkem »
Berni konventsioon
Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ja selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsioon (inglise Bern Convention või Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats) on 1979.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Berni konventsioon · Näe rohkem »
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (ka Rio konventsioon; inglise Convention on Biological Diversity) on 1992.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Näe rohkem »
Carl Wilhelm von Kupffer
Carl Wilhelm von Kupffer Carl (Karl) Wilhelm von Kupffer (2. / 14. november 1829 Lestene, Kuramaa – 16. detsember 1902 München) oli baltisaksa arstiteadlane.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Carl Wilhelm von Kupffer · Näe rohkem »
Cartagena protokoll
Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid, seda eriti nende piiriülesel liikumisel.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Cartagena protokoll · Näe rohkem »
CITES
CITESi ehk Washingtoni (1973) konventsioon (akronüüm ingliskeelsest nimetusest Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora – 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja CITES · Näe rohkem »
Edmund August Friedrich Russow
Edmund August Friedrich Russow 1890. aastatel Edmund August Friedrich Russow (24. veebruar/8. märts 1841 Tallinn – 11/23. aprill 1897 Tartu) oli baltisaksa botaanik.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Edmund August Friedrich Russow · Näe rohkem »
Eerik Kumari
Eerik Kumari mälestuskivi Puhtulaiul Eerik Madis Kumari (7. märts 1912 Aru (Vapra) talu, Martna kihelkond, Läänemaa – 8. jaanuar 1984 Tartu) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Eerik Kumari · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti kaitsealade loend
Siin on loetletud Eesti kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ehk looduspargid, kaitsealused pargid, kaitsealused puistud, hoiualad ja kohaliku omavalitsuse objektid).
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Eesti kaitsealade loend · Näe rohkem »
Eesti looduse infosüsteem
Eesti looduse infosüsteem (lühend EELIS) on alates 1999.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Eesti looduse infosüsteem · Näe rohkem »
Eesti looduse päev
Eesti looduse päev on Eesti looduse väärtustamisele ja tundmisele pühendatud ettevõtmiste kogu, mida korraldatakse augusti keskel alates aastast 2018.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Eesti looduse päev · Näe rohkem »
Eesti Looduseuurijate Selts
Seltsi maja Tartus W. Struve 2 Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Eesti Looduseuurijate Selts · Näe rohkem »
Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Looduskaitse Selts (lühend ELKS) on Eesti suurim looduskaitseorganisatsioon.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Eesti Looduskaitse Selts · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon
Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon on Eesti Teaduste Akadeemia Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonna juures tegutsev ühendus.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Fedor Bucholtz
Fedor Bucholtz Fedor Bucholtz (29. oktoober 1872 Varssavi – 30. aprill 1924 Tartu) oli baltisaksa mükoloog ja fütopatoloog.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Fedor Bucholtz · Näe rohkem »
Gregor von Helmersen
Gregor von Helmersen 1876. aastal Gregor von Helmersen (11. oktoober 1803 Kammeri mõis, Tartumaa, Liivimaa – 15. veebruar 1885 Peterburi) oli baltisaksa geoloog.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Gregor von Helmersen · Näe rohkem »
Gustav Vilbaste
Gustav Vilbaste (aastani 1935 Gustav Vilberg; 3. september 1885 Haavakannu, Kodasoo vald – 21. veebruar 1967 Tallinn) oli eesti botaanik, publitsist, kodu-uurija ja looduskaitsja.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Gustav Vilbaste · Näe rohkem »
Harilik jugapuu
Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Harilik jugapuu · Näe rohkem »
Harilik talvik
Harilik talvik (Chimaphila umbellata) on taimeliik kanarbikuliste sugukonnast talviku perekonnast.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Harilik talvik · Näe rohkem »
Helsingi konventsioon
Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil 1992 kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Majandusühenduse vahel.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Helsingi konventsioon · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Jaan Eilart
Jaan Eilart 1983. aastal Jaan Eilart (24. juuni 1933 Pala küla, Kirna vald, Türi kihelkond, Järvamaa – 18. mai 2006) oli eesti biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Jaan Eilart · Näe rohkem »
Johannes Piiper
Johannes Piiper Johannes Piiper (12. aprill 1882 Tallinn – 5. oktoober 1973 Tartu) oli eesti zooloog ja looduskirjanik.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Johannes Piiper · Näe rohkem »
Kaitseala
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid).
