Sisukord
22 suhted: Aort, Eesti Arst, Eristusdiagnoos, Hüpotüreoos, Hingetoru, Kael, Kõhunääre, Kõri, Keel (anatoomia), Keskseinand, Kilpnääre, Kilpnäärme düsgenees, Kilpnäärmevähk, Lümfisõlm, Metastaas, Neerupealis, Sapipõis, Söögitoru, Süda, Struuma, Vahelihas, Veen.
Aort
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid Aordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Aort
Eesti Arst
Eesti Arst on 1922.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Eesti Arst
Eristusdiagnoos
Eristusdiagnoos ehk diferentsiaaldiagnoos (ingl differential diagnosis) on meditsiiniteaduses kasutatav haiguslike seisundite, klassifikaatorite ja laboratoorsete analüüside täpsustamise ja tõlgendamise protsess.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Eristusdiagnoos
Hüpotüreoos
Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus on kilpnäärme haigusseisund, mille endokrinoloogiliseks tunnuseks on nimetatud näärme vaegtalitlust.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Hüpotüreoos
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Hingetoru
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Kael
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Kõhunääre
Kõri
Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Kõri
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Keel (anatoomia)
Keskseinand
Keskseinand ehk mediastiinum (keskaegses ladina keeles mediastinus, uuemas ladina ja inglise keeles mediastinum) on imetajatel rindkereõõnes paiknev kopsudevaheline ruum, mille eesmiseks piiriks on rinnak, külgmiseks mediastinaalne pleura ning tagumiseks lülisammas.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Keskseinand
Kilpnääre
Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Kilpnääre
Kilpnäärme düsgenees
Kilpnäärme düsgenees ehk kaasasündinud kilpnäärme düsgenees on osadel loomadel, sealhulgas inimestel, esineda võiv kilpnäärme haigusseisund, peamiselt looteeas tekkinud sporaadiline tundmatu patogeneesiga krooniline ja ravimatu arenguhäire, millel on mitmeid põhjuseid.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Kilpnäärme düsgenees
Kilpnäärmevähk
Kilpnäärmevähiks ehk kilpnäärme pahaloomuliseks kasvajaks ehk kilpnäärme kartsinoomiks (struma maligna, carcinoma glandulae thyroideae, neoplasma malignum glandulae thyreoideae) nimetatakse osade loomade (sealhulgas inimese) pahaloomuliste kilpnäärme kasvajate (nii esmaste kui ka sekundaarsete) põhjustatud progresseeruvat, vahel ka ravimatut ja surmaga lõppevat haiguste rühma.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Kilpnäärmevähk
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Lümfisõlm
Metastaas
Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Metastaas
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Neerupealis
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Sapipõis
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Söögitoru
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Süda
Struuma
Struumahaige naine Struuma ehk hõõtsik (ladina keeles struma) on osadel loomadel, sh inimestel esineda võiv püsiv suurenenud kilpnääre või kilpnäärmekude, mis on patogeneesist või kilpnäärme funktsionaalsest seisundist sõltumatu.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Struuma
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Vahelihas
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Vaata Ektoopiline kilpnääre ja Veen