11 suhted: Juurekael, Juurevõsu, Kännuvõsu, Lisapung, Oks, Puittaimed, Sõlmevahe, Tüvi, Uinuv pung, Võrse, Võsu.
Juurekael
Juurekael on taime juure üleminekukoht võsuks.
Uus!!: Vesivõsu ja Juurekael · Näe rohkem »
Juurevõsu
Noore pärna juurevõsu Juurevõsud on taime juurel asetsevatest lisapungadest kasvanud võsud.
Uus!!: Vesivõsu ja Juurevõsu · Näe rohkem »
Kännuvõsu
Lepa känd kännuvõsudega Kännuvõsu ehk tüüvõsu on puu kännust kasvanud võrse, mis võib areneda iseseisvaks taimeks.
Uus!!: Vesivõsu ja Kännuvõsu · Näe rohkem »
Lisapung
Lisapungad ehk adventiivpungad on pungad, mis tekivad mõnede taimede juurtel või puude vanematel okstel ja juurekaelal.
Uus!!: Vesivõsu ja Lisapung · Näe rohkem »
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Uus!!: Vesivõsu ja Oks · Näe rohkem »
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Uus!!: Vesivõsu ja Puittaimed · Näe rohkem »
Sõlmevahe
Lehed kinnitumas sõlmedele ning sõlmevahed Sõlmevahe ehk varrelüli on varre kahe sõlme vaheline osa.
Uus!!: Vesivõsu ja Sõlmevahe · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Vesivõsu ja Tüvi · Näe rohkem »
Uinuv pung
Uinuv pung ehk uinupung on mitmeaastasel oksal paiknev puhkeolekusse jäänud külgpung.
Uus!!: Vesivõsu ja Uinuv pung · Näe rohkem »
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Uus!!: Vesivõsu ja Võrse · Näe rohkem »
Võsu
Võsu on alevik Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Uus!!: Vesivõsu ja Võsu · Näe rohkem »