Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti uusaeg

Index Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.

179 suhted: Abja mõis, Aleksander I, Aleksander II, Asehalduskord, Aurik, Ärkamisaeg, Õigeusu kirik, Õpetatud Eesti Selts, Balti kubermangud, Balti raudtee, Carl Robert Jakobson, Eesti ajalugu, Eesti Aleksandrikool, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Heategev Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti lähiajalugu, Eesti lipp, Eesti varauusaeg, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Eestlased Krimmis, Esimene maailmasõda, Estonia (selts), Friedrich Reinhold Kreutzwald, Gregoriuse kalender, Hugo Treffneri Gümnaasium, I üldlaulupidu, Jaan Tõnisson, Järelärkamisaeg, Jüripäev, Johann Voldemar Jannsen, Juliuse kalender, Juuru kihelkond, Kalevipoeg, Kapitalism, Kihelkonnakohus, Kitsarööpmeline raudtee Eestis, Kodukariõigus, Kolm isamaa kõnet, Koormis, Kose-Uuemõisa mõis, Kose-Uuemõisa sõda, Kreenholmi Manufaktuur, Krimmi sõda, Kuuendikumaa, Lübeck, Liivimaa kubermang, Liivimaa talurahvaseadused, ..., Linda (laevasõiduselts), Linnavalitsus, Liviko, Luterlus, Maapäev (rüütelkond), Mahtra mõis, Mahtra sõda, Marahwa Näddala-Leht, Napoleoni sõjad, Narva, Noor-Eesti, Omandiõigus, Omavalitsus, Otepää, Otepää kihelkond, Paldiski, Pant, Pärisorjus, Pärnu Postimees, Pühajärve mõis, Pühajärve sõda, Peterburi, Peterburi patrioodid, Postimees, Rahvuslus, Rent, Riia asehaldurkond, Sakala, Tallinna asehaldurkond, Tallinna linnavolikogu, Tallinna merelahing, Tallinna Reaalkool, Tallinna–Viljandi raudteeliin, Talu, Talude päriseksostmine, Talupoeg, Tapa–Tartu raudtee, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Tartu Hoiu-laenuühistu, Teoorjus, Tosno, Usuvahetusliikumine, Uus turg, Valga–Ruhja–Pärnu raudtee, Vallakohus, Vallaseadus, Vallasvara, Vanemuine (selts), Vene keel, Venemaa keiser, Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus, Venemaa Keisririik, Venestamine, Venestusaeg, Viin, Viinamonopol, Viljandi, 1. juuli, 16. juuni, 16. oktoober, 1783, 1790, 18. sajand Eestis, 1802, 1804, 1805, 1809, 1812, 1812. aasta isamaasõda, 1814, 1816, 1819, 1821, 1831, 1838, 1840, 1841, 1845, 1849, 1853, 1854, 1856, 1857, 1858, 1861, 1863, 1864, 1864. aasta palvekirjaaktsioon, 1865, 1866, 1868, 1869, 1870, 1871, 1876, 1877, 1878, 1879, 1880, 1881, 1882, 1883, 1884, 1887, 1888, 1889, 1895, 1896, 1897, 19. detsember, 19. sajand, 19. sajand Eestis, 1900, 1902, 1904, 1905, 1905. aasta revolutsioon, 1905. aasta revolutsioon Eestis, 1918, 22. oktoober, 23. mai, 23. märts, 24. veebruar, 29. oktoober, 4. aprill, 4. juuni, 6. juuli. Laienda indeks (129 rohkem) »

Abja mõis

Härrastemaja Abja mõis (saksa keeles Abia) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Abja mõis · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Sankt-Peterburg – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Aleksander II · Näe rohkem »

Asehalduskord

Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Asehalduskord · Näe rohkem »

Aurik

Soome aurik S/S Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikateks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Aurik · Näe rohkem »

Ärkamisaeg

Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »

Õigeusu kirik

Õigeusu kirik ehk ortodoksne kirik (varasem nimetus kreekakatoliku kirik) on 1054.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »

Õpetatud Eesti Selts

Õpetatud Eesti Selts (asutatud 18. jaanuaril 1838 (saksa Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG), suletud 1950 ja taastatud 1988), lühend ÕES, on vanim Eesti teadusselts.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid 18.–20. sajandil kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange ühendav laiarööpmeline raudtee.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Balti raudtee · Näe rohkem »

Carl Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikooli hoone Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti Aleksandrikool · Näe rohkem »

Eesti Üliõpilaste Selts

EÜS-i lipp EÜS-i vapp Eesti Üliõpilaste Selts on 1870.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »

Eesti Heategev Selts

Eesti Heategev Selts oli 1880.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti Heategev Selts · Näe rohkem »

Eesti Kirjameeste Selts

Eesti Kirjameeste Selts (lühend EKmS) oli Tartus aastail 1871–1893 tegutsenud kirjandusselts.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti Kirjameeste Selts · Näe rohkem »

Eesti lähiajalugu

Eesti lähiajalooks nimetatakse perioodi Eesti ajaloos alates 20. sajandi algusest.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti lähiajalugu · Näe rohkem »

Eesti lipp

20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105×165 cm. Eesti lipp on Eesti rahvus- ja riigilipp.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti lipp · Näe rohkem »

Eesti varauusaeg

dominioonid 1658. aastal Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eesti varauusaeg · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestimaa talurahvaseadused

Eestimaa talurahvaseadused olid 19.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Eestlased Krimmis

Krimmis tegutseb kolm eesti kultuuriorganisatsiooni: Krimmi Eesti Kultuuriselts (asutatud 8. septembril 1997), Sevastopoli Eesti Kultuuriselts ja Eesti selts Krasnodarka külas.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Eestlased Krimmis · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Estonia (selts)

Maja, kus 1870.aastatel tegutses laulu- ja mänguselts "Estonia" Estonia on aastal 1865 asutatud laulu- ja mänguselts.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Estonia (selts) · Näe rohkem »

Friedrich Reinhold Kreutzwald

F. R. Kreutzwald kujutatuna Johann Köleri poolt (1864). Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Friedrich Reinhold Kreutzwald · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Hugo Treffneri Gümnaasium

Hugo Treffneri portree. Johann Köleri õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum. Hugo Treffneri Gümnaasium (akronüümina HTG) on Tartus asuv gümnaasium.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Hugo Treffneri Gümnaasium · Näe rohkem »

I üldlaulupidu

I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.

Uus!!: Eesti uusaeg ja I üldlaulupidu · Näe rohkem »

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson VR III/1 (10.vkj/22. detsember 1868 Tänassilma lähedal, Viljandi vald – 1941? Tallinn? (ilmselt selle allika põhjal ongi Tallinna botaanikaaias sisenedes paremat kätt oleva aiaäärse tee kõrval oleval mälestusplaadil märgitud surma kuupäevaks 3. VII 1941, kuid see on siiski vaid oletus)) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Jaan Tõnisson · Näe rohkem »

Järelärkamisaeg

Järelärkamisaeg on 19.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Järelärkamisaeg · Näe rohkem »

Jüripäev

Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Jüripäev · Näe rohkem »

Johann Voldemar Jannsen

Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai (vkj 4.mai) 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli 1890 Tartu) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Johann Voldemar Jannsen · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Eesti uusaeg ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Juuru kihelkond

Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa k. Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Juuru kihelkond · Näe rohkem »

Kalevipoeg

1935. aastal ilmunud "Kalevipoja" kaas "Kalevipoeg" on peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt rahvaluuleaineil loodud Eesti rahvuseepos.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kalevipoeg · Näe rohkem »

Kapitalism

Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem. Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kapitalism · Näe rohkem »

Kihelkonnakohus

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »

Kitsarööpmeline raudtee Eestis

Raudteed Baltikumis 1902. aastal Kitsarööpmeline raudtee Eestis oli 19. sajandil ja 20. sajandil Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ehitatud piirkondlik või tööstusettevõtete majandustegevuseks rajatud kitsarööpmeline raudteetaristu.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kitsarööpmeline raudtee Eestis · Näe rohkem »

Kodukariõigus

Kodukariõigus (saksa Hauszuchtrecht) oli mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kodukariõigus · Näe rohkem »

Kolm isamaa kõnet

Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kolm isamaa kõnet · Näe rohkem »

Koormis

Koormis (ebasoovitatav termin: koormatis) on kohustus kellegi kasuks.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Koormis · Näe rohkem »

Kose-Uuemõisa mõis

Graniitobeliskid Kose-Uuemõisa mõis Kose-Uuemõisa mõis (saksa keeles Nova Curia, hiljem Neuenhof) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kose-Uuemõisa mõis · Näe rohkem »

Kose-Uuemõisa sõda

Kose-Uuemõisa sõda (ka: Kose-Uuemõisa ülestõus) oli 1805.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kose-Uuemõisa sõda · Näe rohkem »

Kreenholmi Manufaktuur

Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kreenholmi Manufaktuur · Näe rohkem »

Krimmi sõda

Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni veebruarini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Krimmi sõda · Näe rohkem »

Kuuendikumaa

Kuuendikumaa on maa, mis võeti taludelt ära ja anti mõisade käsutusse Eestimaa kubermangus 1856.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Kuuendikumaa · Näe rohkem »

Lübeck

Lübeck (eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Lübeck · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa talurahvaseadused

Liivimaa talurahvaseadused olid 19.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Linda (laevasõiduselts)

Linda oli aastail 1879–1893 tegutsenud Eesti laevasõiduselts.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Linda (laevasõiduselts) · Näe rohkem »

Linnavalitsus

Linnavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse (linna) võimuorgan, mis teostab oma haldusalas olevas linnas täitevvõimu.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Linnavalitsus · Näe rohkem »

Liviko

AS Liviko on Eesti suurim alkoholitootja.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Liviko · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Luterlus · Näe rohkem »

Maapäev (rüütelkond)

Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »

Mahtra mõis

Mahtra mõis (saksa Machters) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Mahtra mõis · Näe rohkem »

Mahtra sõda

Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil (vkj 2. juunil) 1858.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Mahtra sõda · Näe rohkem »

Marahwa Näddala-Leht

Marahwa Näddala-Leht oli aastatel 1821–1823 ja 1825 Tartus ilmunud ajaleht, mida trükiti peale Tartu ka Pärnus ja Riiashttp://www.histrodamus.ee/?event.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Marahwa Näddala-Leht · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Narva · Näe rohkem »

Noor-Eesti

pisi Noor-Eesti oli kirjanduslik rühmitus Eestis.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Noor-Eesti · Näe rohkem »

Omandiõigus

Omandiõigus on isikul olev õiguslik võim asja üle.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Omandiõigus · Näe rohkem »

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Omavalitsus · Näe rohkem »

Otepää

Otepää (varem Nuustaku) on asula Põhja-Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepää valla keskus.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Otepää · Näe rohkem »

Otepää kihelkond

Otepää kihelkond (kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Otepää kihelkond · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski linnavalitsuse hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Maja Paldiskis, kus elas ja töötas Amandus Adamson Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on sadamalinn Harju maakonnas Pakri poolsaarel.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Paldiski · Näe rohkem »

Pant

Pant ehk pandiõigus on piiratud asjaõigus, mille alusel isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Pant · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pärnu Postimees

Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Pärnu Postimees · Näe rohkem »

Pühajärve mõis

Pühajärve mõisa peahoone Pühajärve mõis (saksa keeles Heiligensee, kuni 1836. aastani Wollust) oli rüütlimõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Pühajärve mõis · Näe rohkem »

Pühajärve sõda

Pühajärve sõjaks nimetatakse 1841.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Pühajärve sõda · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург, Sankt-Peterburg; aastatel 1914–1924 Petrograd, Петроград; aastatel 1924–1991 Leningrad, Ленинград; kõnekeeles ka Piiter, Питер) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Peterburi · Näe rohkem »

Peterburi patrioodid

Peterburi patrioodid (kirjanduses ka Peterburi patriootide ring) olid 1850ndate lõpust kuni 1870ndateni Peterburis tegutsenud eestlastest haritlaste ühendus.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Peterburi patrioodid · Näe rohkem »

Postimees

Ajaleht Postimees on 1857.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Postimees · Näe rohkem »

Rahvuslus

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Rahvuslus · Näe rohkem »

Rent

Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).

Uus!!: Eesti uusaeg ja Rent · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Sakala · Näe rohkem »

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »

Tallinna linnavolikogu

Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna linnavolikogu · Näe rohkem »

Tallinna merelahing

Tallinna merelahing oli Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud merelahing, mille käigus Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna merelahing · Näe rohkem »

Tallinna Reaalkool

Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna Reaalkool · Näe rohkem »

Tallinna–Viljandi raudteeliin

Tallinna–Viljandi raudteeliin on raudteeliin Eestis.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tallinna–Viljandi raudteeliin · Näe rohkem »

Talu

Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kooslustega (nt soo, ka osa metsa) koos nende elanikega (sealhulgas koduloomade ja metsloomadega).

Uus!!: Eesti uusaeg ja Talu · Näe rohkem »

Talude päriseksostmine

Talude päriseksostmine oli 19.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Talude päriseksostmine · Näe rohkem »

Talupoeg

Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Talupoeg · Näe rohkem »

Tapa–Tartu raudtee

Tapa-Tartu raudtee on raudteelõik, mis hargneb Tapal Tallinna-Narva raudteest.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tapa–Tartu raudtee · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Eesti Põllumeeste Selts

Tartu Eesti Põllumeeste Selts (lühend TEPS, ka Eesti Põllumeeste Selts Tartus) oli eesti põllumehi ühendav selts; ühtlasi eesti vanim.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts · Näe rohkem »

Tartu Hoiu-laenuühistu

Tartu Hoiu-laenuühistu (algselt Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisus) on 1902.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tartu Hoiu-laenuühistu · Näe rohkem »

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Teoorjus · Näe rohkem »

Tosno

260px Tosno (soome Tusina) on linn Venemaa Leningradi oblastis, Tosno rajooni keskus.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Tosno · Näe rohkem »

Usuvahetusliikumine

Usuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Uus turg

Uus turg (saksa keeles Neuer Markt) oli Tallinna kesklinnas aastatel 1896–1948 tegutsenud kaubanduspiirkond.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Uus turg · Näe rohkem »

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee

Valga–Ruhja–Pärnu raudtee oli Liivimaa kubermangus aastatel 1895–1896 rajatud raudtee, esimene kitsarööpmeline raudtee Eestis.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Valga–Ruhja–Pärnu raudtee · Näe rohkem »

Vallakohus

Vallakohus (Gemeindegericht) oli madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Vallakohus · Näe rohkem »

Vallaseadus

Vallaseadus ehk vallakogukonnaseadus oli aastatel 1866–1917 Balti kubermangudes kehtinud seadus, mis muu hulgas reglementeeris vallasiseseid mõisnike ja talupoegade vahelisi suhteid.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Vallaseadus · Näe rohkem »

Vallasvara

Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Vallasvara · Näe rohkem »

Vanemuine (selts)

Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljem lisandus ka näitemäng.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Vanemuine (selts) · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus

Rahvaloenduse blanketi esimene lehekülg. Sellist blanketti kasutati Kiievi kubermangus Venemaa keisririigi 1897.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Venemaa keisririigi 1897. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Venestamine · Näe rohkem »

Venestusaeg

Aleksander II Venestusaeg (ka venestamisaeg) oli 19.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Venestusaeg · Näe rohkem »

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieriaustria keeles Wean) on Austria pealinn ja samas ka üks Austria liidumaadest.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Viin · Näe rohkem »

Viinamonopol

Viinamonopol (harvemini ka alkoholimonopol) on ainuõigus kaubelda alkohoolsete jookide ja piiritusega.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Viinamonopol · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Eesti uusaeg ja Viljandi · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1. juuli · Näe rohkem »

16. juuni

16.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 16. juuni · Näe rohkem »

16. oktoober

16.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 16. oktoober · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1783 · Näe rohkem »

1790

1790.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1790 · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1802 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1804 · Näe rohkem »

1805

1805.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1805 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1809 · Näe rohkem »

1812

1812.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1812 · Näe rohkem »

1812. aasta isamaasõda

1812.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1812. aasta isamaasõda · Näe rohkem »

1814

1814.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1814 · Näe rohkem »

1816

1816.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1816 · Näe rohkem »

1819

1819.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1819 · Näe rohkem »

1821

1821.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1821 · Näe rohkem »

1831

1831.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1831 · Näe rohkem »

1838

1838.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1838 · Näe rohkem »

1840

1840.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1840 · Näe rohkem »

1841

1841.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1841 · Näe rohkem »

1845

1845.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1845 · Näe rohkem »

1849

1849.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1849 · Näe rohkem »

1853

1853.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1853 · Näe rohkem »

1854

1854.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1854 · Näe rohkem »

1856

1856.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1856 · Näe rohkem »

1857

1857.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1857 · Näe rohkem »

1858

1858.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1858 · Näe rohkem »

1861

1861.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1861 · Näe rohkem »

1863

1863.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1863 · Näe rohkem »

1864

1864.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1864 · Näe rohkem »

1864. aasta palvekirjaaktsioon

1864.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1864. aasta palvekirjaaktsioon · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1865 · Näe rohkem »

1866

1866.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1866 · Näe rohkem »

1868

1868.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1868 · Näe rohkem »

1869

1869.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1869 · Näe rohkem »

1870

1870.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1870 · Näe rohkem »

1871

1871.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1871 · Näe rohkem »

1876

1876.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1876 · Näe rohkem »

1877

1877.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1877 · Näe rohkem »

1878

1878.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1878 · Näe rohkem »

1879

1879.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1879 · Näe rohkem »

1880

1880.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1880 · Näe rohkem »

1881

1881.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1881 · Näe rohkem »

1882

1882.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1882 · Näe rohkem »

1883

1883.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1883 · Näe rohkem »

1884

1884.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1884 · Näe rohkem »

1887

1887.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1887 · Näe rohkem »

1888

1888.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1888 · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1889 · Näe rohkem »

1895

1895.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1895 · Näe rohkem »

1896

1896.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1896 · Näe rohkem »

1897

1897.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1897 · Näe rohkem »

19. detsember

19.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 19. detsember · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 19. sajand · Näe rohkem »

19. sajand Eestis

19.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »

1900

1900.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1900 · Näe rohkem »

1902

1902.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1902 · Näe rohkem »

1904

1904.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1904 · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1905 · Näe rohkem »

1905. aasta revolutsioon

Ilja Repin, ''17. oktoober 1905'' 1905.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1905. aasta revolutsioon · Näe rohkem »

1905. aasta revolutsioon Eestis

1905. aasta veresauna mälestusmärk Tallinnas Rahumäe kalmistul 1905.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Eestis · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 1918 · Näe rohkem »

22. oktoober

22.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 22. oktoober · Näe rohkem »

23. mai

23.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 23. mai · Näe rohkem »

23. märts

23.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 23. märts · Näe rohkem »

24. veebruar

24.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 24. veebruar · Näe rohkem »

29. oktoober

29.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 29. oktoober · Näe rohkem »

4. aprill

4.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 4. aprill · Näe rohkem »

4. juuni

4.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 4. juuni · Näe rohkem »

6. juuli

6.

Uus!!: Eesti uusaeg ja 6. juuli · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »