Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Elektriväli

Index Elektriväli

Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.

49 suhted: CGS-süsteem, Coulomb'i seadus, Dielektrik, Dielektriline läbitavus, Dipool, Divergents (matemaatika), Ekvipotentsiaalpind, Elektrijuht, Elektrilaeng, Elektriline dipoolmoment, Elektriline konstant, Elektrivälja potentsiaal, Elektrivälja tugevus, Elektrivoo tihedus, Elektrivool, Elektrodünaamika, Elektromagnetism, Elektromotoorjõud, Elektrood, Elektrostaatiline väli, Energia, Energiatihedus, Faraday seadus, Füüsika, Gradient, Gravitatsioonijõud, Gravitatsiooniväli, Homogeenne süsteem, Jõud, Kontsentrilised objektid, Magnetiline induktsioon, Magnetiline moment, Magnetväli, Maxwelli võrrandid, Michael Faraday, Pööriselektriväli, Pöörisvool, Polarisatsioon, Punktlaeng, Puutuja, Rootor (matemaatika), Sfäär, Valguse kiirus, Vastandarv, Väli, Väljajoon, Väljatugevus, Vektor, Vektorväli.

CGS-süsteem

CGS-süsteem on mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on pikkusühik sentimeeter, massiühik gramm ja ajaühik sekund.

Uus!!: Elektriväli ja CGS-süsteem · Näe rohkem »

Coulomb'i seadus

Kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab esitatud valem Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga.

Uus!!: Elektriväli ja Coulomb'i seadus · Näe rohkem »

Dielektrik

Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.

Uus!!: Elektriväli ja Dielektrik · Näe rohkem »

Dielektriline läbitavus

Dielektriline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet.

Uus!!: Elektriväli ja Dielektriline läbitavus · Näe rohkem »

Dipool

Dipool (kreeka keele sõnadest dis kaks korda + polos telg, poolus) on kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust või kahest magnetpoolusest (põhja- ja lõunapoolusest) koosnev süsteem.

Uus!!: Elektriväli ja Dipool · Näe rohkem »

Divergents (matemaatika)

Vektorvälja divergents ehk allikalisus on vektorväljaga määratud skalaarne funktsioon, mille abil saab kirjeldada välja allikate (või neeldumispunktide) olemasolu.

Uus!!: Elektriväli ja Divergents (matemaatika) · Näe rohkem »

Ekvipotentsiaalpind

punktlaengu ekvipotentsiaalpinnad (punane) ja välja jõujooned (must) Ekvipotentsiaalpind on välja mõtteline pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal.

Uus!!: Elektriväli ja Ekvipotentsiaalpind · Näe rohkem »

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Uus!!: Elektriväli ja Elektrijuht · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Elektriväli ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektriline dipoolmoment

Elektrilise dipooli dipoolmomendi vektor \vec p Elektriline dipoolmoment \vec p iseloomustab ruumilist laengujaotust.

Uus!!: Elektriväli ja Elektriline dipoolmoment · Näe rohkem »

Elektriline konstant

Elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus (ingl vacuum electric permittivity) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.

Uus!!: Elektriväli ja Elektriline konstant · Näe rohkem »

Elektrivälja potentsiaal

Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.

Uus!!: Elektriväli ja Elektrivälja potentsiaal · Näe rohkem »

Elektrivälja tugevus

Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.

Uus!!: Elektriväli ja Elektrivälja tugevus · Näe rohkem »

Elektrivoo tihedus

Elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe (elektrinihe) ehk elektriline induktsioon on makroskoopilist elektrivälja kirjeldav vektor \vec.

Uus!!: Elektriväli ja Elektrivoo tihedus · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Elektriväli ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektrodünaamika

Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.

Uus!!: Elektriväli ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »

Elektromagnetism

Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Elektriväli ja Elektromagnetism · Näe rohkem »

Elektromotoorjõud

Elektromotoorjõud (lühend emj) on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu.

Uus!!: Elektriväli ja Elektromotoorjõud · Näe rohkem »

Elektrood

Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.

Uus!!: Elektriväli ja Elektrood · Näe rohkem »

Elektrostaatiline väli

Elektrostaatiline väli on elektriväli, mille tekitab ruumis liikumatu ja ajas muutumatu elektrilaeng või niisuguste laengute süsteem.

Uus!!: Elektriväli ja Elektrostaatiline väli · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Elektriväli ja Energia · Näe rohkem »

Energiatihedus

Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).

Uus!!: Elektriväli ja Energiatihedus · Näe rohkem »

Faraday seadus

Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.

Uus!!: Elektriväli ja Faraday seadus · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Elektriväli ja Füüsika · Näe rohkem »

Gradient

Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.

Uus!!: Elektriväli ja Gradient · Näe rohkem »

Gravitatsioonijõud

Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus.

Uus!!: Elektriväli ja Gravitatsioonijõud · Näe rohkem »

Gravitatsiooniväli

Gravitatsiooniväli ehk raskusjõuväli on jõuväli, mille kaudu toimub gravitatsiooniline vastastikmõju kõigi kehade vahel.

Uus!!: Elektriväli ja Gravitatsiooniväli · Näe rohkem »

Homogeenne süsteem

Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.

Uus!!: Elektriväli ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »

Jõud

Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.

Uus!!: Elektriväli ja Jõud · Näe rohkem »

Kontsentrilised objektid

Kontsentrilised ringid Üksteise sees olevatel kontsentrilistel objektidel on sama keskpunkt või telg.

Uus!!: Elektriväli ja Kontsentrilised objektid · Näe rohkem »

Magnetiline induktsioon

Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.

Uus!!: Elektriväli ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »

Magnetiline moment

Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.

Uus!!: Elektriväli ja Magnetiline moment · Näe rohkem »

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Uus!!: Elektriväli ja Magnetväli · Näe rohkem »

Maxwelli võrrandid

Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.

Uus!!: Elektriväli ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »

Michael Faraday

Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

Uus!!: Elektriväli ja Michael Faraday · Näe rohkem »

Pööriselektriväli

Pööriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja.

Uus!!: Elektriväli ja Pööriselektriväli · Näe rohkem »

Pöörisvool

280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.

Uus!!: Elektriväli ja Pöörisvool · Näe rohkem »

Polarisatsioon

Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.

Uus!!: Elektriväli ja Polarisatsioon · Näe rohkem »

Punktlaeng

Punktlaeng on elektriliselt laetud keha idealiseeritud mudel, millel puuduvad mõõtmed.

Uus!!: Elektriväli ja Punktlaeng · Näe rohkem »

Puutuja

tuletise kaudu; tuletise positiivsetele, negatiivsetele ja nullväärtustele vastavad värvid roheline, punane ja must. Joone puutuja punktis P on sirge, mis saadakse kõverjoone punkte K1 ja K2 läbivatest sirgetest piirprotsessis, kus K1 ja K2 lähenevad punktile P. Tasandilise kõvera puutuja etteantud punktis on sirge, mis läbib vaadeldavat punkti ja mille tõus ühtib kõvera tõusuga selles punktis.

Uus!!: Elektriväli ja Puutuja · Näe rohkem »

Rootor (matemaatika)

Matemaatilises analüüsis on rootor operaator, mis iseloomustab vektorvälja pöörlemist kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis.

Uus!!: Elektriväli ja Rootor (matemaatika) · Näe rohkem »

Sfäär

Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.

Uus!!: Elektriväli ja Sfäär · Näe rohkem »

Valguse kiirus

Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.

Uus!!: Elektriväli ja Valguse kiirus · Näe rohkem »

Vastandarv

Matemaatikas nimetatakse arvu n vastandarvuks arvu –n (lugeda: miinus n). Arvu ja selle vastandarvu summa on alati 0.

Uus!!: Elektriväli ja Vastandarv · Näe rohkem »

Väli

Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.

Uus!!: Elektriväli ja Väli · Näe rohkem »

Väljajoon

Väljajoon ehk jõujoon on vektorväljaga seotud füüsika mõiste.

Uus!!: Elektriväli ja Väljajoon · Näe rohkem »

Väljatugevus

Väljatugevus on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse vektorvälju, nagu seda on elektriväli, magnetväli ja gravitatsiooniväli.

Uus!!: Elektriväli ja Väljatugevus · Näe rohkem »

Vektor

Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.

Uus!!: Elektriväli ja Vektor · Näe rohkem »

Vektorväli

Vektorväli, mis tekib, kui tasandi punktile (''x'', y'') seatakse vastavusse vektor (−''y'', ''x'') Vektorväljaks nimetatakse vektoranalüüsis funktsiooni, mis seab eukleidilise ruumi (või lokaalselt eukleidilise ruumi) igale punktile vastavusse vektori.

Uus!!: Elektriväli ja Vektorväli · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »