Kiiremini kui brauser!
139 suhted: A-mast, Aastaaja tipp, Ahiküte, Aku, Alajaam, Alternatiivenergia, Auruturbiin, Barrel, Bensiin, Biodiislikütus, Biokütus, Biomass, Biomassienergia, Boiler, Brikett, Dünamo, Diisel-elektriline veoajam, Diiselgeneraator, Elekter, Elektrienergia, Elektrienergia ülekanne, Elektrifitseerimine, Elektriliin, Elektrivõrk, Elektrivool, Elektroenergeetika, Elektron, Energeetika, Energia, Energiabörs, Energiabilanss, Energiakriis, Energiamets, Energiamuundur, Energiatarbimise juhtimine, Energiatõhusus, Entroopia, Erg, Etanool, Euroopa Liidu energiapoliitika, Faas (elekter), Faasipinge, Fossiilkütus, Gaas, Gaasiturbiin, Generaator, Geotermaalenergia, Globaalne soojenemine, Gravitatsiooniaku, Hajaenergeetika, ..., Hüdroelektrienergia, Hüdrogeneraator, Hüdroturbiin, Heitmed, Hooratas, Kasutegur, Kaugküte, Küttekulujaotur, Kütteväärtus, Kütus, Kütuseelement, Kütuseelementide vesinikuenergeetika, Kütusetööstus, Kõrgepinge, Keemiline energia, Keevkiht, Kiirgusenergia, Kivisüsi, Kodune elektrienergiasalvesti, Kogukonnaenergeetika, Kolle, Maagaas, Maandamine, Maapinnalähedane geotermaalenergia, Madalpinge, Naatriumioonaku, Nafta, Naftatootmise tipp, Nanoaku, Nimipinge, Otsemetanool-kütuseelement, Pada, Patarei, Päikeseelektrijaam, Päikeseenergeetika, Päikeseenergia, Päikesejälgija, Päikeseküte, Päikesekollektor, Päikesepaneel, Pöördlabaturbiin, Põlemissoojus, Põlevkivi, Põrandküte, Polümeerelektrolüüt-kütuseelement, Primaarenergia, Pruunsüsi, Pumpelektrijaam, Puugaasigeneraator, Radiaator, Radioisotoopgeneraator, Reaktor, Releekaitse, Roheline energia, Säästev energeetika, Söetööstus, Süsi, Süsihappegaas, Süsinik, Süsinikdioksiidimaks, Süsiniku jalajälg, Sinine energia, Soojus, Soojuse ja elektri koostootmine, Soojusenergeetika, Soojusenergia, Soojusenergia arvesti, Soojuskoormus, Soojusmajandus, Soojusvaheti, Staatiline reaktiivvõimsuse kompensaator, Staatiline sünkroonkompensaator, Taastuv energiaressurss, Taastuvenergia tasu, Turbatööstus, Turbiin, Turvas, Tuuleenergia, Tuumaenergia, Tuumkütus, Ujuv tuumaelektrijaam, Universaalne võimsusvoo kontroller, Vahelduvvool, Võrgupinge, Võrgusagedus, Vedelgaas, Vedelkütus, Vesinikuenergeetika, Vetikaõli. Laienda indeks (89 rohkem) »
A-mast
Kõrgepingeliinimast A-mast on elektriliini mast, mille kaks püstelementi ja neid ühendav põikelement on monteeritud A-tähe kujuliselt.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja A-mast · Näe rohkem »
Aastaaja tipp
Aastaaja tipp on aastaajast olenev elektrivõrgu kaudu toimuv maksimaalne elektri tarbimine.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Aastaaja tipp · Näe rohkem »
Ahiküte
Ahiküte (kõnekeeles ahjuküte) on elu-, töö- või muude ruumide kütmine ühe või mitme kütteahjuga, mille puhul ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Ahiküte · Näe rohkem »
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Aku · Näe rohkem »
Alajaam
Vabaõhualajaam Kompaktalajaam (trafopunkt) Alajaam on elektrivõrgu paigaldis, mis on ette nähtud pinge muundamiseks (trafoalajaamad) või voolu liigi muundamiseks (alaldusalajaamad ja inverteralajaamad alalisvooluedastuse korral).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Alajaam · Näe rohkem »
Alternatiivenergia
Alternatiivenergia (ka alternatiivne energia) on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Alternatiivenergia · Näe rohkem »
Auruturbiin
Modernse auruturbiini rootor Auruturbiin on soojusjõumasin (labamasin), mis muundab kõrgsurve veeauru potentsiaalse energia kõigepealt kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori võlli mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Auruturbiin · Näe rohkem »
Barrel
Barrelilised õlitünnid Barrel (inglise keeles 'tünn', 'vaat') on vedelike mittesüsteemne mahuühik.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Barrel · Näe rohkem »
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Bensiin · Näe rohkem »
Biodiislikütus
Biodiislikütus Vanemad diiselmootorid on populaarsed biodiislikütusega sõitmiseks Mõnes riigis on biodiisel odavam kui tavaline diisel Biodiislikütus (argikeeles kasutatav väljend biodiisel ei ole kirjakeeles korrektne) on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülesterite (sellest ka biodiislikütuse tähistamiseks sagedasti kasutatav lühend FAME - Fatty acid methyl esters) segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Biodiislikütus · Näe rohkem »
Biokütus
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Biokütus · Näe rohkem »
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Biomass · Näe rohkem »
Biomassienergia
Bioenergiat on kasutatud tuhandeid aastaid Bioenergia (ka biomassienergia; inglise bioenergy) on taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest (hrl põletamisest).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Biomassienergia · Näe rohkem »
Boiler
Boiler ehk veesoojendi (inglise boiler) on suletud anum, milles vett või muud vedelikku soojendatakse; teatud soojusvaheti.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Boiler · Näe rohkem »
Brikett
Puusöest briketid Brikett (prantsuse sõnast briquette) on peeneteralisest, tolmjast või kiudsest materjalist, ka laastudest vm tootmisjäätmeist pressitud korrapärase kujuga tükk või tükid.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Brikett · Näe rohkem »
Dünamo
Jalgrattadünamo Dünamo (kreeka k dynamis, ’jõud’) on endaergutusega alalisvoolumootori algne nimetus.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Dünamo · Näe rohkem »
Diisel-elektriline veoajam
Metra EMD F40PHM-2 vedur kasutab diisel-elektrilist veoajamit Diisel-elektriline veoajam (saksa keeles: Dieselelektrischer Antrieb, inglise keeles: Diesel-electric transmission) või diisel-elektriline jõuülekanne on laialt levinud sõidukites ja laevades mootori liikumisenergia edastamiseks vedavale osale.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Diisel-elektriline veoajam · Näe rohkem »
Diiselgeneraator
Ajalooline diiselgeneraator Diiselgeneraator on diiselmootorist ja elektrigeneraatorist koosnev elektroenergeetiline agregaat, mis võib olla paikne või teisaldatav ja mõeldud kas pidevtalitluseks põhitoiteallikana või kasutamiseks varutoiteallikana põhielektritoite katkemise korral.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Diiselgeneraator · Näe rohkem »
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Elekter · Näe rohkem »
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Elektrienergia · Näe rohkem »
Elektrienergia ülekanne
Elektrienergia ülekanne on elektri viimine elektrijaamadest kõrgepingeülekandevõrkude kaudu tarbijate lähedale ning edasine jaotamine keskpingejaotusvõrkude ja madalpingejaotusvõrkude kaudu.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Elektrienergia ülekanne · Näe rohkem »
Elektrifitseerimine
Elektrifitseerimine on teiste energialiikide asemel elektrienergia kasutuselevõtt.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Elektrifitseerimine · Näe rohkem »
Elektriliin
Elektriliin on elektrijuhtidest ja paigaldustarinditest koosnev liin (edastusrada) elektrienergia ülekandmiseks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Elektriliin · Näe rohkem »
Elektrivõrk
Elektrivõrk on ühtses süsteemis töötavate elektriliinide ja nende sõlmpunktide kogum, mis on ette nähtud elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Elektrivõrk · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektroenergeetika
Elektroenergeetika on energeetika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja kasutamisega.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Elektroenergeetika · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Elektron · Näe rohkem »
Energeetika
Energeetika (kreeka keeles energētikos, tegev) on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energiavarude hõlvamisega, muundamisega soovitud energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja selle edastamisega tarbijatele.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Energeetika · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Energia · Näe rohkem »
Energiabörs
Energiabörs on süsteem energia ostmiseks ja müümiseks kasutades energia hinna kujundamiseks nõudlust ja pakkumist.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Energiabörs · Näe rohkem »
Energiabilanss
Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Energiabilanss · Näe rohkem »
Energiakriis
Energiakriis on olukord, kus energiakandjate pakkumine mingis piirkonnas või kogu maailmas jääb nende nõudlusele tunduvalt alla.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Energiakriis · Näe rohkem »
Energiamets
Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Energiamets · Näe rohkem »
Energiamuundur
Mitmeastmelise energiamuundamise võimalusi Energiamuundur on seade või vahend, mis teisendab mingit liiki energia vastavalt kasutusotstarbele mõnda teist liiki energiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Energiamuundur · Näe rohkem »
Energiatarbimise juhtimine
Energiatarbimise juhtimine (inglise energy demand management või demand side management) on elektritarbija tarbimisharjumuste muutmine erinevate meetoditega tööstuses ning ühis- ja eramajapidamistes.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Energiatarbimise juhtimine · Näe rohkem »
Energiatõhusus
Energiatõhusus on energiakasutuse tõhusus, kasuliku ja kulutatud energia suhe.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Energiatõhusus · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Entroopia · Näe rohkem »
Erg
Erg (kreeka ἔργον, töö) on mehaanilise töö, energia ja soojushulga mõõtühik CGS-süsteemis: kus dyn on jõuühiku düün tähis.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Erg · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Etanool · Näe rohkem »
Euroopa Liidu energiapoliitika
Euroopa Liidu energiapoliitika, mõnikord viidatud terviklikult kui Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, on poliitikaraamistik Euroopa Liidu energeetikavaldkonnas.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Euroopa Liidu energiapoliitika · Näe rohkem »
Faas (elekter)
Faasijuhi määramine pingeindikaatoriga Faas on vahelduvvoolu elektriahela osa, milles tekitatav elektromotoorjõud (generaatoris) või sellele ahelaosale rakendatav pinge (elektrivõrgus) on sama sagedusega kui selle elektriahela teistes osades, kuid erisuguse võnkefaasiga.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Faas (elekter) · Näe rohkem »
Faasipinge
Faasipinge on kolmefaasilises elektriahelate süsteemis faasjuhi ja neutraaljuhi vaheline pinge.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Faasipinge · Näe rohkem »
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Fossiilkütus · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Gaas · Näe rohkem »
Gaasiturbiin
Vaade tööstusliku gaasiturbiini rootorile Gaasiturbiin on soojusmootor, milles rõhu all oleva kõrgtetemperatuurilise gaasi potentsiaalne energia muundub esmalt kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Gaasiturbiin · Näe rohkem »
Generaator
Generaator (ladina k generator tekitaja) on tehnikas seade energia, aine või informatsiooni tootmiseks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Generaator · Näe rohkem »
Geotermaalenergia
Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos Filipiinidel Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Geotermaalenergia · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Gravitatsiooniaku
Gravitatsiooniaku on Maa raskusjõu abil energiat salvestav seade, mis kasutab gravitatsiooni potentsiaalset energiat.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Gravitatsiooniaku · Näe rohkem »
Hajaenergeetika
Hajaenergeetika ehk hajutatud energeetika (inglise distributed generation) on elektrienergia saamine tarbijaga seotult ja hajutatult paiknevates mikro- ja minielektri- ja küttejaamades.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Hajaenergeetika · Näe rohkem »
Hüdroelektrienergia
Hüdroelektrienergia on gravitatsiooni toimel voolava või langeva vee jõul toodetud elektrienergia.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Hüdroelektrienergia · Näe rohkem »
Hüdrogeneraator
Hüdrogeneraator on elektrigeneraator, tavaliselt sünkroongeneraator, mida käitab hüdroturbiin.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Hüdrogeneraator · Näe rohkem »
Hüdroturbiin
Hüdroturbiin on jõumasin (turbiin), mis muundab langeva või voolava vee hüdroenergia pöörleva võlli mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Hüdroturbiin · Näe rohkem »
Heitmed
Heitmed (inglise emissions, eestikeelne tõlge emissioonid on vale) on keskkonda heidetud mis tahes objektid, ained jne.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Heitmed · Näe rohkem »
Hooratas
kolvidelt (hallid), annab seda energiat vajalikul hetkel väntvõllile tagasi, et mootor saaks sujuvalt edasi töötada. Neljataktilise sisepõlemismootori hooratas koos starteri hammasvööga Sepikoja auruhaamri hooratas Hooratas on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Hooratas · Näe rohkem »
Kasutegur
Kasutegur (tähis \eta) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia E_k ja masinale või seadmele antud koguenergia E suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kasutegur · Näe rohkem »
Kaugküte
Kaugküte on tsentraliseeritud asukohas toodetud soojuse jaotamise süsteem elamutele ja teistele hoonetele.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kaugküte · Näe rohkem »
Küttekulujaotur
Küttekulujaoturid on hoone radiaatorite külge kinnitatud seadmed, mis mõõdavad individuaalse radiaatori soojusväljastust.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Küttekulujaotur · Näe rohkem »
Kütteväärtus
Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kütteväärtus · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kütus · Näe rohkem »
Kütuseelement
Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kütuseelement · Näe rohkem »
Kütuseelementide vesinikuenergeetika
Kütuseelementide vesinikuenergeetika kujutab endast vesiniku energia kasutamist kütuseelementide abil.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kütuseelementide vesinikuenergeetika · Näe rohkem »
Kütusetööstus
Kütusetööstus on tööstusharu, mis tegeleb kütuse tootmise, ümbertöötamise ja tarbijatele edastamisega.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kütusetööstus · Näe rohkem »
Kõrgepinge
Kõrgepingeliinid Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kõrgepinge · Näe rohkem »
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Keemiline energia · Näe rohkem »
Keevkiht
Keevkiht ehk pseudovedelik on ühtlase tükisuurusega peeneteralise puistematerjali kiht, milles materjaliosakesed hõljuvad kihist läbi juhitava keskkonna (gaasi, vedeliku) kineetilise energia mõjul.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Keevkiht · Näe rohkem »
Kiirgusenergia
Kiirgusenergia kui üks radiomeetria põhisuurusi on energia, mis kandub üle kiirgusena, s.o elektromagnetlainetena.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kiirgusenergia · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Kodune elektrienergiasalvesti
Päikesepaneelid maja katusel Kodune elektrienergiasalvesti (inglise keeles Electrical Energy Storage, EES) on seade või seadmete süsteem, mille abil salvestatakse kodumajapidamises alternatiivenergia tootmisest saadud elektrienergiat.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kodune elektrienergiasalvesti · Näe rohkem »
Kogukonnaenergeetika
Kogukonnaenergeetika (inglise keeles community energy, CE) on kogukondlikku energiatootmist ja -tarbimist käsitlev energeetika haru.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kogukonnaenergeetika · Näe rohkem »
Kolle
Kolle on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Kolle · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Maagaas · Näe rohkem »
Maandamine
Maandamine on elektrotehnikas paigaldise või seadme teatavate elektrit juhtivate osade vahetu, galvaaniline ühendamine maaga (maapinnaga, pinnasega).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Maandamine · Näe rohkem »
Maapinnalähedane geotermaalenergia
Maapinnalähedase geotermaalenergiana käsitletakse tavaliselt kuni 200 m sügavuseni esinevat energiat.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Maapinnalähedane geotermaalenergia · Näe rohkem »
Madalpinge
Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Madalpinge · Näe rohkem »
Naatriumioonaku
Ronald Väli demonstreerimas isetehtud naatriumioonpatareid, millega süütab LED-tule Naatriumioonaku ehk Na-ioonaku on aku, mis kasutab laengukandjatena naatriumi ioone.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Naatriumioonaku · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Nafta · Näe rohkem »
Naftatootmise tipp
Naftatootmise tipp (ka naftatootmise tipnemine, naftatootmise kõrgpunkt, naftatipp (inglise peak oil) on hetk, mil toornafta tootmine maailmas saavutab suurima taseme (tipuplatoo), mille ületamise järel asuvad tootmismahud pöördumatusse langusfaasi. Naftakasutuse 140 aastaga on inimkond ammendanud umbes poole planeedi tootmiskõlbulikest varudest. Arvatakse, et juba praegu tarbitakse päevas 6 korda rohkem naftat, kui suudetakse leida uusi tootmisvarusid. Kui globaalne tarbimine ei vähene enne naftatipu läbimist ja ei suudeta leida ka sobivaid asendusressursse, võib sellest lähtuda energiakriis, milles toornafta nõudlus ületab pakkumise ning toob kaasa kestva globaalse majandus- ja finantssurutise. Vaatamata üha kasvavale nõudlusele ei ole varem pidevalt kasvanud tootmismahte suudetud pärast 2005. aastat enam tõsta. Tootmismaht on jäänud kõikuma umbes 74 mln barrelit päevas juurde. Samas on toornafta pakkumine maailmaturul alates 2006. aastast langenud keskmiselt 3% aastas. Kompenseerimaks puudujääki toornafta pakkumises, on kiirelt kasvama asunud ülikuluka ebakonventsionaalse nafta osakaal globaalses energiabilansis (kildanafta frakkimistehnoloogiatest, sünteetiline nafta pigiliivadest) ning nn "muude küttevedelike" tootmine teistest fossiilkütustest (maagaas, kivisüsi, põlevkivi) ja biomassist (biodiislikütus, metanool). Tulemusena liialt kasvanud ja ülivolatiilseks muutunud küttevedelike hind kahjustab globaalmajanduse toimimist, kuna majanduse kasvuvõimalused sõltuvad energiasisendite mahu kasvust ja hinnatasemest. Ajavahemikus august 1998 – august 2008 turuhind kümnekordistus (14,7 USD/barrel – 147 USD/barrel). Seejärel tekkinud globaalses majanduskriisis hind kukkus ligikaudu 80% (32 USD/barrel) ning stabiliseerus perioodiks 2011–2014 umbes 110 USD juures. Kuna energiasisendite nõudlus ja hind turgudel sõltub majandusaktiivsusest, lubab küttevedelike hinnalangus kestva naftadefitsiidi tingimustes prognoosida globaalse majandussurutise kulgu ja järgmisi kriisilaineid. M. King Hubbert kasutas naftatipu teooriat esmakordselt 1956. aastal. Tal õnnestus prognoosida toonase maailma suurima naftatootja USA toornafta tootmise tipnemist ajavahemikus 1965–1970 (realiseerus aastaks 1970) ja maailma naftatootmise tippu 2006. aastaks. Hubberti logistilist mudelit (tuntud ka Hubberti teooriana) on hiljem edukalt kasutatud teiste riikide nafta jms maavarade tootmisdünaamika prognoosimisel. Hubberti mudel on üksikute naftamaardlate tootmisstatistikast ja -loogikast lähtuv laiem üldistus. Selle kohaselt moodustab jätkuva nõudluse korral iga piiratud loodusressursi ammutamise nivoo alati (normaaljaotuskõveraga sarnaneva) sümmeetrilise logistilise kõvera.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Naftatootmise tipp · Näe rohkem »
Nanoaku
Nanoakud on sellised akud, mida toodetakse nanotehnoloogia meetodite abil ning mis on nanoskaalas.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Nanoaku · Näe rohkem »
Nimipinge
Nimipinge on elektrienergia allikate ja tarvitite puhul elektripinge väärtus, millel nad on ette nähtud normaalolukorras töötama.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Nimipinge · Näe rohkem »
Otsemetanool-kütuseelement
Kütuseelement Otsemetanool-kütuseelement (ingl direct methanol fuel cell, DMFC) on keemiline vooluallikas, kus metanooli- ja hapnikuvahelisel reaktsioonil eraldub keemiline energia, mis muundatakse elektrienergiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Otsemetanool-kütuseelement · Näe rohkem »
Pada
Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Pada · Näe rohkem »
Patarei
Patarei tingmärk Mitut tüüpi patareid Patarei on keemiline vooluallikas, mis koosneb ühest või mitmest galvaanielemendist või akust, mis muundavad salvestatud keemilise energia elektrienergiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Patarei · Näe rohkem »
Päikeseelektrijaam
Švaabimaa ringkonnas Saksamaal Päikeseelektrijaam ehk päikesepark on elektrijaam, mis muundab Päikese kiirgusenergiat elektrienergiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Päikeseelektrijaam · Näe rohkem »
Päikeseenergeetika
Päikeseenergeetika (inglise solar energetics) on päikeseenergia kasutamisel põhinev elektri ja/või soojuse tootmine.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Päikeseenergeetika · Näe rohkem »
Päikeseenergia
Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Päikeseenergia · Näe rohkem »
Päikesejälgija
Päikesejälgija ehk päikesejälitaja on seade, mis suunab oma koormust päikse suunas või muudab suunda päikese trajektoori põhjal.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Päikesejälgija · Näe rohkem »
Päikeseküte
Päikeseküte on päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks või hoonete kütmiseks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Päikeseküte · Näe rohkem »
Päikesekollektor
Päikesekollektor (ingl k solar collector) on seadeldis, mis neelduva päikesekiirguse toimel soojendab kollektorit läbivat soojuskandjat, mille vahendusel saab kütta tarbevett.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Päikesekollektor · Näe rohkem »
Päikesepaneel
Fotoelektrilise süsteemi (''PV-system'') võimalikud komponendid: ''Solar Cell'' – '''päikeseelement''', ''Solar Module'' – '''päikesemoodul''', ''Solar Panel'' – '''päikesepaneel''', ''Solar Array'' – '''paneelisüsteem''' Polükristallilisest ränist elementidest koosnev PV-moodul Päikesepaneel on päikesekiirgust muundav elektrienergia allikas, mis on koostatud päikesemoodulitest.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Päikesepaneel · Näe rohkem »
Pöördlabaturbiin
Bonneville'i paisu juures 61 aastat töötanud Kaplani turbiin Voith-Siemensi pöördlabaturbiini skeem Uglitši hüdroelektrijaama pöördlabaturbiini ratas Venemaa Hüdroenergeetika Ajaloo Keskmuuseumis Pöördlabaturbiin ehk Kaplani turbiin on reaktiivhüdroturbiin, mille tiibjad labad on võimsuse reguleerimiseks üheaegselt ümber oma telje pööratavad.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Pöördlabaturbiin · Näe rohkem »
Põlemissoojus
Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Põlemissoojus · Näe rohkem »
Põlevkivi
Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Põlevkivi · Näe rohkem »
Põrandküte
Põrandküte ehk põrandaküte on ruumide kütmine sooja põranda abil.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Põrandküte · Näe rohkem »
Polümeerelektrolüüt-kütuseelement
Polümeerelektrolüüt-kütuseelement (PEKE) ehk prootonivahetusmembraaniga kütuseelement on vooluallikas, mis muundab vesiniku ja hapniku vahelise reaktsiooni käigus eralduva keemilise energia elektrienergiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Polümeerelektrolüüt-kütuseelement · Näe rohkem »
Primaarenergia
Primaarenergia (Primary energy) on energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Primaarenergia · Näe rohkem »
Pruunsüsi
Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Pruunsüsi · Näe rohkem »
Pumpelektrijaam
Raccoon Mountaini pumpelektrijaama skeem Kruonise hüdroakumulatsioonijaam Leedus Pumpelektrijaam ehk pumphüdroelektrijaam ehk pumpejõujaam ehk hüdropumpejaam ehk hüdroakumulatsioonijaam on hüdroelektrienergiat salvestav rajatis, mida kasutatakse elektrienergia nõudluse tasakaalustamiseks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Pumpelektrijaam · Näe rohkem »
Puugaasigeneraator
Puugaasigeneraator on gaasistamise seade, mis eraldab puidu ja kivisöe põletamisel sünteesgaasi, mis koosneb õhulämmastikust, vingugaasist, vesinikust, metaani osakestest ja teistest gaasidest, mida pärast jahutamist ja filtreerimist saab kasutada sisepõlemismootori kütuseks või teistel eesmärkidel.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Puugaasigeneraator · Näe rohkem »
Radiaator
Automootori radiaator põhjasilla radiaator Radiaator (ladina keeles radiāre, 'kiirgama') on soojusvaheti, mis on ette nähtud soojuse hajutamiseks ümbritsevasse õhku kiirgusülekande kaudu (osaliselt ka konvektsiooni teel).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Radiaator · Näe rohkem »
Radioisotoopgeneraator
Radioisotoopgeneraator ehk RTG on generaator, mis muudab radioaktiivse materjali lagunemisel tekkiva soojuse Seebecki efekti abil elektriks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Radioisotoopgeneraator · Näe rohkem »
Reaktor
Reaktor võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Reaktor · Näe rohkem »
Releekaitse
Releekaitse on releedel põhinev automaatne kaitsesüsteem, mis rikke tekkimisel tagab kaitstavate elektrivõrgu objektide kiire väljalülitamise (liigvoolukaitse).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Releekaitse · Näe rohkem »
Roheline energia
Roheline energia on taastuvate energiaallikate baasil toodetud energia.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Roheline energia · Näe rohkem »
Säästev energeetika
Säästev energeetika (inglise sustainable energetics) on sihipärane arengusuund energiamajanduse kahjuliku keskkonnamõju vähendamiseks tehnoloogiauuenduste, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja energiasäästu kaudu, kusjuures on tagatud ühiskonna sotsiaal-majanduslikuks edenemiseks ja inimeste kvaliteetseks olmeks piisav ja hinnalt optimaalne varustatus energiaga.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Säästev energeetika · Näe rohkem »
Söetööstus
Söekarjäär "Samarskaja" kivisöekaevandus Ukrainas Söetööstus on kütusetööstuse haru, mis tegeleb kivi- ja pruunsöe kaevandamise, rikastamise ja ümbertöötlemisega ning tarbijatele edastamisega.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Söetööstus · Näe rohkem »
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Süsi · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Süsinik · Näe rohkem »
Süsinikdioksiidimaks
Süsinikumaksu rakendamine ja heitekogustega kauplemine maailma riikides 2019. aastal. Roheline – toimub CO2 kogustega kauplemine; sinine – süsinikumaks on kehtestatud või kehtestamisel; kollane – CO2 heitekogustega kauplemine toimub järelevalve all või on kehtestatud süsinikumaks. Süsinikumaks (inglise keeles carbon tax) ehk CO2 emissioonimaks (inglise carbon dioxide tax) on maks, mida tasutakse kauba tootmise või teenuse ja osutamise käigus emiteeritud CO2 koguselt.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Süsinikdioksiidimaks · Näe rohkem »
Süsiniku jalajälg
Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Süsiniku jalajälg · Näe rohkem »
Sinine energia
Sinine energia ehk soolsusgradiendi energia ehk osmootne energia on üks taastuvatest mereenergiaallikatest, mis pärineb merevee ja jõevee soolasisalduse (kontsentratsiooni) erinevustest.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Sinine energia · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Soojus · Näe rohkem »
Soojuse ja elektri koostootmine
Soojuse ja elektri koostootmine ehk soojus- ja elektrienergia koostootmine (kasutatakse ka lühikuju koostootmine; inglise cogeneration of heat and power, combined heat and power generation, lühendatult CHP) on energia kahe vormi, soojuse ja elektri üheaegne tootmine tekkiva heitsoojuse ärakasutamisega.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Soojuse ja elektri koostootmine · Näe rohkem »
Soojusenergeetika
Soojusenergeetika on tööstusharu, elektroenergeetika allharu; ühtlasi ka soojustehnika haru, mis tegeleb soojusenergia muundamisega teistesse energialiikideks, peamiselt mehaanilise energia kaudu elektrienergiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Soojusenergeetika · Näe rohkem »
Soojusenergia
Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Soojusenergia · Näe rohkem »
Soojusenergia arvesti
Soojusenergia arvesti (soojusarvesti) on mõõteriist soojusenergia tarbimise mõõtmiseks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Soojusenergia arvesti · Näe rohkem »
Soojuskoormus
Soojuskoormus on energia muundamise protsessis see osa võimsusest, mida kasutatakse soojusena.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Soojuskoormus · Näe rohkem »
Soojusmajandus
Soojusmajandus (ka soojamajandus) on majandusharu, mis tegeleb soojusenergia tootmise, jaotamise ja kasutamisega.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Soojusmajandus · Näe rohkem »
Soojusvaheti
Soojusvaheti Soojusvaheti on seade soojuse ülekandmiseks kõrgema temperatuuriga keskkonnast madalama temperatuuriga keskkonda.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Soojusvaheti · Näe rohkem »
Staatiline reaktiivvõimsuse kompensaator
Staatiline reaktiivvõimsuse kompensaator (inglise keeles static VAR compensator, lühend SVC) on süsteem, mida saab kasutada reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks elektrienergia ülekandevõrkudes.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Staatiline reaktiivvõimsuse kompensaator · Näe rohkem »
Staatiline sünkroonkompensaator
Staatiline sünkroonkompensaator (inglise keeles static synchronous compensator, lühend STATCOM) on reguleerseade, mis ühendatakse paralleelselt vahelduvvoolu elektriülekandevõrku.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Staatiline sünkroonkompensaator · Näe rohkem »
Taastuv energiaressurss
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »
Taastuvenergia tasu
Taastuvenergia tasu on sihtotstarbeline maks, mille eesmärk on saada vahendeid nn taastuvenergia tootjate toetamiseks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Taastuvenergia tasu · Näe rohkem »
Turbatööstus
Turba kaevandamine Suurbritannias Turbatööstus on tööstusharu, kütusetööstuse allharu, mis tegeleb turba kaevandamise, ümbertöötamise ja tarbijatele edastamisega.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Turbatööstus · Näe rohkem »
Turbiin
Avatud korpusega auruturbiin Turbiin (lad. turbare 'pöörlema', turbo pööris) on labamasin, mille suure kiirusega pöörlev tööratas muundab voolava aine energia mehaaniliseks pöördliikumiseks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Turbiin · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Turvas · Näe rohkem »
Tuuleenergia
Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Tuuleenergia · Näe rohkem »
Tuumaenergia
Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Tuumaenergia · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Tuumkütus · Näe rohkem »
Ujuv tuumaelektrijaam
Ujuv tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam, mis on paigutatud ujuvale alusele ning mõeldud teiste objektide varustamiseks elektriga.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Ujuv tuumaelektrijaam · Näe rohkem »
Universaalne võimsusvoo kontroller
Universaalne võimsusvoo kontroller (inglise keeles unified power flow controller, lühend UPFC) on elektriseade, mis tagab reaktiivvõimsuse kiire kompenseerimise kõrgepingevõrgus.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Universaalne võimsusvoo kontroller · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
Võrgupinge
Võrgupinge all mõeldakse eelkõige elektrivõrgu nimipinget.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Võrgupinge · Näe rohkem »
Võrgusagedus
võrgus 120 V, 60 Hz (punane).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Võrgusagedus · Näe rohkem »
Vedelgaas
Vedelgaas on gaasi jahutamise või kokkusurumise teel osaliselt või täielikult veeldatud aine, mis püsib vedelana kas normaalrõhu juures piisavalt madalal temperatuuril (näiteks hapnik ja lämmastik) või normaaltemperatuuri juures rõhu all (näiteks propaan ja butaan).
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Vedelgaas · Näe rohkem »
Vedelkütus
Kütuseproovi võtmine Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Vedelkütus · Näe rohkem »
Vesinikuenergeetika
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis 2017. aastal. Vesinikuenergeetika on vesiniku kasutamine kütusena nii kütteks, sõidukites, energia hoiustamiseks kui ka kaugveoks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Vesinikuenergeetika · Näe rohkem »
Vetikaõli
Vetikaõli (Biokütus) on vetikatest (mikrovetikatest) toodetud energiarikas õli, mida peetakse fossiilsete kütuste alternatiiviks.
Uus!!: Energeetika mõisteid ja Vetikaõli · Näe rohkem »
