Kiiremini kui brauser!
115 suhted: Ainupõlvsed, Alexander Theodor von Middendorff, Alutaguse, Autohtoonne liik, Ümarussid, Ämblikulaadsed, Balti kubermangud, Eerik Kumari, Eesti, Eesti ämblike süstemaatiline nimestik, Eesti elustik, Eesti hooghännaliste süstemaatiline nimestik, Eesti imetajad, Eesti imetajate süstemaatiline nimestik, Eesti kahepaiksed, Eesti kalade loend, Eesti kalade süstemaatiline nimestik, Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik, Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik, Eesti limused, Eesti lindude süstemaatiline nimestik, Eesti linnud, Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Loodusmuuseum, Eesti putukad, Eesti roomajad, Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik, Eesti taimestik, Eesti Teaduste Akadeemia, Eestimaa Provintsiaalmuuseum, Elupaik, Endeem, Eosloomad, Euroopa kobras, Euroopa piison, Euroopa sookilpkonn, Hans Kauri, Harald Haberman, Hüdraloomad, Heinrich Riikoja, Hobune, Hulkharjasussid, Hulkjalgsed, Imetajad, Inimesi ründavad lülijalgsed, Introduktsioon (bioloogia), Jõetaguse, Jõhvussid, Johann Friedrich Eschscholtz, Johannes Piiper, ..., Juhan Aul, Juurjalgsed, Kaanid, Kahepaiksed, Karbid, Karl Ernst von Baer, Kaur, Kärssussid, Käsnad, Kõrg-Eesti allprovints, Keraskärssussid, Keriloomad, Kidakärssussid, Klass (bioloogia), Kliima, Koduloom, Kultuurmaastik, Kurvitsalised, Laialehised metsad, Lääne-Eesti, Läänemeri, Lehtmets, Linnud, Loimurid, Loomad, Loomastik, Luukalad, Madal-Eesti, Mandrijää, Mihkel Härms, Paelussid, Putukad, Ripskõhtsed, Ripsloomad, Ripsussid, Roomajad, Saastamine, Sammalloomad, Sõõrsuud, Selgroogsed, Selgrootud, Siilussid, Tallinn, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum, Tarvas, Teine maailmasõda, Teod, Territoorium, Tundra, Vahe-Eesti, Väheharjasussid, Vähilaadsed, Väljasuremine, Veeala, Viburloomad, Weichseli jäätumine, Wilhelm Konstantin Petersen, Zooloogia ja Botaanika Instituut, 1802, 1822, 1853, 1864, 1952, 20. sajand. Laienda indeks (65 rohkem) »
Ainupõlvsed
Ainupõlvsed (Monogenea, vanemais allikais ka Monogenoidea) on mitmekesine alamate usside klass lameusside hõimkonnas.
Uus!!: Eesti loomastik ja Ainupõlvsed · Näe rohkem »
Alexander Theodor von Middendorff
Alexander Theodor von Middendorff Middendorffi suguvõsa vapp Alexander Theodor von Middendorff (vene Александр Федорович Миддендорф; 18. august (vkj 6. august) 1815 Peterburi – 28. jaanuar (vkj 16. jaanuar) 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija, Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: Eesti loomastik ja Alexander Theodor von Middendorff · Näe rohkem »
Alutaguse
Alutaguse võib olla.
Uus!!: Eesti loomastik ja Alutaguse · Näe rohkem »
Autohtoonne liik
Autohtoonne liik (varasemas kirjanduses ka aborigeenne liik) on liik, mis on kujunenud samas piirkonnas, kus ta kaasajal levib.
Uus!!: Eesti loomastik ja Autohtoonne liik · Näe rohkem »
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Uus!!: Eesti loomastik ja Ümarussid · Näe rohkem »
Ämblikulaadsed
Ämblikulaadsed ehk arahniidid (Arachnida) on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda (samasse hõimkonda kuuluvad veel vähid, hulkjalgsed ja putukad).
Uus!!: Eesti loomastik ja Ämblikulaadsed · Näe rohkem »
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.
Uus!!: Eesti loomastik ja Balti kubermangud · Näe rohkem »
Eerik Kumari
Eerik Kumari mälestuskivi Puhtulaiul Eerik Madis Kumari (7. märts 1912 Aru (Vapra) talu, Martna kihelkond, Läänemaa – 8. jaanuar 1984 Tartu) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).
Uus!!: Eesti loomastik ja Eerik Kumari · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ämblike süstemaatiline nimestik
Eesti ämblike süstemaatiline nimestik Eestis elab üle 520 liigi ämblikke.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti ämblike süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti elustik
Eesti elustik on Eesti alal elavate organismide kogum.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti elustik · Näe rohkem »
Eesti hooghännaliste süstemaatiline nimestik
Eesti hooghännaliste süstemaatiline nimestik Hooghännalisi elab Eestis umbes 90 liiki.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti hooghännaliste süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti imetajad
Eesti imetajad ehk Eesti imetajate fauna ehk Eesti teriofauna on Eesti territooriumil elavad imetajad.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti imetajad · Näe rohkem »
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
Eesti imetajate süstemaatiline nimestik loetleb kõik Eestis pärismaisena või naturaliseerununa elavad imetajate liigid.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti imetajate süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti kahepaiksed
Eesti kahepaiksed on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad kahepaiksed.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti kahepaiksed · Näe rohkem »
Eesti kalade loend
Siin on tähestiku järjekorras loetletud Eesti looduslikke kalaliike ja -perekondi ning alamliike.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti kalade loend · Näe rohkem »
Eesti kalade süstemaatiline nimestik
"Eesti kalade süstemaatiline nimestik" loetleb Eesti kalad (sh sõõrsuud) süstemaatikapõhiselt.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti kalade süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik
Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik loetleb Eesttis elavad kiililised.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti kiililiste süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik
Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik tugineb kataloogile "Eesti liblikad" (Jürivete jt. 2000), järgides seal kasutatud süsteemi.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti limused
Eestis on kindlaks tehtud umbes 165 liiki limuseid (Mollusca), nende seas nii teod kui karbid.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti limused · Näe rohkem »
Eesti lindude süstemaatiline nimestik
Eesti lindude süstemaatiline nimestik on Eesti Ornitoloogiaühingu juurde kuuluva Eesti linnuharulduste komisjoni peetav Eesti Vabariigi territooriumil kindlaks tehtud lindude nimestik.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti lindude süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti linnud
Eesti linnud ehk Eesti linnustiku (Eesti avifauna) moodustavad Eestis pidevalt elavad, Eestist läbi rändavad, Eestis pesitsevad või siia eksikülalisena sattuvad linnud.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti linnud · Näe rohkem »
Eesti Looduseuurijate Selts
Seltsi maja Tartus W. Struve 2 Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti Looduseuurijate Selts · Näe rohkem »
Eesti Loodusmuuseum
2017. aasta muuseumiöö Eesti Loodusmuuseumis Eesti Loodusmuuseum on loodusteaduslik muuseum Tallinnas aadressil Lai tänav 29a.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti Loodusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti putukad
''Geina didactyla'' kaselehel Kivi-kägukimalane aasristiku õisikul Kuningkiil pillirool Eesti putukad on Eesti alal elavad ja sigivad putukad.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti putukad · Näe rohkem »
Eesti roomajad
Kivisisalik Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Arusisalikud Rästik Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Eesti roomajad on Eesti territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti roomajad · Näe rohkem »
Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik
Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik esitab Eestis elavate sihktiivaliste taksonite nimestiku.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti taimestik
Küüvits. Harilik laanik. Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti taimestik · Näe rohkem »
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Eestimaa Provintsiaalmuuseum
Ungern-Sternbergide palee Toompeal, kus aastatel 1911-1946 asus Eestimaa Provintsiaalmuuseum (Kohtu 6, ehitatud 1865–1868, arhitekt Martin Gropius) Eestimaa Provintsiaalmuuseum (ka: Tallinna Provintsiaalmuuseum) oli 1842.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eestimaa Provintsiaalmuuseum · Näe rohkem »
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Uus!!: Eesti loomastik ja Elupaik · Näe rohkem »
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Uus!!: Eesti loomastik ja Endeem · Näe rohkem »
Eosloomad
Eosloomad (Sporozoa) oli takson, mis hõlmas kõiki parasiitseid protiste, ning oli seega selgelt polüfüleetiline.
Uus!!: Eesti loomastik ja Eosloomad · Näe rohkem »
Euroopa kobras
Euroopa kobras (Castor fiber) on näriline kopra perekonnast.
Uus!!: Eesti loomastik ja Euroopa kobras · Näe rohkem »
Euroopa piison
Euroopa piison Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.
Uus!!: Eesti loomastik ja Euroopa piison · Näe rohkem »
Euroopa sookilpkonn
Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.
Uus!!: Eesti loomastik ja Euroopa sookilpkonn · Näe rohkem »
Hans Kauri
Hans Kauri (aastani 1935 Hans Mühlberg; 30. mai 1906 Majala, Konguta vald – 30. jaanuar 1999 Stockholm) oli eesti zooloog ja loomaökoloog; filosoofiadoktor (1959, Lundi ülikool).
Uus!!: Eesti loomastik ja Hans Kauri · Näe rohkem »
Harald Haberman
Harald Haberman (19. detsember 1904 – 16. detsember 1986) oli eesti zooloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Uus!!: Eesti loomastik ja Harald Haberman · Näe rohkem »
Hüdraloomad
Hüdraloomad (Hydrozoa) on ainuõõssete hõimkonda kuuluvate väga väikeste loomade klass.
Uus!!: Eesti loomastik ja Hüdraloomad · Näe rohkem »
Heinrich Riikoja
Heinrich Riikoja Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Heinrich Roman Reichenbach; 8. märts 1891 – 31. oktoober 1988 Tartu) oli eesti zooloog ja hüdrobioloog, Eesti hüdrobioloogia rajajaid; bioloogiadoktor (1942).
Uus!!: Eesti loomastik ja Heinrich Riikoja · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Eesti loomastik ja Hobune · Näe rohkem »
Hulkharjasussid
Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) on klass rõngusside hõimkonnast.
Uus!!: Eesti loomastik ja Hulkharjasussid · Näe rohkem »
Hulkjalgsed
Hulkjalgsed ehk müriapoodid (Myriapoda) on lülijalgsete alamhõimkond, kuhu kuuluvad teiste seas sada- ja tuhatjalgsed.
Uus!!: Eesti loomastik ja Hulkjalgsed · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Eesti loomastik ja Imetajad · Näe rohkem »
Inimesi ründavad lülijalgsed
astel mürgiga Inimesi hammustavad ja nõelavad mitmed artropoodid ehk lülijalgsed kas toitumise või kaitse eesmärgil.
Uus!!: Eesti loomastik ja Inimesi ründavad lülijalgsed · Näe rohkem »
Introduktsioon (bioloogia)
Kurdlehine kibuvits jõudis Eestisse juba 19. sajandil, aga viimastel aastakümnetel on sellest kujunenud probleemne taim, mis vohab liivastel rannaaladel ja tõrjub välja kodumaiseid liike. Seda plaanitakse hakata randadest välja tõrjuma nagu tegeletakse Sosnovski karuputke tõrjumisega Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet (võõrliikide) sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud.
Uus!!: Eesti loomastik ja Introduktsioon (bioloogia) · Näe rohkem »
Jõetaguse
Jõetaguse on mitme koha nimi.
Uus!!: Eesti loomastik ja Jõetaguse · Näe rohkem »
Jõhvussid
Jõhvussid (Nematomorpha, harvem nimetus Gordiacea) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad ainult parasiitse eluviisiga organismid.
Uus!!: Eesti loomastik ja Jõhvussid · Näe rohkem »
Johann Friedrich Eschscholtz
Johann Friedrich Eschscholtz Johann Friedrich Eschscholtz (õieti Johann Friedrich Gustav von Eschscholtz; 1. november 1793 Tartu – 19. mai 1831 Tartu) oli baltisaksa füüsik, botaanik, zooloog ja entomoloog.
Uus!!: Eesti loomastik ja Johann Friedrich Eschscholtz · Näe rohkem »
Johannes Piiper
Johannes Piiper Johannes Piiper (12. aprill 1882 Tallinn – 5. oktoober 1973 Tartu) oli eesti zooloog ja looduskirjanik.
