Kiiremini kui brauser!
60 suhted: A posteriori, A priori, Abduktsioon, Adverbiaalne tajuteooria, Aksioom, Alususkumus, Analüütiline otsustus, Aposterioorne õigustus, Aposterioorne mõiste, Aposterioorne tõde, Aposterioorne teadmine, Aposterioorsus, Aprioorne õigustus, Aprioorne mõiste, Aprioorne otsustus, Aprioorne tõde, Aprioorne teadmine, Aprioorsus, Apriorism, Deduktsioon, Eksternalism (epistemoloogia), Empirism, Enesestmõistetavus, Epistemoloogia, Feministlik epistemoloogia, Fundatsionalism, Gettieri probleem, Induktsioon, Induktsiooniprobleem, Intellektuaalne alandlikkus, Internalism (epistemoloogia), Kahtlus, Keeleline relativism, Kogemus, Koherentism, Loogiline positivism, Mõistus, Otsene realism, Parima seletuse järeldamine, Põhjend, Põhjuslik tajuteooria, Ratsionaalsus, Ratsionalism, Relativism, Sünteetiline otsustus, Skeptitsism, Sotsiaalepistemoloogia, Taju, Tõde, Tõesus, ..., Tõetus, Tõsikindlus, Teadmine, Teoreem, Tunnetusrelativism, Tunnistus, Unenäoargument, Usk, Uskumus, Välismaailma probleem. Laienda indeks (10 rohkem) »
A posteriori
A posteriori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'järgnevast'.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja A posteriori · Näe rohkem »
A priori
A priori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'eelnevast'.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja A priori · Näe rohkem »
Abduktsioon
Abduktsioon (inglise keeles abduction) on Charles Sanders Peirce'i järgi deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Abduktsioon · Näe rohkem »
Adverbiaalne tajuteooria
Adverbiaalne tajuteooria ehk adverbiaalteooria on epistemoloogiline positsioon, mille kohaselt tajutavad kvaliteedid ei kuulu mitte tajutava objekti, vaid tajuelamuse juurde.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Adverbiaalne tajuteooria · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aksioom · Näe rohkem »
Alususkumus
Alususkumusi ehk baasuskumusi on kahte liiki, kas empiirilised või aprioorsed.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Alususkumus · Näe rohkem »
Analüütiline otsustus
Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »
Aposterioorne õigustus
Aposterioorne õigustus ehk empiiriline õigustus on teadmise või uskumuse õigustus, mis sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest).
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aposterioorne õigustus · Näe rohkem »
Aposterioorne mõiste
Aposterioorne mõiste ehk empiiriline mõiste on mõiste, mida pole võimalik määratleda, viitamata meeltekogemusele (või üldisemalt kogemusele).
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aposterioorne mõiste · Näe rohkem »
Aposterioorne tõde
Aposterioorne tõde ehk empiiriline tõde on tõde, mille teadmine või õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla ainult aposterioorne teadmine ja mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aposterioorne tõde · Näe rohkem »
Aposterioorne teadmine
Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aposterioorne teadmine · Näe rohkem »
Aposterioorsus
Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aposterioorsus · Näe rohkem »
Aprioorne õigustus
Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamisele, mille uskumist õigustatakse.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »
Aprioorne mõiste
Aprioorne mõiste on mõiste, mida on võimalik määratleda viitamata kogemusele; näiteks: kolmnurk.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aprioorne mõiste · Näe rohkem »
Aprioorne otsustus
Aprioorne otsustus on Immanuel Kanti tunnetusteooria järgi kogemusest sõltumatu ja paratamatu kehtivusega otsustus.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aprioorne otsustus · Näe rohkem »
Aprioorne tõde
Aprioorne tõde on tõde, mille teadmine või õigustus ei sõltu meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla aprioorne teadmine ja mille õigustus saab olla aprioorne õigustus.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aprioorne tõde · Näe rohkem »
Aprioorne teadmine
Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Apriorism
Apriorism (ladina sõnast a priori "eelnevast") on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Apriorism · Näe rohkem »
Deduktsioon
Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Deduktsioon · Näe rohkem »
Eksternalism (epistemoloogia)
Eksternalism on epistemoloogiline teooria, et uskumuse õigustuse kriteeriumite määratlemine väliste tunnuste abil ei sõltu tunnetajast.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Eksternalism (epistemoloogia) · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Empirism · Näe rohkem »
Enesestmõistetavus
Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Feministlik epistemoloogia
Feministlik epistemoloogia on teadmiste teooriate uurimine, mis hõlmab soolise võrdõiguslikkuse uuringuid ja naisteõpinguid.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Feministlik epistemoloogia · Näe rohkem »
Fundatsionalism
Fundatsionalism ehk fundatsionism ehk vundamentism on filosoofiline hoiak ja epistemoloogia teooria, mille kohaselt on olemas alususkumused, mille seisund õigustatud uskumuse või teadmisena ei sõltu teistest uskumustest ja mille niisugusele seisundile toetub teiste uskumuste niisugune staatus.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Fundatsionalism · Näe rohkem »
Gettieri probleem
Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Gettieri probleem · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Induktsioon · Näe rohkem »
Induktsiooniprobleem
Induktsiooniprobleem ehk induktsiooni õigustuse probleem on filosoofiline probleem induktsiooni õigustuse kohta.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Induktsiooniprobleem · Näe rohkem »
Intellektuaalne alandlikkus
Intellektuaalne alandlikkus seisneb selles, et inimene tunnistab mingi tema uskumuse vääruse võimalikkust ning pöörab tähelepanu sellele, et tõendid selle uskumuse kasuks ning tema võimalus asjakohast teavet hankida ja hinnata on piiratud.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Intellektuaalne alandlikkus · Näe rohkem »
Internalism (epistemoloogia)
Internalism on epistemoloogiline teooria, et uskumuse (õigustatud uskumuse) õigustus (või teadmise alus) peab olema uskujale (või teadjale) ligipääsetav, nii et ta on või saab olla oma uskumuse õigustusest (või oma teadmise alusest) teadlik, või arusaam, et uskumuse õigustus taandub uskuja vaimuseisunditele, või arusaam, et õigustuse mõistet tuleb analüüsida intellektuaalsete kohustuste täitmise kaudu.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Internalism (epistemoloogia) · Näe rohkem »
Kahtlus
Kahtlus on otsustamatuse seisund, milles on valik mitme võimaliku uskumuse vahel, aga omavahel vastuolus olevad või ebapiisavad põhjendid ei võimalda valikut teha.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Kahtlus · Näe rohkem »
Keeleline relativism
Keeleline relativism ehk keelerelativism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt tõe loob teatud keele grammatika, semantika ja pragmaatika.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Keeleline relativism · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Kogemus · Näe rohkem »
Koherentism
Koherentismiks nimetatakse epistemoloogias seisukohta, mille kohaselt saavad uskumused oma õigustuse tänu nende seostele teiste uskumustega.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Koherentism · Näe rohkem »
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Loogiline positivism · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Mõistus · Näe rohkem »
Otsene realism
Otsene realism, ka terve mõistuse realism ja naiivne realism on idee vaimufilosoofias, mille kohaselt meeled annavad meile otsese teadlikkuse objektidest, just nii nagu nad on.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Otsene realism · Näe rohkem »
Parima seletuse järeldamine
Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Parima seletuse järeldamine · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Põhjend · Näe rohkem »
Põhjuslik tajuteooria
Põhjuslik ehk kausaalne tajuteooria on epistemoloogiline seisukoht, et tajumine tähendab viibimist tajutava objektiga õiges põhjuslikus seoses olevas seisundis.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Põhjuslik tajuteooria · Näe rohkem »
Ratsionaalsus
Ratsionaalsus on uskumuse mõistuspärasus (teoreetiline ratsionaalsus) või teo mõistuspärasus (praktiline ratsionaalsus).
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Ratsionaalsus · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Ratsionalism · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Relativism · Näe rohkem »
Sünteetiline otsustus
Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Sotsiaalepistemoloogia
Sotsiaalepistemoloogia on epistemoloogia haru, mis uurib seda, kuidas kollektiivide uskumused on õigustatud, ratsionaalsed või teadmist moodustavad, ja teiste inimeste mõju indiviidi otsustele, mida uskuda.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Sotsiaalepistemoloogia · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Taju · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Tõde · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõetus
Tõetus, ka tõejärgsus, on olukord, kus valik langetatakse juhuse alusel, faktide või tõe teadlikul eiramisel.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Tõetus · Näe rohkem »
Tõsikindlus
Tõsikindlus on väite kahtlematu paikapidavus või kehtivus.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Tõsikindlus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Teadmine · Näe rohkem »
Teoreem
publisher.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Teoreem · Näe rohkem »
Tunnetusrelativism
Tunnetusrelativism on seisukoht, mille kohaselt tõde on suhteline.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Tunnetusrelativism · Näe rohkem »
Tunnistus
Tunnistus on kõneakt, mis põhjustab teadmise või uskumuse edasiandmise.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Tunnistus · Näe rohkem »
Unenäoargument
''The Dream of Human Life'', Michaelangelo, ca. 1533 Unenäoargument on filosoofiline arutlus, mille kohaselt tõestab unenäo kogemine, et me ei tohiks usaldada täielikult oma meeli tegemaks vahet reaalsusel ja illusioonil.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Unenäoargument · Näe rohkem »
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Usk · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Uskumus · Näe rohkem »
Välismaailma probleem
Välismaailma probleem ehk välismaailma olemasolu probleem ehk välismaailma reaalsuse probleem on filosoofiline probleem, kas ja kuidas uskumused välismaailma (st füüsiliste kehade) kohta on õigustatud või on teadmised.
Uus!!: Epistemoloogia mõisteid ja Välismaailma probleem · Näe rohkem »