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Kaitseala · Näe rohkem »
Kaitstavate loodusobjektide seadus
Kaitstavate loodusobjektide seadus (lühend KLOS) oli Eesti Vabariigi seadus, mis kehtestas erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla (looduskaitse alla) võtmise korra ja kaitse olemuse, samuti maaomanike õigused ja kohustused kaitset vajava loodusobjektiga alal.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Kaitstavate loodusobjektide seadus · Näe rohkem »
Kaunis kuldking
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Kaunis kuldking · Näe rohkem »
Keskkonnainspektsioon
Keskkonnainspektsioon (lühend KKI) oli aastatel 1988–2020 Keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsenud valitsusasutus.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Keskkonnainspektsioon · Näe rohkem »
Konventsioon
Konventsioon on kokku lepitud, seaduses sätestatud või üldtunnustatud standardite, ühiskondlike normide või muude kriteeriumide kogum, mis sageli eksisteerib tavana.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Konventsioon · Näe rohkem »
Lahemaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspark on rahvuspark Põhja-Eestis.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Lahemaa rahvuspark · Näe rohkem »
Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (inglise West Estonian Archipelago Biosphere Reserve) oli 1990–2006 tegutsenud looduse ja pärandkultuuri kaitse territoorium, mis kuulus UNESCO biosfäärikaitsealade hulka.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala · Näe rohkem »
Linnudirektiiv
Linnudirektiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta) on üks kahest Euroopa Liidu looduskaitse direktiivist (teine on elupaikade direktiiv).
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Linnudirektiiv · Näe rohkem »
Loodusdirektiiv
Loodusdirektiiv (inglise keeles Habitats Directive, ametliku täisnimega Council Directive 92/43/EEC on the Conservation of natural habitats and of wild fauna and flora; eestikeelne lühend 92/43/EMÜ) on üks kahest Euroopa Liidu looduskaitse direktiivist (teine on linnudirektiiv).
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Loodusdirektiiv · Näe rohkem »
Loodushoiu- ja Turismi-instituut
Loodushoiu- ja Turismi-instituut oli aastail 1938–1940 tegutsenud riigiasutus, mis asus tollase Sotsiaalministeeriumi juures.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Loodushoiu- ja Turismi-instituut · Näe rohkem »
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Looduskaitse · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Looduskaitsemärk
Looduskaitsemärgi I järk Looduskaitsemärgi I järk 1938. aasta variant Looduskaitsemärk II järk Looduskaitsemärk oli Eesti teenetemärk, mida anti loodushoiualaste teenete eest.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Looduskaitsemärk · Näe rohkem »
Looduskaitseseadus
Looduskaitseseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Looduskaitseseadus · Näe rohkem »
Natura 2000
Natura 2000 on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Natura 2000 · Näe rohkem »
Püsielupaik
Püsielupaik on looduskaitses mingi kaitsealuse liigi elupaik.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Püsielupaik · Näe rohkem »
Ramsari konventsioon
Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Ramsari konventsioon · Näe rohkem »
Rändrahn
migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Rändrahn · Näe rohkem »
Rukkilill
Õienupp Rukkilill (Centaurea cyanus) on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Rukkilill · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Samblikud · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Seadus · Näe rohkem »
Sookaitseala
Sookaitseala on looduskaitsealuse territooriumi tüüp, mis võeti Eestis kasutusele 1981.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Sookaitseala · Näe rohkem »
Suitsupääsuke
Suitsupääsuke Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Suitsupääsuke · Näe rohkem »
Tagaranna
Rand Tagaranna küla juures Tagaranna on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas Ninase poolsaarel.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Tagaranna · Näe rohkem »
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
Tüüpiline TÜLKRi liige, keskkonnakaitsja Peep Mardiste. Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (lühend TÜLKR) on mittetulundusühing, mis ühendab loodusest ja looduskaitsest huvituvaid Tartu tudengeid.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering · Näe rohkem »
Vaika saared
Vaika saared Maa-ameti kaldaerofotol Vaika saared kaardil Rand Alumisel Vaikal, taustal Vilsandi Vaika saared ehk Vaikad on umbes 5 hektari suurune saarestik Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Vaika saared · Näe rohkem »
Veepoliitika raamdirektiiv
Veepoliitika raamdirektiiv (ka vee raamdirektiiv, lühendatult VRD; inglise Water Framework Directive ehk lühendatult WFD) ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik on Euroopa Liidu üks raamdirektiividest, mis kehtestab liikmesriikidele ülesande jõuda kõigi veekogude (kaasa arvatud mereakvatoorium kuni ühe meremiili kauguseni rannikust) hea kvalitatiivse ning kvantitatiivse seisundini aastaks 2015.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Veepoliitika raamdirektiiv · Näe rohkem »
Viktor Masing
Viktor Masing (11. aprill 1925 Tartu – 18. märts 2001) oli eesti botaanik, biogeograaf, sooteadlane, ökoloog ja loodusteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).
Uus!!: Eesti looduskaitse ja Viktor Masing · Näe rohkem »
1. juuni
1.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 1. juuni · Näe rohkem »
10. mai
10.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 10. mai · Näe rohkem »
12. mai
12.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 12. mai · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 1910 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 1936 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 1939 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 1957 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 1962 · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 1968 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 1994 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Eesti looduskaitse ja 2004 · Näe rohkem »