Uus!!: Eesti loomastik ja Johannes Piiper · Näe rohkem »
Juhan Aul
Juhan Aul (aastani 1931 Juhan Klein; 15. oktoober 1897 Are vald – 29. august 1994 Tartu) oli eesti antropoloog, zooloog ja eugeenik.
Uus!!: Eesti loomastik ja Juhan Aul · Näe rohkem »
Juurjalgsed
Juurjalgsed (Sarcodina, ebakorrektselt ka Rhizopoda) on ainuraksed loomad.
Uus!!: Eesti loomastik ja Juurjalgsed · Näe rohkem »
Kaanid
Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad.
Uus!!: Eesti loomastik ja Kaanid · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Eesti loomastik ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Karbid
Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.
Uus!!: Eesti loomastik ja Karbid · Näe rohkem »
Karl Ernst von Baer
Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer Karl Baeri hauasammas Vana-Jaani kalmistul Tartus Karl Ernst von Baer (28. veebruar (17. veebruar vkj) 1792 Piibe mõis, Järvamaa – 28. november (16. november vkj) 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Uus!!: Eesti loomastik ja Karl Ernst von Baer · Näe rohkem »
Kaur
Kaur (Gavia) on veelindude perekond, kauriliste seltsi kaurlaste sugukonna ainuperekond, kuhu kuulub 5 liiki.
Uus!!: Eesti loomastik ja Kaur · Näe rohkem »
Kärssussid
Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) on selgrootute loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 1400 liiki.
Uus!!: Eesti loomastik ja Kärssussid · Näe rohkem »
Käsnad
Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.
Uus!!: Eesti loomastik ja Käsnad · Näe rohkem »
Kõrg-Eesti allprovints
Kõrg-Eesti allprovints (ka: Kõrg-Eesti) on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla.
Uus!!: Eesti loomastik ja Kõrg-Eesti allprovints · Näe rohkem »
Keraskärssussid
Keraskärssussid ehk priapuliidid (Priapulida) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad maritiimsed ussid, kellele on iseloomulik sissetõmmatav ruljas kärss.
Uus!!: Eesti loomastik ja Keraskärssussid · Näe rohkem »
Keriloomad
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.
Uus!!: Eesti loomastik ja Keriloomad · Näe rohkem »
Kidakärssussid
Kidakärssussid ehk kidakärssed ehk akantotsefaalid (Acanthocephala; kreeka acanthus 'okas', 'oga' + kephale 'pea') on parasiitsete loomade hõimkond.
Uus!!: Eesti loomastik ja Kidakärssussid · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Eesti loomastik ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Eesti loomastik ja Kliima · Näe rohkem »
Koduloom
Koduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.
Uus!!: Eesti loomastik ja Koduloom · Näe rohkem »
Kultuurmaastik
Kultuurmaastik ehk kultuurmaistu (ka antropogeenne maastik või inimkujundatud maastik) on maastik, kus inimtegevus on loodust tugevalt muutnud või mõjutanud.
Uus!!: Eesti loomastik ja Kultuurmaastik · Näe rohkem »
Kurvitsalised
Kurvitsalised (Charadriiformes) on mitmekesine lindude selts, kuhu kuulub umbes 350 liiki.
Uus!!: Eesti loomastik ja Kurvitsalised · Näe rohkem »
Laialehised metsad
Pöögimets Belgias Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud.
Uus!!: Eesti loomastik ja Laialehised metsad · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Eesti loomastik ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Eesti loomastik ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Uus!!: Eesti loomastik ja Lehtmets · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Eesti loomastik ja Linnud · Näe rohkem »
Loimurid
Loimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond.
Uus!!: Eesti loomastik ja Loimurid · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Eesti loomastik ja Loomad · Näe rohkem »
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Uus!!: Eesti loomastik ja Loomastik · Näe rohkem »
Luukalad
Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.
Uus!!: Eesti loomastik ja Luukalad · Näe rohkem »
Madal-Eesti
Madal-Eesti allprovints ehk Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud.
Uus!!: Eesti loomastik ja Madal-Eesti · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Eesti loomastik ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mihkel Härms
Mihkel Härms (20. veebruar (vkj 8. veebruar) 1874 Vanaküla – 20. september 1941 Elva) oli eesti ornitoloog, esimene eestlasest kutseline ornitoloog.
Uus!!: Eesti loomastik ja Mihkel Härms · Näe rohkem »
Paelussid
Paelussid ehk tsestoodid (Cestoda; kreeka kestos 'pael') on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass.
Uus!!: Eesti loomastik ja Paelussid · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Eesti loomastik ja Putukad · Näe rohkem »
Ripskõhtsed
Ripskõhtsed (Gastrotricha) on loomade riiki kahekülgsete põhikonda kuuluv hõimkond.
Uus!!: Eesti loomastik ja Ripskõhtsed · Näe rohkem »
Ripsloomad
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda.
Uus!!: Eesti loomastik ja Ripsloomad · Näe rohkem »
Ripsussid
Ripsussid ehk turbellaarid (Turbellaria) on alamate usside klass lameusside hõimkonnas.
Uus!!: Eesti loomastik ja Ripsussid · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Eesti loomastik ja Roomajad · Näe rohkem »
Saastamine
õhu saastajad. Suitsevad korstnad on klassikaliseks saastamise näiteks. Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist.
Uus!!: Eesti loomastik ja Saastamine · Näe rohkem »
Sammalloomad
Sammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.
Uus!!: Eesti loomastik ja Sammalloomad · Näe rohkem »
Sõõrsuud
Sõõrsuud (Cyclostomata) ehk tsüklostoomid on polüfüleetiline rühm, mis sisaldab lõuatuid kalu – silmusid ja pihklasi.
Uus!!: Eesti loomastik ja Sõõrsuud · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Eesti loomastik ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Uus!!: Eesti loomastik ja Selgrootud · Näe rohkem »
Siilussid
Siilussid (Kinorhyncha) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed (1 mm või väiksemad) merelised pseudotsöloomiga mereussid.
Uus!!: Eesti loomastik ja Siilussid · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Eesti loomastik ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Eesti loomastik ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum
Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum oli muuseum Tartus Vanemuise tänaval.
Uus!!: Eesti loomastik ja Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum · Näe rohkem »
Tarvas
Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.
Uus!!: Eesti loomastik ja Tarvas · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Eesti loomastik ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Eesti loomastik ja Teod · Näe rohkem »
Territoorium
Territoorium on piiritletud maa-ala, mida institutsioon, isik või elusolend kontrollib, haldab ja/või kasutab.
Uus!!: Eesti loomastik ja Territoorium · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Eesti loomastik ja Tundra · Näe rohkem »
Vahe-Eesti
Vahe-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis jääb Lääne- ja Ida-Eesti maastikuvaldkonna vahele.
Uus!!: Eesti loomastik ja Vahe-Eesti · Näe rohkem »
Väheharjasussid
Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) on rõngusside hõimkonda kuuluv alamklass.
Uus!!: Eesti loomastik ja Väheharjasussid · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Eesti loomastik ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Uus!!: Eesti loomastik ja Väljasuremine · Näe rohkem »
Veeala
Veeala (ka akvatoorium, veeväli) on veega püsivalt kaetud ala.
Uus!!: Eesti loomastik ja Veeala · Näe rohkem »
Viburloomad
Viburloomad ehk flagellaadid on protistide rakuehituslik tüüp, kellele on omane vibur.
Uus!!: Eesti loomastik ja Viburloomad · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Eesti loomastik ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
Wilhelm Konstantin Petersen
Wilhelm Konstantin Frommhold Petersen (12. juuni 1854 Lihula – 3. veebruar 1933 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Eesti liblikateadlane ja pedagoog.
Uus!!: Eesti loomastik ja Wilhelm Konstantin Petersen · Näe rohkem »
Zooloogia ja Botaanika Instituut
Zooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus.
Uus!!: Eesti loomastik ja Zooloogia ja Botaanika Instituut · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Eesti loomastik ja 1802 · Näe rohkem »
1822
1822.
Uus!!: Eesti loomastik ja 1822 · Näe rohkem »
1853
1853.
Uus!!: Eesti loomastik ja 1853 · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Eesti loomastik ja 1864 · Näe rohkem »
1952
1952.
Uus!!: Eesti loomastik ja 1952 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Eesti loomastik ja 20. sajand · Näe rohkem »
