Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Embrüogenees

Index Embrüogenees

Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.

89 suhted: Aktiinifilamendid, Allantois, Üheaegsus, Äädikakärbes (perekond), Blastomeer, Blastula, Diferentseerumine, Dorsaalsus, Ektoderm, Elund, Elundkond, Emakas, Embrüo, Endoderm, Epiteelkude, Esmasneerutoruke, Evolutsioon, Fülogenees, Gameet, Gastrula, Gastrulatsioon, Genoom, Glükoproteiinid, Hailaadsed, Hingamiselundkond, Hulkrakne organism, Idu, Imetajad, Jämesool, Kahepaiksed, Kalad, Kammloomad, Käsnad, Kõhrkalad, Kõhunääre, Keriloomad, Kesknärvisüsteem, Kopsud, Lõigustumine, Lihas, Linnud, Loode, Looteleht, Luukalad, Maks, Mandlid, Mülleri juha, Meeleelund, Mesoderm, Moorula, ..., Muna, Munarakk, Näärmehüpofüüs, Närvisüsteem, Neuraalhari, Neuraalplaat, Neuraaltoru, Ontogenees, Organogenees, Peajalgsed, Pihklased, Putukad, Railaadsed, Rakutuum, Rathke tasku, Rebu, Roomajad, Süda, Sügoot, Süstikkalad, Seedekulgla, Seeme, Siugkonnalised, Skelett, Skorpionilised, Sool (anatoomia), Sperm, Taimed, Takson, Tüümus, Tütarrakk, Tsöloom, Tsütoplasma, Vähilaadsed, Vähk (haigus), Ventraalsus, Verelible, Veresoon, Viljastumine. Laienda indeks (39 rohkem) »

Aktiinifilamendid

Aktiinifilamendid Aktiinifilamendid ehk mikrofilamendid on eukarüootsete rakkude tsütoskeletis leiduvad aktiinist koosnevad kõige peenemad filamendid.

Uus!!: Embrüogenees ja Aktiinifilamendid · Näe rohkem »

Allantois

Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamiku selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest.

Uus!!: Embrüogenees ja Allantois · Näe rohkem »

Üheaegsus

Üheaegsus ehk samaaegsus (saksa keeles Gleichzeitigkeit) ehk simultaansus (inglise keeles simultaneity, saksa keeles Simultanität) ehk sünkroonsus (saksa keeles Synchronität) on sündmuste omadus toimuda täielikult või osaliselt ühel ja samal ajal.

Uus!!: Embrüogenees ja Üheaegsus · Näe rohkem »

Äädikakärbes (perekond)

Äädikakärbes ehk puuviljakärbes (Drosophila) on kõdukärblaste sugukonda ning kahetiivaliste seltsi kuuluv perekond.

Uus!!: Embrüogenees ja Äädikakärbes (perekond) · Näe rohkem »

Blastomeer

Blastomeer ehk lõigustusrakk on lõigustumise käigus tekkiv rakk.

Uus!!: Embrüogenees ja Blastomeer · Näe rohkem »

Blastula

Blastulatsioon. Legend: 1 – moorula; 2 – blastula Blastula on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar; lootelise arengu üks staadiumeid.

Uus!!: Embrüogenees ja Blastula · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Embrüogenees ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

Dorsaalsus

Dorsaalsus on selgmine, selja poole jääv paiknemine.

Uus!!: Embrüogenees ja Dorsaalsus · Näe rohkem »

Ektoderm

Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.

Uus!!: Embrüogenees ja Ektoderm · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Embrüogenees ja Elund · Näe rohkem »

Elundkond

Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.

Uus!!: Embrüogenees ja Elundkond · Näe rohkem »

Emakas

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Uus!!: Embrüogenees ja Emakas · Näe rohkem »

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Embrüogenees ja Embrüo · Näe rohkem »

Endoderm

Endoderm on gastrula kõige sisemisem looteleht.

Uus!!: Embrüogenees ja Endoderm · Näe rohkem »

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Uus!!: Embrüogenees ja Epiteelkude · Näe rohkem »

Esmasneerutoruke

Esmasneerutoruke ehk eelneerujuha ehk Wolffi juha (ductys mesonephricus; ductus Wolffi) on selgroogse isaslooma sisesuguelund.

Uus!!: Embrüogenees ja Esmasneerutoruke · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Embrüogenees ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Fülogenees

parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.

Uus!!: Embrüogenees ja Fülogenees · Näe rohkem »

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Uus!!: Embrüogenees ja Gameet · Näe rohkem »

Gastrula

Gastrula (tuntud ka kui karikloode) on gastrulatsiooni tulemusel tekkinud mitmekihiline eukarüootne rakustruktuur.

Uus!!: Embrüogenees ja Gastrula · Näe rohkem »

Gastrulatsioon

Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.

Uus!!: Embrüogenees ja Gastrulatsioon · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on organismi kogu geneetiline informatsioon.

Uus!!: Embrüogenees ja Genoom · Näe rohkem »

Glükoproteiinid

Glükoproteiin on liitvalk ehk kompleksvalk, mis koosneb valgust ja polüsahhariidide ahelatest.

Uus!!: Embrüogenees ja Glükoproteiinid · Näe rohkem »

Hailaadsed

Hailaadsed ehk haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts.

Uus!!: Embrüogenees ja Hailaadsed · Näe rohkem »

Hingamiselundkond

Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.

Uus!!: Embrüogenees ja Hingamiselundkond · Näe rohkem »

Hulkrakne organism

Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.

Uus!!: Embrüogenees ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »

Idu

Idu, millel on näha iduvars, idulehed ja idupungast puhkenud esimene pärisleht Idu on seemne osa, millest areneb taim.

Uus!!: Embrüogenees ja Idu · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Embrüogenees ja Imetajad · Näe rohkem »

Jämesool

Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).

Uus!!: Embrüogenees ja Jämesool · Näe rohkem »

Kahepaiksed

Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Embrüogenees ja Kahepaiksed · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Embrüogenees ja Kalad · Näe rohkem »

Kammloomad

Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.

Uus!!: Embrüogenees ja Kammloomad · Näe rohkem »

Käsnad

Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on lihtsakoelise ehitusega loomade hõimkond.

Uus!!: Embrüogenees ja Käsnad · Näe rohkem »

Kõhrkalad

Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Embrüogenees ja Kõhrkalad · Näe rohkem »

Kõhunääre

thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.

Uus!!: Embrüogenees ja Kõhunääre · Näe rohkem »

Keriloomad

Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.

Uus!!: Embrüogenees ja Keriloomad · Näe rohkem »

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Uus!!: Embrüogenees ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Embrüogenees ja Kopsud · Näe rohkem »

Lõigustumine

Lõigustumine on sügoodi jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta.

Uus!!: Embrüogenees ja Lõigustumine · Näe rohkem »

Lihas

Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.

Uus!!: Embrüogenees ja Lihas · Näe rohkem »

Linnud

Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Uus!!: Embrüogenees ja Linnud · Näe rohkem »

Loode

Loode ehk feetus ehk vililane on embrüost ehk idulasest välja arenenud eostusvili.

Uus!!: Embrüogenees ja Loode · Näe rohkem »

Looteleht

Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.

Uus!!: Embrüogenees ja Looteleht · Näe rohkem »

Luukalad

Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.

Uus!!: Embrüogenees ja Luukalad · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Embrüogenees ja Maks · Näe rohkem »

Mandlid

Mandlid Mandlid ehk tonsillid on suuõõne ja neelu ülaosas paiknevad immuunsüsteemi osad, mille funktsiooniks on võidelda mikroobidega.

Uus!!: Embrüogenees ja Mandlid · Näe rohkem »

Mülleri juha

Mülleri juha ehk paramesonefroni juha (ladina keeles ductus paramesnonephricus) on selgroogse emaslooma sisesuguelund.

Uus!!: Embrüogenees ja Mülleri juha · Näe rohkem »

Meeleelund

Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.

Uus!!: Embrüogenees ja Meeleelund · Näe rohkem »

Mesoderm

Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.

Uus!!: Embrüogenees ja Mesoderm · Näe rohkem »

Moorula

Lõigustumise etapid: a. kaherakuline, b. neljarakuline, c. kaheksarakuline, d. ja e. '''moorula''' Moorula ehk kobarloode on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku (sügoodi) lõigustumisel tekkiv rakukobarake.

Uus!!: Embrüogenees ja Moorula · Näe rohkem »

Muna

Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).

Uus!!: Embrüogenees ja Muna · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Uus!!: Embrüogenees ja Munarakk · Näe rohkem »

Näärmehüpofüüs

Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.

Uus!!: Embrüogenees ja Näärmehüpofüüs · Näe rohkem »

Närvisüsteem

access-date.

Uus!!: Embrüogenees ja Närvisüsteem · Näe rohkem »

Neuraalhari

Neuraalharja rakud on lühiajalised multipotentsed rakud, mis on pärit neuroektodermist neuraalplaadi piirilt ja on omased selgroogsetele.

Uus!!: Embrüogenees ja Neuraalhari · Näe rohkem »

Neuraalplaat

pisi Neuraalplaat ehk medullaarplaat (lamina neuralis) on kesknärvisüsteemi alge keelikloomade, sealhulgas inimese embrüol.

Uus!!: Embrüogenees ja Neuraalplaat · Näe rohkem »

Neuraaltoru

Neuraaltoru tekkimine Neuraaltoru ehk närvitoru on keelikloomade, sealhulgas selgroogsete, sealhulgas inimese kesknärvisüsteemi embrüonaalne alge.

Uus!!: Embrüogenees ja Neuraaltoru · Näe rohkem »

Ontogenees

Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.

Uus!!: Embrüogenees ja Ontogenees · Näe rohkem »

Organogenees

Organogenees on protsess embrüo arengus, kus gastrula lootelehtedest arenevad välja mitmed organid ja muud koed.

Uus!!: Embrüogenees ja Organogenees · Näe rohkem »

Peajalgsed

Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.

Uus!!: Embrüogenees ja Peajalgsed · Näe rohkem »

Pihklased

Pihklased (Myxini) on meres elavate koljuste klass.

Uus!!: Embrüogenees ja Pihklased · Näe rohkem »

Putukad

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Uus!!: Embrüogenees ja Putukad · Näe rohkem »

Railaadsed

Määramata rai Railaadsed ehk raid (Batoidea, Batomorpha, Batoidei) on kalade ülemselts kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassist.

Uus!!: Embrüogenees ja Railaadsed · Näe rohkem »

Rakutuum

Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Embrüogenees ja Rakutuum · Näe rohkem »

Rathke tasku

Rathke taskuks ehk ajuripatsitaskuks ehk Rathke kotiks (ladina keeles saccus hypophysalis) nimetatakse osade kesknärvisüsteemiga loomade loote (loodete) suuõõne lae süvendit.

Uus!!: Embrüogenees ja Rathke tasku · Näe rohkem »

Rebu

Rebu on loomade (sh inimese) munaraku varuaine.

Uus!!: Embrüogenees ja Rebu · Näe rohkem »

Roomajad

Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.

Uus!!: Embrüogenees ja Roomajad · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Uus!!: Embrüogenees ja Süda · Näe rohkem »

Sügoot

Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.

Uus!!: Embrüogenees ja Sügoot · Näe rohkem »

Süstikkalad

Süstikkalad (Cephalochordata) on primitiivsete keelikloomade alamhõimkond.

Uus!!: Embrüogenees ja Süstikkalad · Näe rohkem »

Seedekulgla

Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.

Uus!!: Embrüogenees ja Seedekulgla · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Embrüogenees ja Seeme · Näe rohkem »

Siugkonnalised

Siugkonnaliste eellane ''Eocaecilia'' Siugkonnalised (Apoda ehk Gymnophiona) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.

Uus!!: Embrüogenees ja Siugkonnalised · Näe rohkem »

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Uus!!: Embrüogenees ja Skelett · Näe rohkem »

Skorpionilised

Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts.

Uus!!: Embrüogenees ja Skorpionilised · Näe rohkem »

Sool (anatoomia)

Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.

Uus!!: Embrüogenees ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Uus!!: Embrüogenees ja Sperm · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Embrüogenees ja Taimed · Näe rohkem »

Takson

Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.

Uus!!: Embrüogenees ja Takson · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Embrüogenees ja Tüümus · Näe rohkem »

Tütarrakk

pisi Tütarrakk on üks rakujagunemisel moodustunud uutest rakkudest.

Uus!!: Embrüogenees ja Tütarrakk · Näe rohkem »

Tsöloom

Tsöloom ehk teisene kehaõõs (ka teiskehaõõs) on vedelikuga täidetud kehaõõs, mis moodustub loote arengu käigus mesodermi (keskmise lootelehe) sisse.

Uus!!: Embrüogenees ja Tsöloom · Näe rohkem »

Tsütoplasma

rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Embrüogenees ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Vähilaadsed

Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.

Uus!!: Embrüogenees ja Vähilaadsed · Näe rohkem »

Vähk (haigus)

Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Uus!!: Embrüogenees ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »

Ventraalsus

Ventraalsus ehk kõhtmisus on asend looma (sealhulgas inimese) organismis "kõhu pool", selja-kõhutelje kõhupoolsemas osas.

Uus!!: Embrüogenees ja Ventraalsus · Näe rohkem »

Verelible

Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.

Uus!!: Embrüogenees ja Verelible · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Embrüogenees ja Veresoon · Näe rohkem »

Viljastumine

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.

Uus!!: Embrüogenees ja Viljastumine · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Loote areng, Looteline areng.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »