Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Abstraheerimine, Antroopsusprintsiip, Asi, David Lewis, Dünaamiline süsteem, Determinism, Deus ex machina, Elu teke, Entiteet, Epifenomen, Füsikalism, Kvaalid, Laskuv põhjuslikkus, Loodusseadus, Lumehelves, Mustrid looduses, Objektiivsus, Omadus, Parajasti siis, kui, Põhjuslikkus, Philosophical Studies, Reduktsionism, Sünergeetika, Süsteem, Seletus, Strukturalism, Teadvus, Tehisnärvivõrk, Teleoloogia, Teooria, Tervik, Välismõju, 1992, 1999.
Abstraheerimine
Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.
Uus!!: Emergentsus ja Abstraheerimine · Näe rohkem »
Antroopsusprintsiip
Antroopsusprintsiip (inglise keeles anthropic principle) on tees, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada.
Uus!!: Emergentsus ja Antroopsusprintsiip · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Emergentsus ja Asi · Näe rohkem »
David Lewis
David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.
Uus!!: Emergentsus ja David Lewis · Näe rohkem »
Dünaamiline süsteem
Dünaamiline süsteem on matemaatiline süsteem, mis areneb ajas süsteemile aluseks oleva dünaamilise eeskirja järkjärgulise rakendumise kaudu.
Uus!!: Emergentsus ja Dünaamiline süsteem · Näe rohkem »
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Uus!!: Emergentsus ja Determinism · Näe rohkem »
Deus ex machina
Deus ex machina ehk "jumal masinast" on võte, mida kasutati vanakreeka teatris.
Uus!!: Emergentsus ja Deus ex machina · Näe rohkem »
Elu teke
Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.
Uus!!: Emergentsus ja Elu teke · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Emergentsus ja Entiteet · Näe rohkem »
Epifenomen
Mingi nähtuse epifenomeniks nimetatakse üldises mõttes selle nähtuse kaasnähtust – nähtust, mis põhinähtusega kaasneb, ilma et tal oleks vaadeldavas seoses iseseisvat tähtsust.
Uus!!: Emergentsus ja Epifenomen · Näe rohkem »
Füsikalism
Füsikalism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on füüsiline (või füüsikaline)Daniel Stoljar.
Uus!!: Emergentsus ja Füsikalism · Näe rohkem »
Kvaalid
Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").
Uus!!: Emergentsus ja Kvaalid · Näe rohkem »
Laskuv põhjuslikkus
Laskuv põhjuslikkus (inglise downward causation) on süsteemi põhjuslik toime oma elementidele.
Uus!!: Emergentsus ja Laskuv põhjuslikkus · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Emergentsus ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Lumehelves
Lumehelves mikroskoobi all Wilson Bentley fotod lumehelvestest Lumehelves on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.
Uus!!: Emergentsus ja Lumehelves · Näe rohkem »
Mustrid looduses
düünid kõrbeliivas Mustrid looduses on nähtavad vormilised korrapärad, mida looduses leidub.
Uus!!: Emergentsus ja Mustrid looduses · Näe rohkem »
Objektiivsus
Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.
Uus!!: Emergentsus ja Objektiivsus · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Emergentsus ja Omadus · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Emergentsus ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Emergentsus ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Philosophical Studies
Philosophical Studies on eelretsenseeritav teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale.
Uus!!: Emergentsus ja Philosophical Studies · Näe rohkem »
Reduktsionism
Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõisted, meetodid, seletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.
Uus!!: Emergentsus ja Reduktsionism · Näe rohkem »
Sünergeetika
Sünergeetika on füüsika haru, mis uurib mittelineaarsetes autokatalüütilistes süsteemides kollektiivseid fenomene.
Uus!!: Emergentsus ja Sünergeetika · Näe rohkem »
Süsteem
Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.
Uus!!: Emergentsus ja Süsteem · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Emergentsus ja Seletus · Näe rohkem »
Strukturalism
Strukturalism on tõlgendusviis (meetod) ja 20.
Uus!!: Emergentsus ja Strukturalism · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Emergentsus ja Teadvus · Näe rohkem »
Tehisnärvivõrk
Tehisnärvivõrk on bioloogilise aju eeskujul ehitatud arvutuslik arhitektuur.
Uus!!: Emergentsus ja Tehisnärvivõrk · Näe rohkem »
Teleoloogia
Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.
Uus!!: Emergentsus ja Teleoloogia · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Emergentsus ja Teooria · Näe rohkem »
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Uus!!: Emergentsus ja Tervik · Näe rohkem »
Välismõju
Välismõju ehk eksternaalsus on mõiste mikroökonoomikast, mis tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või -tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud.
Uus!!: Emergentsus ja Välismõju · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Emergentsus ja 1992 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Emergentsus ja 1999 · Näe rohkem »
