Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Aatom, Aatomituum, Absoluutväärtus, Coulomb'i seadus, Elektrilaengu jäävuse seadus, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektromagnetism, Elektron, Elektronkate, Elektrostaatika, Elektrotehnika, Elementaarlaeng, Elementaarosakesed, Füüsika, Füüsikaline suurus, Ioon, Kaugus, Kontekst, Kulon, Kvargid, Mõõtühik, Negatiivne arv, Neutron, Nukleonid, Osake, Pöördvõrdelisus, Positiivne arv, Prooton, Ruut (algebra), SI, Suletud süsteem, Võrdelisus.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Elektrilaeng ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Elektrilaeng ja Aatomituum · Näe rohkem »
Absoluutväärtus
Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.
Uus!!: Elektrilaeng ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »
Coulomb'i seadus
Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Uus!!: Elektrilaeng ja Coulomb'i seadus · Näe rohkem »
Elektrilaengu jäävuse seadus
Elektrilaengu jäävuse seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektrilaengu jäävuse seadus · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkate
Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektronkate · Näe rohkem »
Elektrostaatika
Elektrostaatika on füüsika haru, mis uurib inertsiaalsüsteemi suhtes paigalseisvate elektriselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektrostaatika · Näe rohkem »
Elektrotehnika
Elektrotehnika on teaduse ja tehnika haru.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elektrotehnika · Näe rohkem »
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Elektrilaeng ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Füüsika
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.
Uus!!: Elektrilaeng ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Elektrilaeng ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Ioon
Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Elektrilaeng ja Ioon · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Elektrilaeng ja Kaugus · Näe rohkem »
Kontekst
Kontekst ehk kaastekst (lad k contextus – "ühendumine, side") on sõna vm keelelist üksust ümbritsev (lingvistiline) ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista.
Uus!!: Elektrilaeng ja Kontekst · Näe rohkem »
Kulon
Kulon (tähis C) on elektrilaengu ja elektrihulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: Elektrilaeng ja Kulon · Näe rohkem »
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Uus!!: Elektrilaeng ja Kvargid · Näe rohkem »
Mõõtühik
Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse selle suuruse väärtuste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks.
Uus!!: Elektrilaeng ja Mõõtühik · Näe rohkem »
Negatiivne arv
Matemaatikas nimetatakse negatiivseks arvuks nullist väiksemat reaalarvu.
Uus!!: Elektrilaeng ja Negatiivne arv · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Elektrilaeng ja Neutron · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Elektrilaeng ja Nukleonid · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Elektrilaeng ja Osake · Näe rohkem »
Pöördvõrdelisus
Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teine suurus proportsionaalselt.
Uus!!: Elektrilaeng ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »
Positiivne arv
Matemaatikas nimetatakse positiivseks arvuks nullist suuremat reaalarvu.
Uus!!: Elektrilaeng ja Positiivne arv · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Elektrilaeng ja Prooton · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Elektrilaeng ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
SI
SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) ehk SI-süsteem (varem eesti keeles rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega.
Uus!!: Elektrilaeng ja SI · Näe rohkem »
Suletud süsteem
Suletud süsteem on mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Elektrilaeng ja Suletud süsteem · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Elektrilaeng ja Võrdelisus · Näe rohkem »
