Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Amfiboolid, Austria, Brasiilia, Epidoodi rühm, Granaadid, Keemiline valem, Kildad, Kristallstruktuur, Leedu, Marmor, Mineraal, Monokliinne süngoonia, Moone (geoloogia), Päevakivi, Pürokseenid, Piemontiit, Raud, Soome, Tardkivim, Vääriskivi, Vesi, Vilgud, 1782, 1801.
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Epidoot ja Amfiboolid · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Epidoot ja Austria · Näe rohkem »
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Epidoot ja Brasiilia · Näe rohkem »
Epidoodi rühm
Epidoodi rühm (inglise epidote group) on mineraalirühm, mis koondab kristallstruktuuri ehituselt epidoodiga sarnanevaid mineraale.
Uus!!: Epidoot ja Epidoodi rühm · Näe rohkem »
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Uus!!: Epidoot ja Granaadid · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Epidoot ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Kildad
Paljanduv kristalne kilt Šotimaal Kildad on kivimid, mida iseloomustab kildalisus ehk kildaline tekstuur.
Uus!!: Epidoot ja Kildad · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Epidoot ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Epidoot ja Leedu · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Epidoot ja Marmor · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Epidoot ja Mineraal · Näe rohkem »
Monokliinne süngoonia
Monokliinne süngoonia (inglise monoclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks teist järku sümmeetriatelg, üks sümmeetriatasand või nende kombinatsioon.
Uus!!: Epidoot ja Monokliinne süngoonia · Näe rohkem »
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Uus!!: Epidoot ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Epidoot ja Päevakivi · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Epidoot ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Piemontiit
Piemontiit tüüplokatsioonist Prebornazi kaevandusest Itaalias Piemontiit on monokliinne silikaatne epidoodi rühma kuuluv mineraal.
Uus!!: Epidoot ja Piemontiit · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Epidoot ja Raud · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Epidoot ja Soome · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Epidoot ja Tardkivim · Näe rohkem »
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Uus!!: Epidoot ja Vääriskivi · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Epidoot ja Vesi · Näe rohkem »
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Uus!!: Epidoot ja Vilgud · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Epidoot ja 1782 · Näe rohkem »
1801
1801.
Uus!!: Epidoot ja 1801 · Näe rohkem »
