Sisukord
77 suhted: Aine (füüsika), Bioluminestsents, Bosonid, Comptoni hajumine, Difraktsioon, Dispersioon, DNA, Elektrilaeng, Elektriväli, Elektrivälja tugevus, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline ohutus, Elektromagnetism, Elektromagnetspekter, Elektron, Energia, Faas, Fluorestsents, Footon, Fotoefekt, Fotokordisti, Fotosüntees, Fundamentaalne vastastikmõju, Gammakiirgus, GPS, Heli, Impulsimoment, Impulss, Infrapunakiirgus, Intensiivsus (füüsika), Interferents, Jagatis, Kiirendus, Kiirgus, Kiudoptika, Klorofüll, Konstant, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kvantfüüsika, Laine, Lainepikkus, Leek, Luminofoorlamp, Magnetiline induktsioon, Magnetväli, Maxwelli võrrandid, Mikrolaineahi, Mikrolained, Mobiiltelefonside, Musta keha kiirgus, ... Laienda indeks (27 rohkem) »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Aine (füüsika)
Bioluminestsents
jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Bioluminestsents
Bosonid
Bosonid ehk väljaosakesed on osakesed, mille spinn on täisarvuline, erinevalt fermionidest, mille spinn on poolarvuline.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Bosonid
Comptoni hajumine
Comptoni hajumine on elektromagnetlainete mitteelastne hajumine laetud osakestelt, tavaliselt vabadelt elektronidelt.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Comptoni hajumine
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Difraktsioon
Dispersioon
Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Dispersioon
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja DNA
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Elektrilaeng
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Elektriväli
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Elektrivälja tugevus
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Elektrodünaamika
Elektromagnetiline ohutus
Elektromagnetkiirguse spekter Elektromagnetiline ohutus on teaduste süsteem, mis käsitleb elektromagnetilise kiirguse ehk elektromagnetkiirguse (EMK) võimalikku kahju inimestele ja muudele elusorganismidele.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Elektromagnetiline ohutus
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Elektromagnetism
Elektromagnetspekter
Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Elektromagnetspekter
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Elektron
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Energia
Faas
Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument (sõltumatu muutuja), mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Faas
Fluorestsents
Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Fluorestsents
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Footon
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Fotoefekt
Fotokordisti
Fotokordisti Dünoodid fotokordisti toru sees Fotokordisti ehk fotoelektronkordisti on elektronseadis, milles elektromagnetkiirguse toimel fotokatoodist väljuvate elektronide voogu – fotovoolu – võimendatakse sekundaaremissiooni rakendades.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Fotokordisti
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Fotosüntees
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Fundamentaalne vastastikmõju
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Gammakiirgus
GPS
Üks satelliitidest, mille abil GPS-vastuvõtja asukohta määrab GPS (tuleb ingliskeelsest nimetusest Global Positioning System) on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja GPS
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Heli
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Impulsimoment
Impulss
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Impulss
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Infrapunakiirgus
Intensiivsus (füüsika)
Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Intensiivsus (füüsika)
Interferents
Kahe punktallika lainete interferents vee peal Interferents üliõhukeste klaasliistakute ning ränikristalli vahelises õhupilus Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Interferents
Jagatis
Jagatis ehk suhe on matemaatikas jagamistehte tulem.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Jagatis
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Kiirendus
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Kiirgus
Kiudoptika
pisi Kiudoptika ehk fiiberoptika (inglise keeles fiber optics) on optika haru, mis käsitleb valguse levimist peentes kiududes ja sellega seotud füüsikalisi nähtusi ning selle rakendusi.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Kiudoptika
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Klorofüll
Konstant
Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Konstant
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Kvantfüüsika
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Laine
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Lainepikkus
Leek
Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Leek
Luminofoorlamp
Luminofoorlamp on madalrõhu-gaaslahenduslamp, milles elavhõbedaaurus toimuva kaarlahenduse tulemusena tekib peamiselt ultraviolettkiirgus; selle muundab nähtavaks valguseks kolvi sisepinnale kantud luminofoor, s.o aine, mis optilise kiirgusega või elektronidega ergastamisel hakkab helendama, fluorestseerima.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Luminofoorlamp
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Magnetiline induktsioon
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Magnetväli
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Maxwelli võrrandid
Mikrolaineahi
Mikrolaineahi Mikrolaineahi ehk laineahi (kõnekeeles ka uun; mikrouun; mikro) on elektriahi toiduainete ja toitude kuumendamiseks mikrolainelise vahelduvelektrivälja abil.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Mikrolaineahi
Mikrolained
Mikrolained on raadiolained, mille lainepikkus on vahemikus 1 mm kuni 1 m, vastavalt lainete sagedused vahemikus 0,3 GHz kuni 300 GHz (gigahertsi).
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Mikrolained
Mobiiltelefonside
Mobiiltelefonside on mobiilside tavaliste mobiiltelefonide ehk kärgtelefonide või satelliit-mobiiltelefonide kaudu.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Mobiiltelefonside
Musta keha kiirgus
logaritmilist skaalat Musta keha kiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mida kiirgab absoluutselt must keha antud temperatuuril, või keha, mis on termilises tasakaalus oma keskkonnaga.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Musta keha kiirgus
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Osakestefüüsika standardmudel
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Päike
Päikesetorm
Päikesetorm on Päikese pinna häiritud olek, mis võib teatud juhtudel levida üle heliosfääri, mõjutades kogu Päikesesüsteemi, sealhulgas Maad ja selle magnetosfääri.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Päikesetorm
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Plancki konstant
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Polarisatsioon
Pulsar
Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Pulsar
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Raadiolained
Raadioteleskoop
Raadioteleskoop Parkesi observatooriumis Austraalias. Antenni läbimõõt on 64 m 32-meetrine raadioteleskoop Lätis. Selliseid raadioteleskoope ehitati Nõukogude Liidu ajal kokku 3 tükki.Põhieesmärgiks oli luuretegevus. Teleskoobid asuvad teineteisest võimalikult kaugel.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Raadioteleskoop
Radar
ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Radar
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Radioaktiivne isotoop
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Röntgenikiirgus
Ristlaine
Ristlaine Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Ristlaine
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Sagedus
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Silm
Spekter
Spekter (algallikas ladina sõna spectrum 'kujutlus; kummitus') on mitmes teadusharus lähedastes tähendustes kasutatav mõiste.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Spekter
Superpositsiooniprintsiip
Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Superpositsiooniprintsiip
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Tõenäosus
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Ultraviolettkiirgus
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Vaakum
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Valgus
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Valguse kiirus
Valguse murdumine
Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Valguse murdumine
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Võnkumine
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Vektor
Vektorväli
Vektorväli, mis tekib, kui tasandi punktile (''x'', y'') seatakse vastavusse vektor (−''y'', ''x'') Vektorväljaks nimetatakse vektoranalüüsis funktsiooni, mis seab eukleidilise ruumi (või lokaalselt eukleidilise ruumi) igale punktile vastavusse vektori.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Vektorväli
Wieni nihkeseadus
intensiivsuse jaotus sõltuvalt lainepikkusest eri temperatuuridel. Nagu näha, siis mustkiirguri temperatuuri langedes nihkub intensiivsuse maksimum kiirgusspektri pikemate lainepikkuste poole. Seda eriomadust kirjeldabki Wieni seadus Wieni nihkeseadus on füüsikaseadus, mis määratleb absoluutselt musta keha ehk mustkiirguri kiirgusspektri intensiivsuse hariväärtusele vastava lainepikkuse sõltuvust temperatuurist.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja Wieni nihkeseadus
1961
1961.
Vaata Elektromagnetiline kiirgus ja 1961
Tuntud ka kui Elektromagnetkiirgus, Elektromagnetlaine, Elektromagnetlained.