6 suhted: August Wilhelm Hupel, Johann Friedrich Hartknoch, Lõunaeesti keeled, Põhjaeesti murded, Sõnaraamat, 1780.
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Sõnaraamat
Taani-rootsi sõnaraamat Sõnaraamat on raamatukujuline sõnastik.
Uus!!: Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte ja Sõnaraamat · Näe rohkem »
1780
1780.
Uus!!: Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte ja 1780 · Näe rohkem »