Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Elektrofiilne liitumine

Index Elektrofiilne liitumine

Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).

38 suhted: Alküülimine, Alküünid, Alkeenid, Allüülne kloorimine, Allüülsed ühendid, Aromaatsus, Asendusreaktsioon, Astmeline reaktsioon, Eetrid, Elektrofiil, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Enooleetrid, Hüdrogeenimine, Hüdrohalogeenimine, Initsiaator, Intermediaat, Intramolekulaarne efekt, Kaksikside, Karbokatioonid, Katalüsaator, Katioonne polümerisatsioon, Küllastunud ja küllastumata ühendid, Kõrvalreaktsioon, Keemiline reaktsioon, Klorometüülalküüleetrid, Kolmikside, Lewisi happed ja alused, Markovnikovi reegel, Monomeer, Nukleofiil, Orgaaniline keemia, Prooton, Prootonhapped, Reagent, Regioselektiivsus, Telomerisatsioon, Tsüklisatsioon, 1,1-dietoksüetaan.

Alküülimine

Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Alküülimine · Näe rohkem »

Alküünid

Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Alküünid · Näe rohkem »

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel. Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Alkeenid · Näe rohkem »

Allüülne kloorimine

Allüülne kloorimine on allüülsete kloriidide saamise meetod kaksiksideme juures hargnenud struktuuriga alkeenide (isoalkeenide) ioonsel kloorimisel - see on bis-, tri- ja tetraalküülasendatud kaksiksideme kloorimine.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Allüülne kloorimine · Näe rohkem »

Allüülsed ühendid

Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Allüülsed ühendid · Näe rohkem »

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis. Aromaatsus on orgaanilise keemia mõiste, mis kirjeldab konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Aromaatsus · Näe rohkem »

Asendusreaktsioon

Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Astmeline reaktsioon

Astmeline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles produkti moodustumine kulgeb üle ühe või mitme intermediaadi (ebastabiilse vaheprodukti), seega vähemalt kahe astme ehk elementaarreaktsiooni kaudu.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Astmeline reaktsioon · Näe rohkem »

Eetrid

'''Eetri üldvalem.''' Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Eetrid · Näe rohkem »

Elektrofiil

Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Elektrofiil · Näe rohkem »

Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon

Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon (tähistatakse SEAr või ka SE) on orgaaniline reaktsioon, milles viiakse substraadi aromaatsesse tuuma ühe (või enama) vesiniku aatomi asemele elektrofiilile vastav aatom või rühm.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Enooleetrid

Enooleetrid on küllastumata orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub alkoksürühm (–OR) kaksiksidemega seotud süsinikuaatomi juures.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Enooleetrid · Näe rohkem »

Hüdrogeenimine

Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Hüdrogeenimine · Näe rohkem »

Hüdrohalogeenimine

Hüdrohalogeenimine on keemiline protsess, milles hüdrohalogeniid (H-Hlg) liitub mingi keemilise ühendiga.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Hüdrohalogeenimine · Näe rohkem »

Initsiaator

Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Initsiaator · Näe rohkem »

Intermediaat

Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Intermediaat · Näe rohkem »

Intramolekulaarne efekt

Intramolekulaarne efekt (ehk sisemolekulaarne ehk molekulisisene efekt) on keemias protsess, nähtus või omadus, mis tuleneb konkreetse molekuli struktuurist.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Intramolekulaarne efekt · Näe rohkem »

Kaksikside

'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Kaksikside · Näe rohkem »

Karbokatioonid

butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Karbokatioonid · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Katioonne polümerisatsioon

Katioonne polümerisatsioon ehk katioonpolümerisatsioon on üks ahelpolümerisatsiooni viisidest, milles aktiivsete osakestena osalevad monomeeri molekulidest moodustunud katioonset tüüpi intermediaadid.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Katioonne polümerisatsioon · Näe rohkem »

Küllastunud ja küllastumata ühendid

Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Küllastunud ja küllastumata ühendid · Näe rohkem »

Kõrvalreaktsioon

Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Kõrvalreaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Klorometüülalküüleetrid

Klorometüülalküüleetrid ehk alkoksüklorometaanid ehk alküülklorometüüleetrid ehk α-kloroeetrid on orgaanilised ühendid üldstruktuuriga ROCH2Cl.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Klorometüülalküüleetrid · Näe rohkem »

Kolmikside

Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Kolmikside · Näe rohkem »

Lewisi happed ja alused

Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Lewisi happed ja alused · Näe rohkem »

Markovnikovi reegel

Markovnikovi reegli (ehk Markovnikovi seaduspärasuse) järgi toimub orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– liitumine alkeenidele või alküünidele.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Markovnikovi reegel · Näe rohkem »

Monomeer

Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Monomeer · Näe rohkem »

Nukleofiil

Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Nukleofiil · Näe rohkem »

Orgaaniline keemia

tetraeedri nurkadesse. Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Orgaaniline keemia · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Prooton · Näe rohkem »

Prootonhapped

Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Prootonhapped · Näe rohkem »

Reagent

Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Reagent · Näe rohkem »

Regioselektiivsus

Regioselektiivsus (regioselektiivne reaktsioon) on keemilise sideme valikuline moodustumine või katkemine valdavalt ühes suunas (teatud aatomi juures), nii et saadakse põhiliselt üks struktuuriisomeer teiste võimalike isomeersete produktidega võrreldes.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Regioselektiivsus · Näe rohkem »

Telomerisatsioon

Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Telomerisatsioon · Näe rohkem »

Tsüklisatsioon

Tsüklisatsioon või tsükliseerimine on enamasti orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena moodustub tsüklilise struktuuriga ühend, see tähendab mingi hulk aatomeid ühineb, nii et saadakse suletud ring ehk tsükkel.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja Tsüklisatsioon · Näe rohkem »

1,1-dietoksüetaan

1,1-dietoksüetaan ehk atsetaal (keemiline valem CH3CH(OC2H5)2) on atsetaalide hulka kuuluv keemiline aine, keemistemperatuur 104°C.

Uus!!: Elektrofiilne liitumine ja 1,1-dietoksüetaan · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

AdE, AdE reaktsioon, Elektrofiilne liitumisreaktsioon, Katioonne liitumine.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »