Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Epiteelkude

Index Epiteelkude

Epiteelkude ehk epiteel (inglise keeles epithelial tissue, kreeka keeles thēlē 'nisa') on loomorganismi välispinda kattev ja sisepinda vooderdav või näärmeid moodustav kude.

25 suhted: Üleminekuepiteel, Eesti nõukogude entsüklopeedia, Ekstratsellulaarne maatriks, Inglise keel, Inimese anatoomia, Inimese füsioloogia ja anatoomia, Katteepiteelkude, Koolibrilased, Kreeka keel, Kude, Limaskest, Loomad, Marrasknahk, Medicina, Meditsiinisõnastik, Meeli Roosalu, Nahk, Näärmed, Rakk, Tallinn, Tüümuse epiteelirakud, Valgus, Veresoon, 2010, 2011.

Üleminekuepiteel

Üleminekuepiteel kusepõies. Värvitud hematoksüliin-eosiiniga Üleminekuepiteel ehk transitoorne epiteel (ladina keeles epithelium transitionale) on pinnaepiteel, mida esineb kusepõies ja kusejuhades ning mida iseloomustab võime muuta oma paksust ja rakkude kuju sõltuvalt elundi kontraktsiooniastmest.

Uus!!: Epiteelkude ja Üleminekuepiteel · Näe rohkem »

Eesti nõukogude entsüklopeedia

"Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) on kahe eestikeelse üldentsüklopeedia pealkiri, millest esimene ilmus aastatel 1968–1976 ja teine hakkas ilmuma aastal 1985.

Uus!!: Epiteelkude ja Eesti nõukogude entsüklopeedia · Näe rohkem »

Ekstratsellulaarne maatriks

Illustratsioon, mis kujutab ekstratsellulaarset maatriksit epiteeli, endoteeli ja sidekoe suhtes Ekstratsellulaarne maatriks (inglise extracellular matrix) ehk rakuvaheaine on loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest.

Uus!!: Epiteelkude ja Ekstratsellulaarne maatriks · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Epiteelkude ja Inglise keel · Näe rohkem »

Inimese anatoomia

Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.

Uus!!: Epiteelkude ja Inimese anatoomia · Näe rohkem »

Inimese füsioloogia ja anatoomia

"Inimese füsioloogia ja anatoomia" (soome keeles "Ihmisen fysiologia ja anatomia") on Walter Nienstedti, Osmo Hännineni, Antti Arstila ja Stig-Eyrik Björkqvisti koostatud raamat, mis käsitleb inimorganismi normaalset anatoomiat ja füsioloogiat.

Uus!!: Epiteelkude ja Inimese füsioloogia ja anatoomia · Näe rohkem »

Katteepiteelkude

Katteepiteelkude ehk katteepiteel on loomorganismi pindu katva funktsiooniga epiteelkude, mis jaguneb soole epiteeliks, hingamiselundite epiteeliks ja naha pindmiseks kihiks (marrasknahk).

Uus!!: Epiteelkude ja Katteepiteelkude · Näe rohkem »

Koolibrilased

Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.

Uus!!: Epiteelkude ja Koolibrilased · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Epiteelkude ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Epiteelkude ja Kude · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Epiteelkude ja Limaskest · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Epiteelkude ja Loomad · Näe rohkem »

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.

Uus!!: Epiteelkude ja Marrasknahk · Näe rohkem »

Medicina

Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka: Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) on Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.

Uus!!: Epiteelkude ja Medicina · Näe rohkem »

Meditsiinisõnastik

"Meditsiinisõnastik" on 1996.

Uus!!: Epiteelkude ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »

Meeli Roosalu

Meeli Roosalu (aastani 1970 Meeli Puuraid, sündinud 21. oktoobril 1948 Viljandis) on eesti füsioloog.

Uus!!: Epiteelkude ja Meeli Roosalu · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Epiteelkude ja Nahk · Näe rohkem »

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Uus!!: Epiteelkude ja Näärmed · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Epiteelkude ja Rakk · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Epiteelkude ja Tallinn · Näe rohkem »

Tüümuse epiteelirakud

Tüümuse epiteelirakud (inglise keeles thymic epithelial cells) on paljude selgroogsete valdavalt tüümuse mikrokeskonna toeskoes leiduv ja toimiv rakutüüp.

Uus!!: Epiteelkude ja Tüümuse epiteelirakud · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Epiteelkude ja Valgus · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Epiteelkude ja Veresoon · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Epiteelkude ja 2010 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Epiteelkude ja 2011 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Epiteel.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »