Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Eestimaa

Index Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben''). Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud kui Eestimaa hertsogiriigina ning Eestimaa kubermanguna.

82 suhted: Abruka (aurik), Eesti, Eesti Kirjandus, Eestimaa, Eestimaa (ajaleht), Eestimaa hertsog, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kubermang, Eestlased, Harju-Viru rüütelkond, Harjumaa, Henriku Liivimaa kroonika, Ingeri, Järvamaa, Juliuse kalender, Jungingeni armukiri, Katariina II, Kuralased, Kuramaa, Ladina keel, Latgalid, Läänemaa, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivlased, Mõõgavendade ordu, Narva, Nikolai I, Nikolai II, Paul I, Pärnumaa, Põhja-Eesti, Põhjasõda, Peeter I, Peterburi kubermang, Revala, Rootsi, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa ordu, Sakslased, Seelid, Semgalid, Stensby leping, Taani kuningas, Taanlased, Tallinn, ..., Tallinna asehaldurkond, Tartumaa, Uusikaupunki rahu, Vana-Liivimaa, Võrumaa, Viljandimaa, Villem Reiman, Virumaa, 12. aprill, 1224, 1227, 1238, 1271, 13. sajand, 1346, 1347, 1396, 1561, 1583, 1584, 16. sajand, 1708, 1719, 1721, 1722, 1775, 1783, 1797, 1802, 1917, 20. sajand, 21. detsember. Laienda indeks (32 rohkem) »

Abruka (aurik)

| Abruka oli Eesti kauba-reisiaurik.

Uus!!: Eestimaa ja Abruka (aurik) · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eestimaa ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti Kirjandus

Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.

Uus!!: Eestimaa ja Eesti Kirjandus · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben''). Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud kui Eestimaa hertsogiriigina ning Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Eestimaa ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa (ajaleht)

Eestimaa oli ajaleht, mis ilmus 1917.

Uus!!: Eestimaa ja Eestimaa (ajaleht) · Näe rohkem »

Eestimaa hertsog

Eestimaa hertsog oli Eestit valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.

Uus!!: Eestimaa ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominimum directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Uus!!: Eestimaa ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Eestimaa ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Eestimaa ja Eestlased · Näe rohkem »

Harju-Viru rüütelkond

Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13.–16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.

Uus!!: Eestimaa ja Harju-Viru rüütelkond · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Eestimaa ja Harjumaa · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Eestimaa ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Eestimaa ja Ingeri · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale. Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanemaid maakondi.

Uus!!: Eestimaa ja Järvamaa · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Eestimaa ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Jungingeni armukiri

Jungingeni armukiri (ka: Jungingeni armuõigus) oli 13. juulil 1397 Saksa ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt (armuõigus), mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni (ka naisliini pidi).

Uus!!: Eestimaa ja Jungingeni armukiri · Näe rohkem »

Katariina II

Venemaa keisrinna Katariina II Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Eestimaa ja Katariina II · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Eestimaa ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Eestimaa ja Kuramaa · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Eestimaa ja Ladina keel · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed. Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Eestimaa ja Latgalid · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Eestimaa ja Läänemaa · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Eestimaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Eestimaa ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Eestimaa ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Eestimaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi lipp. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Eestimaa ja Liivlased · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Vennad, ladina keeles Fratres Militiae Christi ehk Ensiferi, Mõõgakandjad; algselt Kristuse sõdalasvennad) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.

Uus!!: Eestimaa ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul.

Uus!!: Eestimaa ja Narva · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Eestimaa ja Nikolai I · Näe rohkem »

Nikolai II

PAGENAME (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil. Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst.

Uus!!: Eestimaa ja Nikolai II · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Eestimaa ja Paul I · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Eestimaa ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Eestimaa ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Eestimaa ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas. Peeter I ehk Peeter Suur ehk Pjotr I (vene Пётр I Алексеевич (Pjotr I Aleksejevitš), Пётр I (Pjotr I) ehk Пётр Великий (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721.

Uus!!: Eestimaa ja Peeter I · Näe rohkem »

Peterburi kubermang

Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.

Uus!!: Eestimaa ja Peterburi kubermang · Näe rohkem »

Revala

Eesti muinasmaakonnad. Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani Hindamisraamatu Reuælæ ehk Revälä, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Uus!!: Eestimaa ja Revala · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Eestimaa ja Rootsi · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Eestimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Eestimaa ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Hellamaa kiriku juures Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt Esimese maailmasõja käigus.

Uus!!: Eestimaa ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Uus!!: Eestimaa ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Eestimaa ja Sakslased · Näe rohkem »

Seelid

Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Uus!!: Eestimaa ja Seelid · Näe rohkem »

Semgalid

Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Uus!!: Eestimaa ja Semgalid · Näe rohkem »

Stensby leping

Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220.

Uus!!: Eestimaa ja Stensby leping · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Eestimaa ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Taanlased

Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.

Uus!!: Eestimaa ja Taanlased · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eestimaa ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Uus!!: Eestimaa ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Eestimaa ja Tartumaa · Näe rohkem »

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu) sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uus!!: Eestimaa ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Eestimaa ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Eestimaa ja Võrumaa · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: Eestimaa ja Viljandimaa · Näe rohkem »

Villem Reiman

Villem Reiman Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Uus!!: Eestimaa ja Villem Reiman · Näe rohkem »

Virumaa

Eesti muinasmaakonnad Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Eestimaa ja Virumaa · Näe rohkem »

12. aprill

12.

Uus!!: Eestimaa ja 12. aprill · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Eestimaa ja 1224 · Näe rohkem »

1227

1227.

Uus!!: Eestimaa ja 1227 · Näe rohkem »

1238

1238.

Uus!!: Eestimaa ja 1238 · Näe rohkem »

1271

1271.

Uus!!: Eestimaa ja 1271 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Eestimaa ja 13. sajand · Näe rohkem »

1346

1346.

Uus!!: Eestimaa ja 1346 · Näe rohkem »

1347

1347.

Uus!!: Eestimaa ja 1347 · Näe rohkem »

1396

1396.

Uus!!: Eestimaa ja 1396 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Eestimaa ja 1561 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Eestimaa ja 1583 · Näe rohkem »

1584

1584.

Uus!!: Eestimaa ja 1584 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Eestimaa ja 16. sajand · Näe rohkem »

1708

1708.

Uus!!: Eestimaa ja 1708 · Näe rohkem »

1719

1719.

Uus!!: Eestimaa ja 1719 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Eestimaa ja 1721 · Näe rohkem »

1722

1722.

Uus!!: Eestimaa ja 1722 · Näe rohkem »

1775

1775.

Uus!!: Eestimaa ja 1775 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Eestimaa ja 1783 · Näe rohkem »

1797

1797.

Uus!!: Eestimaa ja 1797 · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Eestimaa ja 1802 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Eestimaa ja 1917 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Eestimaa ja 20. sajand · Näe rohkem »

21. detsember

21.

Uus!!: Eestimaa ja 21. detsember · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Tallinnamaa.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »