Kiiremini kui brauser!
270 suhted: Aasta, Ahervare, Ahjualune, Ahjupealne, Alevipoeg, Allikas, Allilm, Animism, Aprill, Arbumine, Arheoloogia, Arm, AS Kirjastus Ilo, August, Ülalistmine, Ülemiste vanake, Äike, Õitsilkäimine, Detsember, Eesti mütoloogia, Eesti rahvakalender, Eestlased, Ehalkäimine, Elu, Ema, Esivanematekultus, Funktsioon (matemaatika), Ganglioni tsüst, Haldjas, Haud, Härjapõlvlane, Henriku Liivimaa kroonika, Hiid, Hiieallikas, Hiis, Hing, Hingedeaeg, Hingedepäev, Hint, Ilmaneitsi, Ilmarine, INE, Ingel, Ingeri, Isa, Issand, Ivar Paulson, Jaanuar, Jää, Jälg, ..., Jõulud, Jõululeib, Jeesus, Jumal, Jumalad, Jumalanna, Jumalariik, Jumalasünnitaja, Jumalus, Juudas Iskariot, Juudavaik, Juuli, Juuni, Kaarnakivi (rahvausund), Kaave, Kahi, Kalevipoeg, Kalkar, Karjalaskepäev, Kääbas, Kärp, Käsitiivalised, Külm, Külvinädalad, Künnipäev, Kõdu, Kildsann, Kodukäija, Koerakoonlased, Koit ja Hämarik, Kolletamispäev, Kolm, Kolumats, Komm (sädemetepüüdja), Korp, Kotermann, Kratt, Kristus, Kummitus, Kuningas, Kurat, Kuri, Kuri silm, Kuu, Laurentius, Lääne-Eesti, Läänemaa, Leiger, Lendva, Libahunt, Linda, Linnupete, Looja, Luupainaja, Luuvalupäev, Maa-alused, Maaema, Maajumal, Maarja, Maausk, Mai, Majauss, Maolised, Mardus, Matthias Johann Eisen, Märts, Müokardi infarkt, Mütoloogia, Mõniste, Melk, Mets, Metsaema, Metsavana, Metsik, Murueide tütred, Näkk, Näks, Nõiasõnad, Nõiavits, Nõid, Nõidus, Neitsi, Neljapäev, November, Nukk, Ohvrikivi, Oktoober, ONG, Oskar Loorits, Paganlus, Paharet, Panteon, Päike, Päkapikk, Päriskonnalised, Pöök, Pööripäev, Pöialpoiss, Püha Vaim, Püstoks, Põrgu, Peko, Pell, Penn, Peremees, Personifikatsioon, Pihlakas, Piilu, Pikker, Pikne (äiksejumal), Pilda, Piret, Pisuhänd, Poeg, Puhastustuli, Purask, Pusa, Puugid, Ragan, Rahvalaul, Rõugutaja, Reede, Reo, Reomägi, Rist, Ristipuu, Ronk, Saatan, Saatus, Sakala, Salme (tegelaskuju), Sarved, Sarvik, Sügisene madisepäev, Sõlg, Sõna, Seitse, Sepp, September, Skandinaavia, Sulevipoeg, Surm, Suvistepüha, Taar, Taara, Taarausk, Taevaisa, Taevas, Taliharjapäev, Tall, Talvine madisepäev, Tark, Tartu, Tarvas, Tarvastu, Tähendus, Täht (astronoomia), Tõll, Tõnis, Tõnn, Tõnnivakk, Teod, Tharapita, Thor, Tikutaja, Tirdilised, Toonela, Tooni, Toor, Tooru, Tooru õhtu, Totemism, Tuhk, Tuli, Turis, Tuulispask, Tuulispea, Tuuslar, Ui, Uku, Uku Masing, Ukukivi, Umbluu, Ussid, Vaanid, Vaenuköis, Vaim, Vaim (tont), Vanaema, Vanaisa, Vanapagan, Vanem, Vanemuine, Vari, Varn, Vastlapäev, Vägi, Veebruar, Veekogu, Viimnepäev, Viisnurk, Virmalised, Virumaa, Volbripäev, 1. aprill, 1. mai, 12. mai, 13 (arv), 14. aprill, 14. jaanuar, 14. juuli, 14. oktoober, 1998, 21. juuni, 21. märts, 22. detsember, 23. september, 29. veebruar, 6. veebruar, 7. detsember. Laienda indeks (220 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Aasta · Näe rohkem »
Ahervare
Ahervare ehk ahervars (ka ahivars, ahjuvars, ahuvarsEesti murrete sõnaraamat vaadatud 15.05.2020) on Eesti rahvakultuuris ohverdamispaigana kasutatud kivikuhjatisEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ahervare · Näe rohkem »
Ahjualune
Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ahjualune · Näe rohkem »
Ahjupealne
Ahjupealne on talumajapidamises koht ahju peal, kus külmal talveperioodil võisid magada enamasti meessoost taluelanikudEesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ahjupealne · Näe rohkem »
Alevipoeg
Alevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Eesti rahvausund ja Alevipoeg · Näe rohkem »
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Allikas · Näe rohkem »
Allilm
Allilm (allmaailm, alumine maailm) on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud maailma kujutamisega mitmekihilisena (sageli kolmekihilisena: allilm, siinne maailm ehk pealmaailm ja ülailm).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Allilm · Näe rohkem »
Animism
Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Animism · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Aprill · Näe rohkem »
Arbumine
Arbumine on nõidumise varal ennustamine ja liisuheitmine läänemeresoomlaste vanas rahvausundis; endemaagia liik.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Arbumine · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Arm
Kunagise lõikehaava arm käel Arm on haava paranemisel kudedesse jääv jälg.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Arm · Näe rohkem »
AS Kirjastus Ilo
Kirjastus Ilo (ka AS Kirjastus ILO) oli 1990.
Uus!!: Eesti rahvausund ja AS Kirjastus Ilo · Näe rohkem »
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja August · Näe rohkem »
Ülalistmine
Ülalistmine (ka: ülalistumine, ülalistumised, istjad, istjatsed) on Kihnu neidude iidne traditsioon.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ülalistmine · Näe rohkem »
Ülemiste vanake
Ülemiste vanake on mütoloogiline tegelane eesti rahvausundis, kes pidavat elama Tallinna lähedal Ülemiste järves.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ülemiste vanake · Näe rohkem »
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Äike · Näe rohkem »
Õitsilkäimine
Õitsilkäimine ehk õits on öine hobustega või veistega küla ühiskarjamaal karjatamineEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Õitsilkäimine · Näe rohkem »
Detsember
Detsember ehk jõulukuu ehk talvistepühakuu ehk talvekuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheteistkümnes kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Detsember · Näe rohkem »
Eesti mütoloogia
Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Eesti mütoloogia · Näe rohkem »
Eesti rahvakalender
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Eesti rahvakalender · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Eestlased · Näe rohkem »
Ehalkäimine
Ehalkäimine (ka: tädirannas käimine; saarte murdes ka: lipsul käimine) oli mitmetes rahvakultuurides traditsioon, mille korral noormehed külastasid öösel abiellumiseas tütarlapsiEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ehalkäimine · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Elu · Näe rohkem »
Ema
"Ema lapsega". (Gustaaf Soreli maal) Ema on naissoost lapsevanem.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ema · Näe rohkem »
Esivanematekultus
Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Esivanematekultus · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Ganglioni tsüst
Ganglioni tsüst ehk ganglion või kooljaluu ehk eksostoos on paistetus, mis enamasti tekib liigeste või kõõluste piirkonda jalgadel või kätel.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ganglioni tsüst · Näe rohkem »
Haldjas
Haldjas Haldjas (murdes ka haldijas, aljas, algjasVäike murdesõnastik vaadatud 15.05.2020) on looduses, elamus või mujal valitsev kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Haldjas · Näe rohkem »
Haud
Värskelt kaevatud haud Seattle'is juudi surnuaias Haud ehk kalm on paik, kuhu surnu säilmed on maetud.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Haud · Näe rohkem »
Härjapõlvlane
Härjapõlvlane on väikest kasvu üleloomulik olend paljude rahvaste mütoloogias.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Härjapõlvlane · Näe rohkem »
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Hiid
Hiid (ka hiiglane, vägimees, vägilane, gigant) on paljude rahvaste mütoloogiast tuntud inimesekujuline, kuid inimesest oluliselt suurem mütoloogiline olend, kes on üleinimliku jõuga, sageli äkilise loomuga ja inimvaenulik ning enamasti mitte väga intelligentne.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Hiid · Näe rohkem »
Hiieallikas
Hiieallikas on pühaks peetud allikas, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Hiieallikas · Näe rohkem »
Hiis
Tammealuse hiis Hiis on looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Hiis · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Hing · Näe rohkem »
Hingedeaeg
Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Hingedeaeg · Näe rohkem »
Hingedepäev
Hingedepäev on 2. novembril.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Hingedepäev · Näe rohkem »
Hint
Hint on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Hint · Näe rohkem »
Ilmaneitsi
Ilmaneitsi on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ilmaneitsi · Näe rohkem »
Ilmarine
Ilmarine võib tähendada järgmist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ilmarine · Näe rohkem »
INE
INE või Ine võib tähendada järgmist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja INE · Näe rohkem »
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ingel · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ingeri · Näe rohkem »
Isa
Inimese isa ehk bioloogiline isa on mees, kes on ta sigitanud.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Isa · Näe rohkem »
Issand
Isand (pietistlikus traditsioonis Issand) on kristliku (ja/või judaistliku) Jumala sünonüüm või epiteet eesti keeles, mida kasutatakse sõnade Adonai (heebrea 'Mu Isand'), Kyrios (kreeka) ja Dominus (ladina) eeskujul ja tõlkena.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Issand · Näe rohkem »
Ivar Paulson
Ivar Paulson (26. mai 1922 Tallinn – 6. märts 1966 Stockholm) oli eesti etnoloog, usundiloolane, tõlkija ja luuletaja.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ivar Paulson · Näe rohkem »
Jaanuar
Jaanuar on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jaanuar · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jää · Näe rohkem »
Jälg
Jälg on millestki või kellestki järele jäänud märk.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jälg · Näe rohkem »
Jõulud
Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jõulud · Näe rohkem »
Jõululeib
Jõululeib (Saaremaal ka: näärikakk, Mulgimaal jõulupoiss, jõulupullEesti murrete sõnaraamat) oli vanasti jõulude ajal valmistatud leivakakk, mis tehti harilikult seakujuline (sel juhul nimetati ka jõuluorikaks), aga ka kuhikukujuline (imiteerides viljakuhja) või keskel auguga küünla jaoks.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jõululeib · Näe rohkem »
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jeesus · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jumal · Näe rohkem »
Jumalad
Jumalad (ehk jumalused) on polüteistliku usundisüsteemi austusobjektid.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jumalad · Näe rohkem »
Jumalanna
Aphrodite Jumalanna on naissoost jumalus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jumalanna · Näe rohkem »
Jumalariik
Jumalariik või Taevariik on mõiste aabrahamlikes religioonides (judaismis, kristluses ja islamis), mis tähistab ülimat või kõrgeimat olekut või saavutust.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jumalariik · Näe rohkem »
Jumalasünnitaja
Frankfurdi meister. Madonna lapsega Iseri-äärse Moosburgi katedraali St. Kastuluse romaani stiilis lääneportaalil Jumalasünnitaja (kreeka keeles Θεοτόκος Theotókos, ladina keeles Dei Genitrix) ehk jumalaema (ladina keeles Mater Dei) on Jeesuse Kristuse ema Maarja autiitel, mis sisaldab kristlikku usuveendumust, et Jumala pojana austatav Jeesus Naatsaretist oli ühtaegu tõeline Jumal ja tõeline inimene.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jumalasünnitaja · Näe rohkem »
Jumalus
Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Jumalus · Näe rohkem »
Juudas Iskariot
Juudas Iskariot oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Juudas Iskariot · Näe rohkem »
Juudavaik
Juudavaik (rahvasuus ka: juudasitt, pärglipask, tiivistrik) on haisva vaiguputke (Ferula assafoetida) varrest ja juurest saadav vaikEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Juudavaik · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Juuli · Näe rohkem »
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Juuni · Näe rohkem »
Kaarnakivi (rahvausund)
Kaarnakivi (saarlaste kõnepruugis: korbikivi) on rahvausundis sile must kivi, millel arvati olevat maagilisi omadusi.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kaarnakivi (rahvausund) · Näe rohkem »
Kaave
Kaave on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kaave · Näe rohkem »
Kahi
Kahi ehk jookohver on Lõuna-Eesti rahvakultuuris teatud puhkudel ohverdatav jook, enamasti õlu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kahi · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Kalkar
Kalkar on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kleve kreisis.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kalkar · Näe rohkem »
Karjalaskepäev
Karjalaskepäev on 1. aprillil ja see on vana maarahva karja väljalaskmise päev.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Karjalaskepäev · Näe rohkem »
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kääbas · Näe rohkem »
Kärp
Kärp Jaan. Jaan. Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kärp · Näe rohkem »
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Käsitiivalised · Näe rohkem »
Külm
Külm on ühele ilmaelemendile – õhutemperatuurile – antud hinnang, mis tavamõistes tähendab keskkonna temperatuuri alla 0° C kui looduses leiduva vee agregaatolek muutub vedelast tahkeks.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Külm · Näe rohkem »
Külvinädalad
Külvinädalad olid talurahva elus kevadsuvine periood, mille järgi määrati sobiv külviaeg.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Külvinädalad · Näe rohkem »
Künnipäev
Künnipäev on muistne põllutööde algust märkiv päev 14. aprillil.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Künnipäev · Näe rohkem »
Kõdu
Kõdu on taimejäänuste ja muu orgaanilise materjali muundumisel ja lagundamisel tekkinud saadus, mis ei ole veel täielikult mullaks muutunud.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kõdu · Näe rohkem »
Kildsann
Kildsann (kirjakeeles ka kildsaun) oli Lõuna-Eestis (eriti Puhja, Rannu, Otepää ja Tarvastu kihelkonna ümbruses) mihkli- ja mardipäeva vahel tavaks olnud tüdrukute laupäevaõhtune koosviibimine.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kildsann · Näe rohkem »
Kodukäija
Kodukäija (saksa Wiedergänger; Saaremaal külmking, Hiiumaal nook, läänemurdes kääbas, kääp) on rahvausus surnu, kes mingi süüteo pärast või muul põhjusel peab deemonliku surnuna ringi käima.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kodukäija · Näe rohkem »
Koerakoonlased
Koerakoonlased (ka: koerakoonud, lõunaeesti murretes peninuki (mitmuses), Setumaal pininõnarahvas) olid Liivimaal algselt opritšnina maakeelseks hüüdnimeks, mis tuli sellest, et opritšnikud kandsid sadulal koerapea ja luua kujutist kui embleemi, mis sümboliseeris opritšnikute ülesannet välja nuuskida ja minema pühkida Ivan IV vaenlased.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Koerakoonlased · Näe rohkem »
Koit ja Hämarik
"Koit ja Hämarik" on Friedrich Robert Faehlmanni loodud müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840 ning on inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Koit ja Hämarik · Näe rohkem »
Kolletamispäev
Kolletamispäev on 14. oktoobril ja see on ristiusueelne tähtpäev, millele võib kirikukalendris leida vaste vaid oletamisi: sama päev on paavst Calixtus I mälestuspäev.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kolletamispäev · Näe rohkem »
Kolm
Kolm ehk 3 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 4 ja otseselt järgneb arvule 2.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kolm · Näe rohkem »
Kolumats
Saksakeelne "Struwwelpeter" (1917) "Kolumats" (ka "Kahupea Kaarel"; saksa keeles "Der Struwwelpeter" (otsetõlkes 'sasipea Peeter')) on Heinrich Hoffmanni 1845.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kolumats · Näe rohkem »
Komm (sädemetepüüdja)
Komm oli talu paargus või sepikojas tulekolde kohal kasutatav murdpaest sädemetepüüdja.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Komm (sädemetepüüdja) · Näe rohkem »
Korp
Korp on korkkoest ja teistest koorekudede surnud taimerakkudest koosnev kattekude.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Korp · Näe rohkem »
Kotermann
Kunstniku nägemus kotermannist. Pilt aastast 1885 Kotermann (mugandus saksa sõnast Klabautermann; saksa keeles ka Klabotermann, Kalfatermann, Klabattermann, Klabader; eesti keele murretes ka poterman, kirderannikumurdes laevahaldjas) on folklooris Põhja- ja Läänemere, sh eesti meremeeste uskumustes laevahaldjas, kes kaitseb laeva ning kuulutab ette selle hukku.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kotermann · Näe rohkem »
Kratt
Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kratt · Näe rohkem »
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kristus · Näe rohkem »
Kummitus
Mees oma teise tondiga. William Hope'i (1863–1933) foto, mis hiljem tunnistati võltsituks Tont on mütoloogias ebamäärane vaim ja kollitav olend.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kummitus · Näe rohkem »
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kuningas · Näe rohkem »
Kurat
Kuradi kujutis Strasbourgi katedraali vitraažaknal Prantsusmaal Kurat on kristluses ning ka teistes aabrahamlikes religioonides Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kurat · Näe rohkem »
Kuri
''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kuri · Näe rohkem »
Kuri silm
Kuri silm (murdekeeles kaetis) on paljudes kultuurides ja usundites, sh eesti rahvausundis esinev kujutelm – teatud inimestel usutakse olevat võime kahjustada oma pilguga teisi inimesi (eriti väikseid lapsi), koduloomi või muud.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kuri silm · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Kuu · Näe rohkem »
Laurentius
Francisco de Zurbarán. Püha Laurentius (1636–1639) Püha Laurentius (ka Püha Laurentsius; 26. detsember 225 arvatavasti Valencia – 10. august 258 Rooma) oli märterpühak.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Laurentius · Näe rohkem »
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Lääne-Eesti · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Läänemaa · Näe rohkem »
Leiger
Leiger on eesti rahvaluulest tuntud müütiline tegelane (vägilane ehk hiid).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Leiger · Näe rohkem »
Lendva
Lendva (ka äkiline, rabandus, rabatis, läbilööja jms) on sellise terava valu rahvapärane nimetus, mis tekib äkki kas nimmepiirkonnas (lumbaago) või mujal.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Lendva · Näe rohkem »
Libahunt
Saksa puulõige 1722. aastast Libahunt (vananenud kirjanduses ka ebahunt) on paljude rahvaste usundis ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Libahunt · Näe rohkem »
Linda
Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg".
Uus!!: Eesti rahvausund ja Linda · Näe rohkem »
Linnupete
Linnupete ehk käopete (mulgi murdes linnuiva, võru murdes tsirgujüvä Eesti murrete sõnaraamat) on kerge varahommikune eine.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Linnupete · Näe rohkem »
Looja
Looja on üldlevinud ja mitut tähendust ja tähendusvälja omav sõna.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Looja · Näe rohkem »
Luupainaja
Luupainaja on eesti mütoloogias magajaid painav vaim.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Luupainaja · Näe rohkem »
Luuvalupäev
Luuvalupäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 9. veebruaril.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Luuvalupäev · Näe rohkem »
Maa-alused
---- Maa-alused (ka maahaldjad) olid algselt surnud olendid, kes hiljem elasid maa või põranda all.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Maa-alused · Näe rohkem »
Maaema
Maaema on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud maa jumalikustamisega või pühaks pidamisega.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Maaema · Näe rohkem »
Maajumal
Maajumal (ka maaisa, maaema) on rahvausundis maakaitsevaim, kellele annetatakse söögi- ja joogiohvreid.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Maajumal · Näe rohkem »
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Maarja · Näe rohkem »
Maausk
Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Maausk · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Mai · Näe rohkem »
Majauss
Majauss oli endistel aegadel Eesti talumajades ja laudas elav mürgita madu (nastik), kes püüdis hiiri.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Majauss · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Maolised · Näe rohkem »
Mardus
Mardus (ka marras, mardajus, marrasEesti murrete sõnaraamat) tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet Eesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Mardus · Näe rohkem »
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Matthias Johann Eisen · Näe rohkem »
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Märts · Näe rohkem »
Müokardi infarkt
Müokardiinfarkt ehk südamelihase infarkt (kõnekeeles lihtsalt infarkt) on seisund, mille korral südamelihase verevarustus väheneb või katkeb südame veresoonte sulguse või ahenemise tõttu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Müokardi infarkt · Näe rohkem »
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Mütoloogia · Näe rohkem »
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Mõniste · Näe rohkem »
Melk
Melk (baieri keeles Möck) on linn Austrias Alam-Austria liidumaal Doonau jõe ääres Wachau orus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Melk · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Mets · Näe rohkem »
Metsaema
Metsaema on eesti mütoloogias ema, perenaise kujul esinev metsavaim.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Metsaema · Näe rohkem »
Metsavana
Metsavana ehk metsataat ehk metsaisa on eesti mütoloogias vanamehe kujul esinev metsavaim.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Metsavana · Näe rohkem »
Metsik
Metsik on Lääne-Eesti rahvapärimuses viljakushaldjas, keda kujutati meheks või naiseks rõivastatud õlest nukuna.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Metsik · Näe rohkem »
Murueide tütred
Murueide tütred olid müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Eesti rahvausund ja Murueide tütred · Näe rohkem »
Näkk
Isobel Lilian Gloag, "Rüütel ja näkineid" (u 1890) Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Näkk · Näe rohkem »
Näks
Näks ehk poolbait (inglise keeles nibble, nybble, halfbyte) on infoühik, mis sisaldab neli bitti.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Näks · Näe rohkem »
Nõiasõnad
Nõiasõnad (ka nõidussõnad) olid sõnavormelid, mille esitamise abil loodeti tagada mingi soovi täitumist või sündmuse toimumist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Nõiasõnad · Näe rohkem »
Nõiavits
Nõiavits ehk pilda (ka võluvits) on hargi- või kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallist ese), mida kasutatakse näiteks veesoonte leidmiseks.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Nõiavits · Näe rohkem »
Nõid
Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914 Nõid vene graafikateosel. 1897 Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Nõid · Näe rohkem »
Nõidus
Zimbabwe arst-nõid Nõiakostüüm Nõidus ehk nõidumine on praktika, kus teatud rituaalide, maagia või maagiliste esemete, nõiasõnade, üleloomulike jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju (ravida või esile kutsuda haigusi, muuta ilma, ennustada tulevikku, soodustada või nurjata mingeid ettevõtmisi, saavutada kontrolli teiste inimeste mõtete või tunnete üle jms).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Nõidus · Näe rohkem »
Neitsi
Marie Ellenrieder, "Kolm neitsit" (1849) Neitsi on tavatähenduses naissoost isik, kes pole olnud seksuaalvahekorras.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Neitsi · Näe rohkem »
Neljapäev
Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Neljapäev · Näe rohkem »
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja November · Näe rohkem »
Nukk
Nukk Nukk on inimese mudel, mida kasutatakse mänguasjana.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Nukk · Näe rohkem »
Ohvrikivi
Ohvrikivi Helmes Ohvrikivi on ohverdamiseks kasutatud püha kivi, tihti ühe või mitme lohuga.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ohvrikivi · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Oktoober · Näe rohkem »
ONG
ONG või Ong või ong võib tähendada järgmist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja ONG · Näe rohkem »
Oskar Loorits
Oskar Loorits. Foto Eesti Teaduste Akadeemia arhiivist Oskar Loorits (9. november 1900 Suure-Kõpu vald – 12. detsember 1961 Uppsala) oli eesti usundiloolane ja folklorist, Eesti Teaduste Akadeemia liige aastail 1938–1940.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Oskar Loorits · Näe rohkem »
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Paganlus · Näe rohkem »
Paharet
Paharet on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Eesti rahvausund ja Paharet · Näe rohkem »
Panteon
Panteon (kreeka keeles παν 'kõik' + θεός 'jumal') tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Panteon · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Päike · Näe rohkem »
Päkapikk
Päkapikud Päkapikk on mitmete rahvaste mütoloogias tuntud väikest kasvu inimese taoline mütoloogiline olend.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Päkapikk · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Pöök
Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pöök · Näe rohkem »
Pööripäev
Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pööripäev · Näe rohkem »
Pöialpoiss
Pöialpoiss on eesti folklooris kindla määratluseta sõna.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pöialpoiss · Näe rohkem »
Püha Vaim
Püha Vaim on transtsendentaalne kogemus kristluses ning ilming kristlikus kirjanduses ja kunstis.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Püha Vaim · Näe rohkem »
Püstoks
Püstoks kasvaval puul. Endine ladvaosa on murdunud, selle kõrvale kasvanud uus Püst- ehk tulioks langetatud puul Püstoks ehk tulioks on puust teravnurga all (alla 30kraadise nurgaga) väljuv oks.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Püstoks · Näe rohkem »
Põrgu
Kunstnik William-Adolphe Bouguereau nägemus põrgust ("Dante ja Vergilius") Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Põrgu · Näe rohkem »
Peko
Peko kuju Radaja Seto Muuseumis Peko kuju Värska talumuuseumis Peko (soome keeles Pekko, Pellon Pekko) on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Peko · Näe rohkem »
Pell
Pell on muistne mulgi viljakushaldjas või majavaim.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pell · Näe rohkem »
Penn
Penn on mitme riigi või territooriumi endisaegne raha(ühik).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Penn · Näe rohkem »
Peremees
Peremees on millegi valdaja või omaja.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Peremees · Näe rohkem »
Personifikatsioon
Personifikatsioon (lad persona 'isik' + facere 'tegema'), isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Personifikatsioon · Näe rohkem »
Pihlakas
Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pihlakas · Näe rohkem »
Piilu
Piilu on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Piilu · Näe rohkem »
Pikker
Võhandu jõest Liivimaal") Pikker on eesti mütoloogias äikesejumal.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pikker · Näe rohkem »
Pikne (äiksejumal)
Võhandu jõest Liivimaal") Pikne on eesti äikese- ja piksejumal.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pikne (äiksejumal) · Näe rohkem »
Pilda
Pilda võib tähendada järgmist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pilda · Näe rohkem »
Piret
Piret võib tähendada järgmist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Piret · Näe rohkem »
Pisuhänd
"Pisuhänd" on Eduard Vilde satiiriline komöödia aastast 1913, kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul Vilde tuntuim näidendAnts Järv "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 25-27.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pisuhänd · Näe rohkem »
Poeg
Poeg on poiss või mees oma ema ja isa suhtes.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Poeg · Näe rohkem »
Puhastustuli
Märksõna "purgatoorium" suunab siia; Dante Alighieri teose kohta vaata artiklit Purgatoorium (Dante); teiste tähenduste kohta vaata Purgatoorium (täpsustus) Jumalikule komöödiale''. Puhastustuli ehk purgatoorium tähendab katoliikluse järgi mööduvaid piinu, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne kui nad pääsevad paradiisi.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Puhastustuli · Näe rohkem »
Purask
Purask on suur paksu teraga puusepapeitel, mille pea käib tera putke sisse, et vältida löömisel peitli pea lõhenemist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Purask · Näe rohkem »
Pusa
Pusa on veeimetajate perekond hülglaste sugukonnast.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Pusa · Näe rohkem »
Puugid
Puugid (Ixodoidea) on lülijalgsete hõimkonna ämblikulaadsete klassi nugilestaliste seltsi kuuluv loomade ülemsugukond.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Puugid · Näe rohkem »
Ragan
Ragan on küla Ameerika Ühendriikides Nebraska osariigis Harlani maakonnas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ragan · Näe rohkem »
Rahvalaul
Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Rahvalaul · Näe rohkem »
Rõugutaja
Rõugutaja on eesti folklooris nõid, eeskätt laste vaigistaja või ravija; pseudomütoloogiline sünnitajaid ja rinnalapsi kaitsev olendEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Rõugutaja · Näe rohkem »
Reede
Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Reede · Näe rohkem »
Reo
Reo on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Reo · Näe rohkem »
Reomägi
Reomägi (ka reomaa, ristimägi) on koht, kus vastavalt rahvapärimusele on kunagi toimunud mõrv, enesetapp või mõni erakordne surmajuhtum (näiteks kahe pulmarongi kokkupõrge, kus surma on saanud eri poolte pruut ja peig) ning kus surnute vaimud võivad inimestele ohtlikud olla.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Reomägi · Näe rohkem »
Rist
Rist on geomeetriline kujund, mis koosneb kahest ristuvast joonest, poolitades kas ühe või kaks joont keskelt kaheks võrdseks osaks.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Rist · Näe rohkem »
Ristipuu
Iia ristimänd Rist Mustahamba tammel Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ristipuu · Näe rohkem »
Ronk
Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ronk · Näe rohkem »
Saatan
Saatan (heebrea keeles שָּׂטָן, sāṭān 'vastane'; kreeka keeles σατάν, satan; araabia keeles شيطانالخَنَّاس, shaitan 'eksinu') on ingel või deemon monoteistlikes religioonides.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Saatan · Näe rohkem »
Saatus
Beatrice Offor, "Saatus" (1894) Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Saatus · Näe rohkem »
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Sakala · Näe rohkem »
Salme (tegelaskuju)
Salme ehk Tähemõrsja on samanimelise eesti eepilise rahvalaulu peategelane.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Salme (tegelaskuju) · Näe rohkem »
Sarved
Thomsoni gaselli sarved Sarvest tehtud muusikariist Sarved on luukoest või sarvainest moodustised mõnede loomade, enamasti sõraliste peas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Sarved · Näe rohkem »
Sarvik
Sarvik on müütiline tegelane, allilma valitseja eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Eesti rahvausund ja Sarvik · Näe rohkem »
Sügisene madisepäev
Madisepäev on püha eesti rahvakalendris 21. septembril.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Sügisene madisepäev · Näe rohkem »
Sõlg
Sõlg on siledaservaline, üldjuhul metallist (luust või muust materjalist sõled on erandlikud) rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Sõlg · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Sõna · Näe rohkem »
Seitse
Seitse (tähis araabia numbrina 7, Rooma numbrina VII) on naturaalarv, mis otseselt eelneb arvule 8 ja otseselt järgneb arvule 6.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Seitse · Näe rohkem »
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Sepp · Näe rohkem »
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja September · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Sulevipoeg
Sulevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Eesti rahvausund ja Sulevipoeg · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Surm · Näe rohkem »
Suvistepüha
Suvistepüha (koos ümbritsevate päevadega suvisted) on eesti rahvakalendri ja maausu püha.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Suvistepüha · Näe rohkem »
Taar
Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Taar · Näe rohkem »
Taara
Taara (ka Taar) on üks tähtsamaid jumalaid Ärkamisajal loodud eesti pseudomütoloogias.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Taara · Näe rohkem »
Taarausk
Taarausk (ka Taara usk) on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Taarausk · Näe rohkem »
Taevaisa
Taevaisa on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud taeva ja meteoroloogiliste nähtuste jumalikustamisega või pühaks pidamisega.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Taevaisa · Näe rohkem »
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Taevas · Näe rohkem »
Taliharjapäev
Taliharjapäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Taliharjapäev · Näe rohkem »
Tall
Kukruse mõisa hobusetall. Tall ehk hobusetall on hoone või ruum, kus peetakse hobuseid.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tall · Näe rohkem »
Talvine madisepäev
Madisepäev on püha eesti rahvakalendris 24. veebruaril.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Talvine madisepäev · Näe rohkem »
Tark
Tark (ka: teadja, teadmamees) on vanemates kultuurides inimene, kelle juures käiakse nõu küsimas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tark · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tartu · Näe rohkem »
Tarvas
Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tarvas · Näe rohkem »
Tarvastu
Tarvastu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tarvastu · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tähendus · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tõll
Tõll on Tallinna Sadama tütarettevõttele TS Laevad kuuluv parvlaev, mis sõidab Virtsu-Kuivastu liinil.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tõll · Näe rohkem »
Tõnis
Tõnis on eesti mehenimi.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tõnis · Näe rohkem »
Tõnn
Tõnn on maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või -haldjas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tõnn · Näe rohkem »
Tõnnivakk
Tõnnivakk oli ohvrinõu, kuhu viljakushaldjas Tõnnile ande viidi.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tõnnivakk · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Teod · Näe rohkem »
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tharapita · Näe rohkem »
Thor
archiv-bot.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Thor · Näe rohkem »
Tikutaja
Tikutaja muna Tikutaja ehk taevasikk (Gallinago gallinago) on linnuliik kurvitslaste sugukonnast nepi perekonnast.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tikutaja · Näe rohkem »
Tirdilised
Tirdilised (Auchenorrhyncha, varem ka Cicadinea) on nokaliste seltsi kuuluv alamselts putukaid.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tirdilised · Näe rohkem »
Toonela
Akseli Gallen-Kallela maal "Toonela jõel" (1903) Toonela ehk manala on surnute asupaik soome ja eesti rahvausundis.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Toonela · Näe rohkem »
Tooni
Tooni ehk Mana on eesti mütoloogias surmajumal, allilma (Toonela, Manala) valitseja.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tooni · Näe rohkem »
Toor
Toor Toor ehk rõngaspind (inglise keeles torus) on matemaatikas pöördpind, mis tekib ringjoone pöörlemisel selle ringjoonega samal tasandil asuva ning temaga mittelõikuva sirge ümber.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Toor · Näe rohkem »
Tooru
Tooru (Harju-Madisel tooru-jumal, Läänemaa kihelkondades tooru-meesTarmo Kulmar. - Mäetagused 2005, nr 30, lk 28. doi:10.7592/MT2005.30.kulmar) on jumalus Eesti mõnede piirkondade rahvausundis.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tooru · Näe rohkem »
Tooru õhtu
Tooru õhtuks või Tooru teeramise õhtuks on eesti rahvausundis nimetatud neljapäeva õhtut Kose kihelkonnas ja Harjumaa rannikul.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tooru õhtu · Näe rohkem »
Totemism
Totemism on usk üleloomulikku seosesse, mis arvatakse eksisteerivat teatud rühma inimeste ja teatud rühma materiaalsete objektide (enamasti loomade) vahel.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Totemism · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tuhk · Näe rohkem »
Tuli
pisi Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tuli · Näe rohkem »
Turis
Turis (Turris) on Kristjan Jaak Petersoni väljamõeldud eesti pseudomütoloogia sõjajumal.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Turis · Näe rohkem »
Tuulispask
Tuulispask (ka vihur või ebajalg) on rahvapärane nimetus maismaa kohal liikuva tugeva tuulekeerise kohta.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tuulispask · Näe rohkem »
Tuulispea
pisi Tuulispea oli nalja- ja pilkeajakiri, mis ilmus 1923.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tuulispea · Näe rohkem »
Tuuslar
Tuuslar on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Uus!!: Eesti rahvausund ja Tuuslar · Näe rohkem »
Ui
Võrgunõel Ui on traditsiooniline tööriist kalavõrkude ja vööde kudumiseks.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ui · Näe rohkem »
Uku
Uku on Eesti rahvausundis Kirde-Eesti alal tuntud majahaldjas, kellele uuest saagist toodi ohvreid kivile (ukukivi) või ohvrinõusse (ukuvakk).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Uku · Näe rohkem »
Uku Masing
Uku Masing (sünninimi Hugo Albert Masing; 11. august 1909 Einu (Eedu) talu, Lipa küla, Raikküla vald, Harjumaa – 25. aprill 1985 Tartu) oli eesti polühistor, kes andis oma panuse teoloogia, orientalistika, filosoofia, luule, folkloristika ja etnoloogia valdkonda.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Uku Masing · Näe rohkem »
Ukukivi
Ukukivi (ka: Lossikivi, Neitsikivi, Lindakivi, Ruila Lossikivi, Ruila Ukukivi, Kalevipoja Põllekivi) on rabakivist hiidrahn Harju maakonna Saue valla ja Hageri kihelkonna Muusika külas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ukukivi · Näe rohkem »
Umbluu
Umbluu on folklooris matmata surnuluu, mis ulub, laulab, räägib ja oigab.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Umbluu · Näe rohkem »
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Ussid · Näe rohkem »
Vaanid
John Bauer (1882–1918) Vaanid (vanapõhja Vanr, mitmuses Vanir) oli Skandinaavia mütoloogias jumalate hõim, keda seostati viljakuse, tarkuse ja võimega ennustada tulevikku.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vaanid · Näe rohkem »
Vaenuköis
Vaenuköis ehk vainuköis on vaenusääse (Sciara militaris) vaklade moodustatud ahel, mis on kuni 15 cm lai ja 3–4 m pikkEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vaenuköis · Näe rohkem »
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vaim · Näe rohkem »
Vaim (tont)
Vaim on Eesti rahvauskumustes üleloomulik kehata olend, kes kummitades ja hirmutades võib käituda pahatahtlikult (näiteks kummitus, kodukäija, tont), kuid kaitstes ja hoides heatahtlikult (haldjas).
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vaim (tont) · Näe rohkem »
Vanaema
Kaks vanaema lapselastega, Sloveenia 1955 Beebi oma ema, vanaema ja vana-vanaemaga Vanaema on ema ema või isa ema.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vanaema · Näe rohkem »
Vanaisa
Vanaisa lapselapsega Vanaisa on ema isa või isa isa.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vanaisa · Näe rohkem »
Vanapagan
Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg ja Vanapagan". Tartu Kunstimuuseum Vanapagan (ka kurivaim, sarvik, vanatühi, vanakuri) on eesti rahvapärimuses tegelane, kelles on kokku sulanud kristliku kuradi, rumala kurivaimu ja hiiu jooned.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vanapagan · Näe rohkem »
Vanem
Vanem tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vanem · Näe rohkem »
Vanemuine
Vanemuine (Wannemunne) on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vanemuine · Näe rohkem »
Vari
Inimeste varjud Vari on valgustatud eseme taha jääva ala valgustamata (või vähem valgustatud) osa.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vari · Näe rohkem »
Varn
Varn ehk nagi on riiete (riidevarn), tööriistade ja muu sellise ülesriputamise või hoidmise vahend.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Varn · Näe rohkem »
Vastlapäev
Vastlakuklid on Eestis üks traditsioonilisi vastlatoite Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vastlapäev · Näe rohkem »
Vägi
Vägi on eriti loodususundeis kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Vägi · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Veebruar · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Veekogu · Näe rohkem »
Viimnepäev
Viimnepäev on levinud motiiviks ka kunstis. Pildil on Michelangelo selleteemaline fresko Sixtuse kabelis Vatikanis Viimnepäev (viimane päev, maailmalõpp) on meile tuntud maailma(korra) või olemise (eksistentsi) lõpp.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Viimnepäev · Näe rohkem »
Viisnurk
Korrapärane viisnurk Viisnurk ehk pentagoon on viie tipuga hulknurk.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Viisnurk · Näe rohkem »
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Virmalised · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Virumaa · Näe rohkem »
Volbripäev
Volbripäev on 1. mai.
Uus!!: Eesti rahvausund ja Volbripäev · Näe rohkem »
1. aprill
1.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 1. aprill · Näe rohkem »
1. mai
1.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 1. mai · Näe rohkem »
12. mai
12.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 12. mai · Näe rohkem »
13 (arv)
Kolmteist ehk 13 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 14 ja otseselt järgneb arvule 12.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 13 (arv) · Näe rohkem »
14. aprill
14.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 14. aprill · Näe rohkem »
14. jaanuar
14.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 14. jaanuar · Näe rohkem »
14. juuli
14.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 14. juuli · Näe rohkem »
14. oktoober
14.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 14. oktoober · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 1998 · Näe rohkem »
21. juuni
21.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 21. juuni · Näe rohkem »
21. märts
21.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 21. märts · Näe rohkem »
22. detsember
22.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 22. detsember · Näe rohkem »
23. september
23.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 23. september · Näe rohkem »
29. veebruar
29.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 29. veebruar · Näe rohkem »
6. veebruar
6.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 6. veebruar · Näe rohkem »
7. detsember
7.
Uus!!: Eesti rahvausund ja 7. detsember · Näe rohkem »
