Kiiremini kui brauser!
19 suhted: Anfilaad, Baggehufwudt, Cisse von dem Rutenberg, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Fircks, Järva-Jaani kihelkond, Kursi (Tapa), Laitse mõis, Mellin, Moe mõis, Moe Piiritustehas, Palmse mõis, Rüütlimõis, Rehi, Saiakopli mõis, Saksa keel, Tapa mõis, Taube, 1919. aasta maareform.
Anfilaad
Anfilaad Peterburi ehitise interjööris Anfilaad (prantsuse sõnast enfilade 'rida') on hoones paiknev ühel sirgel uste rida.
Uus!!: Einmanni mõis ja Anfilaad · Näe rohkem »
Baggehufwudt
Baggehufwudt (Baggehuffwudt) oli Norra päritolu aadlisuguvõsa.
Uus!!: Einmanni mõis ja Baggehufwudt · Näe rohkem »
Cisse von dem Rutenberg
Cisse von dem Rutenberg (surnud oktoobris 1433) oli Liivi ordu maameister aastatel 1424–1433.
Uus!!: Einmanni mõis ja Cisse von dem Rutenberg · Näe rohkem »
Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum
Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum on Eesti riiklik sõjandusmuuseum.
Uus!!: Einmanni mõis ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum · Näe rohkem »
Fircks
Fircksi suguvõsa aadlivapp Fircks (läti keeles fon Firksi või fon Firkss) oli Eestimaa päritolu Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Einmanni mõis ja Fircks · Näe rohkem »
Järva-Jaani kihelkond
Järva-Jaani kirik Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Einmanni mõis ja Järva-Jaani kihelkond · Näe rohkem »
Kursi (Tapa)
Kursi on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.
Uus!!: Einmanni mõis ja Kursi (Tapa) · Näe rohkem »
Laitse mõis
Laitse mõisa peahoone Laitse mõisa peahoone Mõisa park Laitse mõis oli rüütlimõis Harjumaal Nissi kihelkonnas.
Uus!!: Einmanni mõis ja Laitse mõis · Näe rohkem »
Mellin
Mellini perekonna aadlivapp Mellin on Mecklenburgist pärit Rootsi, Eestimaa, Liivimaa ja Soome põlisaadli suguvõsa.
Uus!!: Einmanni mõis ja Mellin · Näe rohkem »
Moe mõis
Moe mõis (saksa keeles Muddis) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.
Uus!!: Einmanni mõis ja Moe mõis · Näe rohkem »
Moe Piiritustehas
AS Moe Piiritustehas oli Moel asuv Eesti piiritustootmisettevõte.
Uus!!: Einmanni mõis ja Moe Piiritustehas · Näe rohkem »
Palmse mõis
Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.
Uus!!: Einmanni mõis ja Palmse mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Einmanni mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rehi
Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.
Uus!!: Einmanni mõis ja Rehi · Näe rohkem »
Saiakopli mõis
Saiakopli mõis (saksa keeles Neuhof) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Einmanni mõis ja Saiakopli mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Einmanni mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tapa mõis
Tapa mõis (saksa keeles Taps) on ajaloolise haldusjaotuse järgi Järvamaal Ambla kihelkonda kuulunud mõis, mis tänapäeval jääb Lääne-Virumaa Tapa valla territooriumile.
Uus!!: Einmanni mõis ja Tapa mõis · Näe rohkem »
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Uus!!: Einmanni mõis ja Taube · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Einmanni mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
