Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Endometrioos

Index Endometrioos

Endometrioos (ladina keeles endometriosis) on valdavalt viljakas eas naistel esinev kas healoomuline seisund või ka krooniline günekoloogiline haigus, mille korral ektoopiline endomeetriumitaoline kude (limaskest, endomeetriumi rakud) ehk endometrioosikolle kasvab ja toimib väljaspool emakat.

99 suhted: Abort, Ajuripats, Akupunktuur, Allergia, Androgeenid, Anomaalia, Anuubis, Arm, Autoantikehad, Autoimmuunsus, B-lümfotsüüdid, Düsmenorröa, Depressioon, Diferentseerumine, Ema, Emakakael, Emakakaelavähk, Emakalimaskest, Emakas, Endokriinsüsteem, Ensüüm, Epiteelkude, Fütohormoonid, Günekoloogia, Hüpotalamus, Hormoonid, Hormoonravi, Immunosupressioon, Immuunsüsteem, Jäsemed, Kasvaja, Kõhuõõs, Kõhukelme, Keha, Keisrilõige, Kesknärvisüsteem, Kopsud, Kuse-suguelundkond, Kusepõis, Ladina keel, Laparoskoopia, Lülisammas, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Leukotsüüt, Limaskest, Loomulikud tappurrakud, Luuüdi, Magnetresonantstomograafia, Magu, ..., Makrofaagid, Maks, Medicina, Meditsiinisõnastik, Mees, Menopaus, Menstruaaltsükkel, Menstruatsioon, Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, Molekul, Munajuha, Munasari, Naine, Näärmehüpofüüs, Närv, Närvikiud, Närvisüsteem, Neerupealis, Põletik, Peavalu, Peensool, Proliferatsioon, Prostaglandiinid, PubMed Central, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, Rasedus, Ravim, RHK-10, Roojamine, Seedeelundkond, Seedekulgla, Sidekest, Sidekude, Steroidid, Suguühe, T-lümfotsüüdid, Taimed, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tädi, Tüvirakk, Toiduaine, Tsütokiinid, Tupp (anatoomia), Ussripik, Vahelihas, Valu, Veresoon, Viljatus, Vitamiinipreparaadid. Laienda indeks (49 rohkem) »

Abort

Abordi toetuseks korraldatud meeleavaldus New Yorgis 2022. aasta mais Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel rasedus katkeb.

Uus!!: Endometrioos ja Abort · Näe rohkem »

Ajuripats

pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.

Uus!!: Endometrioos ja Ajuripats · Näe rohkem »

Akupunktuur

14 meridiaani Akupunktuur (ladina keelest acus 'nõel' ja pungere 'pistma, torkama') ehk nõelravi on traditsioonilise Hiina meditsiini teraapia, milles tervisehäirete ja haiguste ravimisel kasutatakse organismi või mõne elundi talitluse mõjutamiseks spetsiaalseid väärismetallist nõelu, mis torgatakse teatud punktidesse kehal (mõjutamiseks kasutatakse ka mokšat, punktmassaaži või akukleebiseid).

Uus!!: Endometrioos ja Akupunktuur · Näe rohkem »

Allergia

Allergia"Meditsiinisõnastik" 31:2004.

Uus!!: Endometrioos ja Allergia · Näe rohkem »

Androgeenid

Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.

Uus!!: Endometrioos ja Androgeenid · Näe rohkem »

Anomaalia

Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest.

Uus!!: Endometrioos ja Anomaalia · Näe rohkem »

Anuubis

Anuubis puu otsas Anuubis (Papio anubis) on pärdiklaste sugukonda paaviani perekonda kuuluv ahv.

Uus!!: Endometrioos ja Anuubis · Näe rohkem »

Arm

Kunagise lõikehaava arm käel Arm on haava paranemisel kudedesse jääv jälg.

Uus!!: Endometrioos ja Arm · Näe rohkem »

Autoantikehad

Autoantikehad on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi liigitatavad immuunglobuliinid, mille immuuntolerantsus ja sensibiliseerimine on väljunud füsioloogilistest piiridest.

Uus!!: Endometrioos ja Autoantikehad · Näe rohkem »

Autoimmuunsus

Autoimmuunsus ehk automaatne immuunsus on immuunsus, mille korral organismi immuunreaktsioonid toimivad oma organismi antigeenide vastu, rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid (sest peavad enda koostisosi ekslikult võõraiks), tootes enda vastu antikehi (immunoglobuliini).

Uus!!: Endometrioos ja Autoimmuunsus · Näe rohkem »

B-lümfotsüüdid

Immuunsüsteemi rakud, mis valmistavad ründavatele patogeenidele (viirustele) antikehi. Need moodustavad mälurakke, mis jätavad sama patogeeni meelde, et tulevikus, kui sama patogeen uuesti organismi satub, hakataks kiiremini antikehi tootma B-lümfotsüüdid ehk B-rakud ehk B-lümfilibled (ladina lymphocytus B) on leukotsüütide hulka kuuluvad humoraalse immuunsuse (omandatud immuunsus) kaitserakud.

Uus!!: Endometrioos ja B-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

Düsmenorröa

Düsmenorröa ehk valulik menstruatsioon on haiguslik seisund, mil menstruatsiooniga kaasub tugev valu, mille tõttu naise toimetulek olulisel määral häirub.

Uus!!: Endometrioos ja Düsmenorröa · Näe rohkem »

Depressioon

Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu.

Uus!!: Endometrioos ja Depressioon · Näe rohkem »

Diferentseerumine

Hiire embrüonaalsed tüvirakud diferentseerumas neuraalseteks eellasrakkudeks Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.

Uus!!: Endometrioos ja Diferentseerumine · Näe rohkem »

Ema

"Ema lapsega". (Gustaaf Soreli maal) Ema on naissoost lapsevanem.

Uus!!: Endometrioos ja Ema · Näe rohkem »

Emakakael

Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.

Uus!!: Endometrioos ja Emakakael · Näe rohkem »

Emakakaelavähk

Emakakaelavähi 0-staadium Emakakaelavähk (ladina keeles carcinoma cervicis uteri) on emakakaela pahaloomuline kasvaja.

Uus!!: Endometrioos ja Emakakaelavähk · Näe rohkem »

Emakalimaskest

Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.

Uus!!: Endometrioos ja Emakalimaskest · Näe rohkem »

Emakas

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Uus!!: Endometrioos ja Emakas · Näe rohkem »

Endokriinsüsteem

Endokriinsüsteemiks ehk sisenõristussüsteemiks ehk sisesekretsioonisüsteemiks ehk hormoonsüsteemiks(sün. sisesekretoorsed näärmed) nimetatakse peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade viimajuhadeta sisenõristusnäärmete elundisüsteemi.

Uus!!: Endometrioos ja Endokriinsüsteem · Näe rohkem »

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Endometrioos ja Ensüüm · Näe rohkem »

Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

Uus!!: Endometrioos ja Epiteelkude · Näe rohkem »

Fütohormoonid

Fütohormoonid ehk taimehormoonid täidavad taimedel regulatoorset funktsiooni.

Uus!!: Endometrioos ja Fütohormoonid · Näe rohkem »

Günekoloogia

Günekoloogia on teadus naise organismi ehituse ja talitluse eripäradest ning günekoloogiliste haiguste ennetamisest ja ravist.

Uus!!: Endometrioos ja Günekoloogia · Näe rohkem »

Hüpotalamus

Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.

Uus!!: Endometrioos ja Hüpotalamus · Näe rohkem »

Hormoonid

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.

Uus!!: Endometrioos ja Hormoonid · Näe rohkem »

Hormoonravi

Hormoonravi on hormoonide kasutamine ravieesmärkidel.

Uus!!: Endometrioos ja Hormoonravi · Näe rohkem »

Immunosupressioon

Immunosupressiooniks (ka immunodepressiooniks) nimetatakse paljude loomade kehas toimuvaid normaalseid ja ka ebanormaalseid protsesse ja mehhanisme, mille tulemusel surutakse alla lümfoid(-immuun)süsteemi ja selle osade immuunvastus.

Uus!!: Endometrioos ja Immunosupressioon · Näe rohkem »

Immuunsüsteem

Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.

Uus!!: Endometrioos ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »

Jäsemed

Jäsemete kasutamine liikumisel Jäsemed (membra, ainsuses membrum) on loomade tugi-liikumisaparaadi paarilised jätketaolised osad, inimesel käed ja jalad.

Uus!!: Endometrioos ja Jäsemed · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Endometrioos ja Kasvaja · Näe rohkem »

Kõhuõõs

Kõhuõõs (ladina keeles cavum abdominis, cavitas abdominalis, cavitas abdominis) on selgroogsetel ruum, mida piiravad vahelihas, vaagnapõhi ja kõhuseinad ning mida vooderdab kõhukelme.

Uus!!: Endometrioos ja Kõhuõõs · Näe rohkem »

Kõhukelme

Kõhukelme ehk peritooneum (ladina keeles peritoneum) on õhuke kile, mis katab kõhuõõne poolt kõhuseina ja kõhuõõnes olevaid elundeid.

Uus!!: Endometrioos ja Kõhukelme · Näe rohkem »

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Uus!!: Endometrioos ja Keha · Näe rohkem »

Keisrilõige

Sünnitusabioperatsioon Keisrilõiget illustreeriv arvutimudel Keisrilõige on sünnitusabioperatsioon, kus loomuliku sünnitamise asemel (seoses tüsistustega) lõigatakse loode välja läbi kõhu- ja emakaseina.

Uus!!: Endometrioos ja Keisrilõige · Näe rohkem »

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.

Uus!!: Endometrioos ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Endometrioos ja Kopsud · Näe rohkem »

Kuse-suguelundkond

Mehe kuse-suguelundkond Kuse-suguelundkond ehk urogenitaalsüsteem (ladina keeles systema urogenitale, apparatus urogenitalis) on paljude selgroogsete loomade elundkond, mis koosneb kahest funktsionaalselt erinevast, kuid embrüoloogiliselt päritolult sarnasest elundisüsteemist: kuseelunditest ja suguelunditest.

Uus!!: Endometrioos ja Kuse-suguelundkond · Näe rohkem »

Kusepõis

Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.

Uus!!: Endometrioos ja Kusepõis · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Endometrioos ja Ladina keel · Näe rohkem »

Laparoskoopia

Laparoskoopia on endoskoopilise kirurgilise operatsiooni meetod, mille korral viiakse patsiendile täisnarkoosi või kohaliku tuimastuse all kõhuseina väikese kunstliku avause kaudu sisse peenikesed torukujulised instrumendid.

Uus!!: Endometrioos ja Laparoskoopia · Näe rohkem »

Lülisammas

Lülisammas (ladina columna vertebralis) on inimeste kere skeleti osa, mis koosneb lülisambalülidest ja kuulub skeletisüsteemi.

Uus!!: Endometrioos ja Lülisammas · Näe rohkem »

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.

Uus!!: Endometrioos ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »

Lümfisõlm

Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.

Uus!!: Endometrioos ja Lümfisõlm · Näe rohkem »

Leukotsüüt

Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.

Uus!!: Endometrioos ja Leukotsüüt · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Endometrioos ja Limaskest · Näe rohkem »

Loomulikud tappurrakud

Loomulikud tappurrakud ehk loomulikud tapjarakud ehk NK-rakud (ladina lymphocytys K) on paljude selgroogsete loomade vere ja lümfisüsteemi (ka immuunsüsteemi) suured rakud.

Uus!!: Endometrioos ja Loomulikud tappurrakud · Näe rohkem »

Luuüdi

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.

Uus!!: Endometrioos ja Luuüdi · Näe rohkem »

Magnetresonantstomograafia

Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.

Uus!!: Endometrioos ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Uus!!: Endometrioos ja Magu · Näe rohkem »

Makrofaagid

Makrofaagid (lad macrophagus, macrophagocytus, kr makros suur + phagein sööma + kytos rakk) on paljude selgroogsete loomade erinevates kudedes asuvad suured õgirakud.

Uus!!: Endometrioos ja Makrofaagid · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Endometrioos ja Maks · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Endometrioos ja Medicina · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Endometrioos ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Mees

Marsi sümbol Mees on meessoost täiskasvanud inimene (mitte naine soo järgi ning mitte poiss ega noormees vanuse järgi).

Uus!!: Endometrioos ja Mees · Näe rohkem »

Menopaus

Menopaus on periood naise elus, mil menstruatsioonid lõppevad ehk lõppeb viljakas iga.

Uus!!: Endometrioos ja Menopaus · Näe rohkem »

Menstruaaltsükkel

Menstruaaltsükkel on teaduslik termin füsioloogiliste muutuste kohta, mis võivad toimuda viljakas eas naiste organismis seksuaalse paljunemise ja viljastumise eesmärgil.

Uus!!: Endometrioos ja Menstruaaltsükkel · Näe rohkem »

Menstruatsioon

Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.

Uus!!: Endometrioos ja Menstruatsioon · Näe rohkem »

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ehk mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid ehk mittesteroidsed põletikuvastased ained (lüh MSPVA) (inglise non-steroidal anti-inflammatory drugs, lüd NSAIDs) on ravimpreparaatide rühm, mida kasutatakse nii humaanmeditsiinis kui ka veterinaarias.

Uus!!: Endometrioos ja Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Endometrioos ja Molekul · Näe rohkem »

Munajuha

Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.

Uus!!: Endometrioos ja Munajuha · Näe rohkem »

Munasari

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.

Uus!!: Endometrioos ja Munasari · Näe rohkem »

Naine

Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).

Uus!!: Endometrioos ja Naine · Näe rohkem »

Näärmehüpofüüs

Näärmehüpofüüs ehk adenohüpofüüs ehk hüpofüüsi eessagar ehk nääreajuripats (ladina keeles lobus anterior adenohypophysis, lobus anterior hypophyseos) on kesknärvisüsteemiga loomadel peaajus paikneva hüpofüüsi eesosa, mis koosneb hüpofüüsi eessagarast ja hüpofüüsi vaheosast.

Uus!!: Endometrioos ja Näärmehüpofüüs · Näe rohkem »

Närv

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.

Uus!!: Endometrioos ja Närv · Näe rohkem »

Närvikiud

Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.

Uus!!: Endometrioos ja Närvikiud · Näe rohkem »

Närvisüsteem

access-date.

Uus!!: Endometrioos ja Närvisüsteem · Näe rohkem »

Neerupealis

Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.

Uus!!: Endometrioos ja Neerupealis · Näe rohkem »

Põletik

Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).

Uus!!: Endometrioos ja Põletik · Näe rohkem »

Peavalu

Peavalu on valu peapiirkonnas.

Uus!!: Endometrioos ja Peavalu · Näe rohkem »

Peensool

Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.

Uus!!: Endometrioos ja Peensool · Näe rohkem »

Proliferatsioon

Proliferatsioon on mingi koe rakkude vohamine, kiire paljunemine.

Uus!!: Endometrioos ja Proliferatsioon · Näe rohkem »

Prostaglandiinid

Prostaglandiin E1 reguleerib silelihaste kontraktsioone Prostatsükliin I2 Eikosanoidide biosüntees Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide.

Uus!!: Endometrioos ja Prostaglandiinid · Näe rohkem »

PubMed Central

PubMed Central (lüh PMC) on 2000.

Uus!!: Endometrioos ja PubMed Central · Näe rohkem »

Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon

Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.

Uus!!: Endometrioos ja Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon · Näe rohkem »

Rasedus

Raseduse lõppstaadiumis naine Naine 26. rasedusnädalal Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel.

Uus!!: Endometrioos ja Rasedus · Näe rohkem »

Ravim

pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.

Uus!!: Endometrioos ja Ravim · Näe rohkem »

RHK-10

RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, 10. versioon, ladina keeles Classificatio internationalis morborum, CIM-10) on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide, epidemioloogia, sümptomite ja ebanormaalsete leidude ning kaebuste statistilise klassifikatsiooni kümnes versioon.

Uus!!: Endometrioos ja RHK-10 · Näe rohkem »

Roojamine

Roojamine ehk defekatsioon (kõnekeeles ka sittumine, kakamine) on seedekulgla läbinud toidu jääkproduktide ehk ekskremendi väljastamine kehast pärasoole avause (päraku) kaudu.

Uus!!: Endometrioos ja Roojamine · Näe rohkem »

Seedeelundkond

Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Uus!!: Endometrioos ja Seedeelundkond · Näe rohkem »

Seedekulgla

Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.

Uus!!: Endometrioos ja Seedekulgla · Näe rohkem »

Sidekest

Sidekestaks ehk konjunktiiviks ehk silmasidekestaks (ladina tunica conjunctiva) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna kõvakesta ja silmalaugude sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Endometrioos ja Sidekest · Näe rohkem »

Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid.

Uus!!: Endometrioos ja Sidekude · Näe rohkem »

Steroidid

Steroidid (ingl. steroids) on polütsükliliste lipiidühendite perekonda kuuluvad steraani sisaldavad ained.

Uus!!: Endometrioos ja Steroidid · Näe rohkem »

Suguühe

Nii kujutati suguühet umbes 2,5 aastatuhandet tagasi Suguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon.

Uus!!: Endometrioos ja Suguühe · Näe rohkem »

T-lümfotsüüdid

skaneeriva elektronmikroskoobi all T-lümfotsüüdid ehk T-rakud (lymphocytus T) on imetajatel, sealhulgas inimesel, immuunvastuse andmises osalevate leukotsüütide rühm.

Uus!!: Endometrioos ja T-lümfotsüüdid · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Endometrioos ja Taimed · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Kliinikum

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on Tartu Ülikooli kliinikuid ühendav sihtasutus Tartus.

Uus!!: Endometrioos ja Tartu Ülikooli Kliinikum · Näe rohkem »

Tädi

Tädi on ema õde.

Uus!!: Endometrioos ja Tädi · Näe rohkem »

Tüvirakk

Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.

Uus!!: Endometrioos ja Tüvirakk · Näe rohkem »

Toiduaine

Toiduaine on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu.

Uus!!: Endometrioos ja Toiduaine · Näe rohkem »

Tsütokiinid

Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.

Uus!!: Endometrioos ja Tsütokiinid · Näe rohkem »

Tupp (anatoomia)

Tupeks ehk vagiinaks (ladina keeles vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.

Uus!!: Endometrioos ja Tupp (anatoomia) · Näe rohkem »

Ussripik

Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).

Uus!!: Endometrioos ja Ussripik · Näe rohkem »

Vahelihas

Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.

Uus!!: Endometrioos ja Vahelihas · Näe rohkem »

Valu

Valu ehk valutunne (dolor) on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.

Uus!!: Endometrioos ja Valu · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Endometrioos ja Veresoon · Näe rohkem »

Viljatus

Viljatus on inimese, looma või taime võimetus paljuneda looduslikul teel.

Uus!!: Endometrioos ja Viljatus · Näe rohkem »

Vitamiinipreparaadid

Vitamiinipreparaadid on üht või mitut vitamiini sisaldavad ravimpreparaadid ja ained ka toidulisaained.

Uus!!: Endometrioos ja Vitamiinipreparaadid · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Endometriosis.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »