Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Elektromagnetism

Index Elektromagnetism

Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.

58 suhted: Albert Einstein, Ampère'i jõud, Ampère'i seadus, Amper, Ørstedi katse, Biot'-Savarti seadus, Elekter, Elektriahel, Elektrilaeng, Elektrivool, Elektrivoolu tugevus, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elementaarosakesed, Erirelatiivsusteooria, Farad, Faraday seadus, Füüsika, Ferromagnetism, Fundamentaalne vastastikmõju, Henri, Impulsimoment, Induktiivsus, James Clerk Maxwell, Juhtivus, Kulon, Lenzi reegel, Lorentzi jõud, Magnetiline induktsioon, Magnetiline moment, Magnetiline monopoolus, Magnetism, Magnetpoolus, Magnetväli, Magnetvoog, Mahtuvus, Maxwelli võrrandid, Oom, Pinge, Siimens, Spinn, Takistus, Tesla, Valguse kiirus, Vatt, Võimsus, Veeber, Volt, 1820, ..., 1823, 1826, 1831, 1833, 1865, 1873, 1895, 1905. Laienda indeks (8 rohkem) »

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Uus!!: Elektromagnetism ja Albert Einstein · Näe rohkem »

Ampère'i jõud

Kaks paralleelset voolujuhti mõjutavad teineteist magnetvälja kaudu. Ülemisele juhile (vooluga ''I''1) mõjub Lorenzi jõud ''F''12, mille kutsub esile alumise juhi magnetväli ''B''2 (vastavat alumisele juhile mõjuvat jõudu pole näidatud) Ampère'i jõuks nimetatakse magnetostaatikas tõmbe- või tõukejõudu, mis tekib kahe voolujuhi vahel.

Uus!!: Elektromagnetism ja Ampère'i jõud · Näe rohkem »

Ampère'i seadus

Ampère'i seadus on üks esimesi magnetilise jõu seadusi.

Uus!!: Elektromagnetism ja Ampère'i seadus · Näe rohkem »

Amper

Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Elektromagnetism ja Amper · Näe rohkem »

Ørstedi katse

Seade Ørstedi katse demonstreerimiseks Ørstedi katse videodemonstratsioon Ørstedi katse on klassikaline füüsikakatse, millega Hans Christian Ørsted 1820.

Uus!!: Elektromagnetism ja Ørstedi katse · Näe rohkem »

Biot'-Savarti seadus

Biot'-Savarti seadus (ka kujul Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus) on elektromagnetismi seadus, mis kirjeldab statsionaarse (püsiva) elektrivoolu tekitatud magnetvälja.

Uus!!: Elektromagnetism ja Biot'-Savarti seadus · Näe rohkem »

Elekter

Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.

Uus!!: Elektromagnetism ja Elekter · Näe rohkem »

Elektriahel

Vooluahel pingeallikast ''U''0 ja takistitest ''R''1 ning ''R''2:ülal ‒ takistid jadaühenduses,all ‒ takistid rööpühenduses Elektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool.

Uus!!: Elektromagnetism ja Elektriahel · Näe rohkem »

Elektrilaeng

Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.

Uus!!: Elektromagnetism ja Elektrilaeng · Näe rohkem »

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Uus!!: Elektromagnetism ja Elektrivool · Näe rohkem »

Elektrivoolu tugevus

Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.

Uus!!: Elektromagnetism ja Elektrivoolu tugevus · Näe rohkem »

Elektrodünaamika

Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.

Uus!!: Elektromagnetism ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »

Elektromagnetiline kiirgus

Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.

Uus!!: Elektromagnetism ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »

Elektromagnetiline vastastikmõju

Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Elektromagnetism ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »

Elementaarosakesed

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.

Uus!!: Elektromagnetism ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »

Erirelatiivsusteooria

Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Elektromagnetism ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »

Farad

Farad (tähis F) on elektrimahtuvuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.

Uus!!: Elektromagnetism ja Farad · Näe rohkem »

Faraday seadus

Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.

Uus!!: Elektromagnetism ja Faraday seadus · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Elektromagnetism ja Füüsika · Näe rohkem »

Ferromagnetism

Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.

Uus!!: Elektromagnetism ja Ferromagnetism · Näe rohkem »

Fundamentaalne vastastikmõju

Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.

Uus!!: Elektromagnetism ja Fundamentaalne vastastikmõju · Näe rohkem »

Henri

Henri (tähis H) on induktiivsuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis.

Uus!!: Elektromagnetism ja Henri · Näe rohkem »

Impulsimoment

Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.

Uus!!: Elektromagnetism ja Impulsimoment · Näe rohkem »

Induktiivsus

Vooluga pooli ümbritsev magnetväli Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus.

Uus!!: Elektromagnetism ja Induktiivsus · Näe rohkem »

James Clerk Maxwell

James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.

Uus!!: Elektromagnetism ja James Clerk Maxwell · Näe rohkem »

Juhtivus

Juhtivus on aine füüsikaline omadus edasi kanda energiat või teist ainet.

Uus!!: Elektromagnetism ja Juhtivus · Näe rohkem »

Kulon

Kulon (tähis C) on elektrilaengu mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).

Uus!!: Elektromagnetism ja Kulon · Näe rohkem »

Lenzi reegel

Lenzi reegel on reegel muutuva magnetvälja poolt juhis indutseeritud elektrivoolu – induktsioonivoolu – suuna määramiseks.

Uus!!: Elektromagnetism ja Lenzi reegel · Näe rohkem »

Lorentzi jõud

Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.

Uus!!: Elektromagnetism ja Lorentzi jõud · Näe rohkem »

Magnetiline induktsioon

Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.

Uus!!: Elektromagnetism ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »

Magnetiline moment

Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.

Uus!!: Elektromagnetism ja Magnetiline moment · Näe rohkem »

Magnetiline monopoolus

Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).

Uus!!: Elektromagnetism ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Uus!!: Elektromagnetism ja Magnetism · Näe rohkem »

Magnetpoolus

Magnetpoolus on magneetunud keha (magneti) pinna piirkond, kus magneetumuse normaalisihiline komponent on nullist erinev.

Uus!!: Elektromagnetism ja Magnetpoolus · Näe rohkem »

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Uus!!: Elektromagnetism ja Magnetväli · Näe rohkem »

Magnetvoog

Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega) Magnetvoog (tähis &Phi) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.

Uus!!: Elektromagnetism ja Magnetvoog · Näe rohkem »

Mahtuvus

Elektrimahtuvus (lühemalt mahtuvus) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut.

Uus!!: Elektromagnetism ja Mahtuvus · Näe rohkem »

Maxwelli võrrandid

Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.

Uus!!: Elektromagnetism ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »

Oom

Oom, tähis Ω (oomega) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektritakistuse mõõtühik.

Uus!!: Elektromagnetism ja Oom · Näe rohkem »

Pinge

Pinge on mitmetähenduslik termin.

Uus!!: Elektromagnetism ja Pinge · Näe rohkem »

Siimens

Siimens (tähis S) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) juhtivuse mõõtühik.

Uus!!: Elektromagnetism ja Siimens · Näe rohkem »

Spinn

Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.

Uus!!: Elektromagnetism ja Spinn · Näe rohkem »

Takistus

Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.

Uus!!: Elektromagnetism ja Takistus · Näe rohkem »

Tesla

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Elektromagnetism ja Tesla · Näe rohkem »

Valguse kiirus

Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.

Uus!!: Elektromagnetism ja Valguse kiirus · Näe rohkem »

Vatt

Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).

Uus!!: Elektromagnetism ja Vatt · Näe rohkem »

Võimsus

Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).

Uus!!: Elektromagnetism ja Võimsus · Näe rohkem »

Veeber

Veeber on magnetvoo mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).

Uus!!: Elektromagnetism ja Veeber · Näe rohkem »

Volt

Volt (tähis V) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektromotoorjõu, elektrilise potentsiaali ja pinge mõõtühik.

Uus!!: Elektromagnetism ja Volt · Näe rohkem »

1820

1820.

Uus!!: Elektromagnetism ja 1820 · Näe rohkem »

1823

1823.

Uus!!: Elektromagnetism ja 1823 · Näe rohkem »

1826

1826.

Uus!!: Elektromagnetism ja 1826 · Näe rohkem »

1831

1831.

Uus!!: Elektromagnetism ja 1831 · Näe rohkem »

1833

1833.

Uus!!: Elektromagnetism ja 1833 · Näe rohkem »

1865

1865.

Uus!!: Elektromagnetism ja 1865 · Näe rohkem »

1873

1873.

Uus!!: Elektromagnetism ja 1873 · Näe rohkem »

1895

1895.

Uus!!: Elektromagnetism ja 1895 · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Elektromagnetism ja 1905 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Elektromagnetiline väli, Elektromagnetväli.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »