Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Ainehulk, Aktiivtsenter, Aktivatsioonienergia, Bioaktiivne ühend, Bioloogia, Denaturatsioon, Ensüüm, Gibbsi vabaenergia, Hormoonid, Inhibiitor, Katalüüs, Kõrgmolekulaarsed ühendid, Keemiline reaktsioon, Keemiline tasakaal, Konformatsioon, Kontsentratsioon, Molekulaarüksus, Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit, Reaktsiooni kiirus, Reaktsiooni mehhanism, Ribosüüm, Saadus, Selektiivsus (keemia), SI, SI-süsteemi ühikud, Statsionaarne olek (keemia), Substraat (keemia), Temperatuur, Valgud, Vitamiinid.
Ainehulk
Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Ainehulk · Näe rohkem »
Aktiivtsenter
Aktiivtsenter on ensüümi pinnaala, millega seostub substraat.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Aktiivtsenter · Näe rohkem »
Aktivatsioonienergia
Süsteemi energia muutus reaktsiooni käigus katalüsaatoriga (punane) ja ilma (must) Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Aktivatsioonienergia · Näe rohkem »
Bioaktiivne ühend
Bioaktiivne ühend on keemiline ühend, millel on teatud regulatoorne efekt organismide metaboolsetele protsessidele.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Bioaktiivne ühend · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Bioloogia · Näe rohkem »
Denaturatsioon
Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Denaturatsioon · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Ensüüm · Näe rohkem »
Gibbsi vabaenergia
Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Gibbsi vabaenergia · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Hormoonid · Näe rohkem »
Inhibiitor
Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Inhibiitor · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Katalüüs · Näe rohkem »
Kõrgmolekulaarsed ühendid
Keemias ja biokeemias on kõrgmolekulaarsed ühendid suure molekulmassiga, makromolekulaarsed ühendid.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Kõrgmolekulaarsed ühendid · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Ensüümikineetika ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline tasakaal
Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Keemiline tasakaal · Näe rohkem »
Konformatsioon
Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Konformatsioon · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Molekulaarüksus
Molekulaarüksus (ingl molecular entity) on koondmõiste, mis hõlmab muu hulgas aatomit, molekuli, iooni ning konformeeri.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Molekulaarüksus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit · Näe rohkem »
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »
Ribosüüm
Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Ribosüüm · Näe rohkem »
Saadus
Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Saadus · Näe rohkem »
Selektiivsus (keemia)
Selektiivsus keemias on seotud enamasti selektiivreaktsioonidega, see on valikuliselt toimuvate reaktsioonidega, milles saadakse põhiliselt üks produkt mitmest võimalikust.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Selektiivsus (keemia) · Näe rohkem »
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Uus!!: Ensüümikineetika ja SI · Näe rohkem »
SI-süsteemi ühikud
SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks.
Uus!!: Ensüümikineetika ja SI-süsteemi ühikud · Näe rohkem »
Statsionaarne olek (keemia)
Statsionaarne olek ehk püsiolek keemilise süsteemi selline olek, kui süsteemi karakteristikud on ajas muutumatud, ehkki protsess ajas jätkub.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Statsionaarne olek (keemia) · Näe rohkem »
Substraat (keemia)
Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Substraat (keemia) · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Temperatuur · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Valgud · Näe rohkem »
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Uus!!: Ensüümikineetika ja Vitamiinid · Näe rohkem »
