Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Elektrolüüt

Index Elektrolüüt

Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel.

74 suhted: Alus (keemia), Ammoniaak, Anood, Dielektrik, Dipool, Dissotsiatsioon, Dissotsiatsioon (keemia), DNA, Elektrijuht, Elektrijuhtivus, Elektrilaeng, Elektrivool, Elektrokeemia, Elektrolüüs, Elektron, Elektrood, Erikaal, Füsioloogia, Fosforhape, Funktsionaalrühm, Hape, Hapnik, Hüdroksiidid, Hüdroksiidioon, Homöostaas, Hormoonid, Ioon, Ioonikanal, Isolaator, Kaalium, Kaaliumhüdroksiid, Kaaliumkloriid, Kaltsium, Katood, Kütuseelement, Keemiline afiinsus, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Klaas, Kloor, Kloriidid, Kondensaator, Kontsentratsioon, Laeng, Lahus, Lahusti, Lämmastikhape, Lihas, Lihaskude, Magneesium, ..., Metallid, Molekul, Naatrium, Naatriumkloriid, Naatriumvesinikkarbonaat, Närv, Nõrk elektrolüüt, Neerud, Neuron, Niiskusmõõtur, Patarei, Püridiin, Polümeerid, Polüpeptiidid, Prooton, Rakumembraan, Süsihape, Süsihappegaas, Soolad, Tugev elektrolüüt, Väävelhape, Vesinik, Vesinikkarbonaadid, Vesinikkloriidhape. Laienda indeks (24 rohkem) »

Alus (keemia)

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Elektrolüüt ja Alus (keemia) · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Elektrolüüt ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Anood

Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.

Uus!!: Elektrolüüt ja Anood · Näe rohkem »

Dielektrik

Dielektrik on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.

Uus!!: Elektrolüüt ja Dielektrik · Näe rohkem »

Dipool

Dipoolid jagunevad füüsikalise kirjelduse alusel järgmiselt.

Uus!!: Elektrolüüt ja Dipool · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon

Dissotsiatsioon ehk dissotsieerumine (ladina sõnast dissociāto 'eraldamine, lahutamine') on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Elektrolüüt ja Dissotsiatsioon · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon (keemia)

Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Uus!!: Elektrolüüt ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Elektrolüüt ja DNA · Näe rohkem »

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrijuht · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektrokeemia

Elektrokeemia on tehnika- ja teadusharu, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid.

Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrokeemia · Näe rohkem »

Elektrolüüs

Illustratsioon elektrolüüsiaparaadist. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.

Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrolüüs · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Elektrolüüt ja Elektron · Näe rohkem »

Elektrood

Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.

Uus!!: Elektrolüüt ja Elektrood · Näe rohkem »

Erikaal

Erikaal on suhteline tihedus vee tiheduse suhtes.

Uus!!: Elektrolüüt ja Erikaal · Näe rohkem »

Füsioloogia

Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.

Uus!!: Elektrolüüt ja Füsioloogia · Näe rohkem »

Fosforhape

Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.

Uus!!: Elektrolüüt ja Fosforhape · Näe rohkem »

Funktsionaalrühm

Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.

Uus!!: Elektrolüüt ja Funktsionaalrühm · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Elektrolüüt ja Hape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Elektrolüüt ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdroksiidid

Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Elektrolüüt ja Hüdroksiidid · Näe rohkem »

Hüdroksiidioon

Hüdroksiidioon Hüdroksiidioon on negatiivse laenguga OH-ioon, mis tekib aluste dissotsiatsioonil.

Uus!!: Elektrolüüt ja Hüdroksiidioon · Näe rohkem »

Homöostaas

Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.

Uus!!: Elektrolüüt ja Homöostaas · Näe rohkem »

Hormoonid

Hormoonid (kreeka ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Uus!!: Elektrolüüt ja Hormoonid · Näe rohkem »

Ioon

Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Elektrolüüt ja Ioon · Näe rohkem »

Ioonikanal

Alametitsiini ioonikanal Ioonikanal ehk ioonkanal on transmembraanne valk, kus membraani läbivatest valgumolekulidest moodustub kanal ehk poor.

Uus!!: Elektrolüüt ja Ioonikanal · Näe rohkem »

Isolaator

Keskpinge- (6–35 kV) õhuliini portselanisolaator Isolaator ehk elektriisolaator on elektriseadme element pingestatud juhtmete ja seadmeosade eraldamiseks kandekonstruktsioonidest, millele nad on kinnitatud.

Uus!!: Elektrolüüt ja Isolaator · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Elektrolüüt ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaaliumhüdroksiid

Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine.

Uus!!: Elektrolüüt ja Kaaliumhüdroksiid · Näe rohkem »

Kaaliumkloriid

220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.

Uus!!: Elektrolüüt ja Kaaliumkloriid · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Elektrolüüt ja Kaltsium · Näe rohkem »

Katood

Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.

Uus!!: Elektrolüüt ja Katood · Näe rohkem »

Kütuseelement

Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.

Uus!!: Elektrolüüt ja Kütuseelement · Näe rohkem »

Keemiline afiinsus

Afiinsus keemias iseloomustab aine või funktsionaalrühma võimet reageerida mingi teise ainega.

Uus!!: Elektrolüüt ja Keemiline afiinsus · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Elektrolüüt ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Elektrolüüt ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Elektrolüüt ja Klaas · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Elektrolüüt ja Kloor · Näe rohkem »

Kloriidid

Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.

Uus!!: Elektrolüüt ja Kloriidid · Näe rohkem »

Kondensaator

Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.

Uus!!: Elektrolüüt ja Kondensaator · Näe rohkem »

Kontsentratsioon

Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.

Uus!!: Elektrolüüt ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »

Laeng

Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus.

Uus!!: Elektrolüüt ja Laeng · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Elektrolüüt ja Lahus · Näe rohkem »

Lahusti

Lahusti ehk solvent on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid - vedelikke, gaase või tahkeid aineid.

Uus!!: Elektrolüüt ja Lahusti · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu.

Uus!!: Elektrolüüt ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Lihas

Lihas ehk muskel on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Uus!!: Elektrolüüt ja Lihas · Näe rohkem »

Lihaskude

Lihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.

Uus!!: Elektrolüüt ja Lihaskude · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Elektrolüüt ja Magneesium · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Elektrolüüt ja Metallid · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Elektrolüüt ja Molekul · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Elektrolüüt ja Naatrium · Näe rohkem »

Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.

Uus!!: Elektrolüüt ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »

Naatriumvesinikkarbonaat

Naatriumvesinikkarbonaat pulbri kujul Naatriumvesinikkarbonaat (ehk naatriumbikarbonaat ehk söögisooda) on keemiline ühend valemiga NaHCO3.

Uus!!: Elektrolüüt ja Naatriumvesinikkarbonaat · Näe rohkem »

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Uus!!: Elektrolüüt ja Närv · Näe rohkem »

Nõrk elektrolüüt

Nõrk elektrolüüt on polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks (esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena).

Uus!!: Elektrolüüt ja Nõrk elektrolüüt · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Uus!!: Elektrolüüt ja Neerud · Näe rohkem »

Neuron

Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus.

Uus!!: Elektrolüüt ja Neuron · Näe rohkem »

Niiskusmõõtur

Psühromeeter Elektrooniline hügromeeter Juushügromeeter Niiskusmõõtur ehk hügromeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside (hrl õhu), vedelike või tahkiste niiskust.

Uus!!: Elektrolüüt ja Niiskusmõõtur · Näe rohkem »

Patarei

Patarei on keemiline vooluallikas, mis koosneb ühest või mitmest galvaanielemendist või akust, mis muundavad salvestatud keemilise energia elektrienergiaks.

Uus!!: Elektrolüüt ja Patarei · Näe rohkem »

Püridiin

Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.

Uus!!: Elektrolüüt ja Püridiin · Näe rohkem »

Polümeerid

Bakeliidi 3D-struktuuri fragment Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest.

Uus!!: Elektrolüüt ja Polümeerid · Näe rohkem »

Polüpeptiidid

Polüpeptiidid ehk valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad, millest koosnevad valgud.

Uus!!: Elektrolüüt ja Polüpeptiidid · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Elektrolüüt ja Prooton · Näe rohkem »

Rakumembraan

Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.

Uus!!: Elektrolüüt ja Rakumembraan · Näe rohkem »

Süsihape

Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.

Uus!!: Elektrolüüt ja Süsihape · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Elektrolüüt ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Soolad

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). sool on aine, kus sees on happe H ja aluse OH ning need on kokku pandud On kahte sorti sooli.

Uus!!: Elektrolüüt ja Soolad · Näe rohkem »

Tugev elektrolüüt

Tugev elektrolüüt on elektrolüüt, mis vesilahuses laguneb täielikult ioonideks.

Uus!!: Elektrolüüt ja Tugev elektrolüüt · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Elektrolüüt ja Väävelhape · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Elektrolüüt ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikkarbonaadid

Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.

Uus!!: Elektrolüüt ja Vesinikkarbonaadid · Näe rohkem »

Vesinikkloriidhape

Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.

Uus!!: Elektrolüüt ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Elektrolüüdid.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »