Kiiremini kui brauser!
62 suhted: Armeenia, Aserbaidžaan, Baškortostan, Eesti, Ersa keele päev, Ersa kirjandus, Ersad, Erzjan Mastor, Kasahstan, Kõrgõzstan, Kirillitsa, Mari keel, Mokša keel, Mordva, Mordva keeled, Nižni Novgorodi oblast, Orenburgi oblast, Samara oblast, Sirp (ajaleht), Soome-ugri keeled, Tatarstan, Tšuvaššia, Türkmenistan, Ukraina, Uljanovski oblast, Usbekistan, Uurali keeled, Venemaa, Volga, К, П, О, Ё, А, Н, Р, С, Т, У, Ф, Х, Ц, Ч, Ш, Щ, Ъ, Ы, Ь, Э, Ю, ..., Я, М, И, Ж, З, Б, В, Г, Д, Е, Л, Й. Laienda indeks (12 rohkem) »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Ersa keel ja Armeenia · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Ersa keel ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Baškortostan
Baškortostan, (baškiiri Башҡортостан, vene Башкортостан, tuntud ka kui Baškiiria, ametliku nimega Baškortostani Vabariik) on vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus Lõuna-Uuralis.
Uus!!: Ersa keel ja Baškortostan · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Ersa keel ja Eesti · Näe rohkem »
Ersa keele päev
Ersa keele päev (vene keeles:День эрзянского языка; ersa keeles: Эрзянь Келень Чи) on ersa riiklik tähtpäev.
Uus!!: Ersa keel ja Ersa keele päev · Näe rohkem »
Ersa kirjandus
Ersa kirjandus on ersa keeles kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Ersa keel ja Ersa kirjandus · Näe rohkem »
Ersad
Penza oblasti ersa naised Rasken ozksi pühal Ersad on soome-ugri rahvas, kelle traditsiooniline asuala jääb praegu Venemaa Föderatsiooni territooriumile, sealhulgas Mordva vabariiki, Tatari vabariiki, Baškiiri vabariiki, Tšuvaši vabariiki ja naaberaladele.
Uus!!: Ersa keel ja Ersad · Näe rohkem »
Erzjan Mastor
Erzjan Mastori toimetajad Jevgeni Tšetvergov ja Grigori Mussaljov Erzjan Mastor (ersa keeles Эрзянь Мастор, 'Ersamaa') on ersa- ja venekeelne ajaleht, mida annab välja Ersa Keele Päästmise Fond.
Uus!!: Ersa keel ja Erzjan Mastor · Näe rohkem »
Kasahstan
Kasahstan (kasahhi Qazaqstan, Қазақстан, ametliku nimega Kasahstani Vabariik) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Ersa keel ja Kasahstan · Näe rohkem »
Kõrgõzstan
NASA satelliidifoto põhjal tehtud pilt Kõrgõzstanist Kõrgõzstan (ka Kirgiisia) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Ersa keel ja Kõrgõzstan · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Ersa keel ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Mari keel
Mari keel (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel.
Uus!!: Ersa keel ja Mari keel · Näe rohkem »
Mokša keel
Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.
Uus!!: Ersa keel ja Mokša keel · Näe rohkem »
Mordva
Mordva Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Ersa keel ja Mordva · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Ersa keel ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Nižni Novgorodi oblast
Nižni Novgorodi oblast on 1.
Uus!!: Ersa keel ja Nižni Novgorodi oblast · Näe rohkem »
Orenburgi oblast
Orenburgi oblast on 1.
Uus!!: Ersa keel ja Orenburgi oblast · Näe rohkem »
Samara oblast
Samara oblast on (aastail 1936–1991 Kuibõševi oblast) oblast Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Ersa keel ja Samara oblast · Näe rohkem »
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Uus!!: Ersa keel ja Sirp (ajaleht) · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Ersa keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Tatarstan
Tatarstani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Ersa keel ja Tatarstan · Näe rohkem »
Tšuvaššia
Tšuvaššia (ametlik nimi Tšuvaši Vabariik – Tšuvaššia (vene keeles Чувашская Республика–Чувашия); ka Tšuvašimaa) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Ersa keel ja Tšuvaššia · Näe rohkem »
Türkmenistan
Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Ersa keel ja Türkmenistan · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Ersa keel ja Ukraina · Näe rohkem »
Uljanovski oblast
Uljanovski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Ersa keel ja Uljanovski oblast · Näe rohkem »
Usbekistan
Usbekistani Vabariik (usbeki keeles Oʻzbekiston Respublikasi) on merepiirita riik Kesk-Aasias.
Uus!!: Ersa keel ja Usbekistan · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Ersa keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Ersa keel ja Venemaa · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Ersa keel ja Volga · Näe rohkem »
К
К (к) on kirillitsa täht, mis hääldub /k/.
Uus!!: Ersa keel ja К · Näe rohkem »
П
П (п) on kirillitsa täht, mis hääldub /p/ ja millele ladina tähestikus vastab P. Täht loodi kreeka tähe Π (pii) eeskujul.
Uus!!: Ersa keel ja П · Näe rohkem »
О
О (о) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja О · Näe rohkem »
Ё
Ё (ё) on kirillitsa täht, mis hääldub /jo/ või pärast palataliseeritud kaashäälikuid /o/.
Uus!!: Ersa keel ja Ё · Näe rohkem »
А
A (а) on kirillitsa täht, mis hääldub /a/.
Uus!!: Ersa keel ja А · Näe rohkem »
Н
Н (н) on kirillitsa täht, mis enamasti tähistab alveolaarset nasaali /n/.
Uus!!: Ersa keel ja Н · Näe rohkem »
Р
Р (р) on kirillitsa täht, mis hääldub /r/.
Uus!!: Ersa keel ja Р · Näe rohkem »
С
С (с) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja С · Näe rohkem »
Т
Т suur ja väiketäht vene käsitsi kirjutatud kursiivis. Т (т, kursiivis Т т) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja Т · Näe rohkem »
У
У (у, kursiivis У у) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja У · Näe rohkem »
Ф
Ф (ф) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja Ф · Näe rohkem »
Х
Х (х) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles helitu velaarse frikatiivina /x/.
Uus!!: Ersa keel ja Х · Näe rohkem »
Ц
Ц (ц) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles helitu alveolaarse afrikaadina /t͡s/.
Uus!!: Ersa keel ja Ц · Näe rohkem »
Ч
Ч (ч) on kirillitsa täht, mis tavaliselt märgib helitut postalveolaarset afrikaati /tʃ/ (/tš/).
Uus!!: Ersa keel ja Ч · Näe rohkem »
Ш
Ш (ш) (loetakse "šaa") on kirillitsa täht, mis esineb kõikide kirillitsal põhinevates slaavi keelte tähestikkudes (bulgaaria tähestikus, vene tähestikus, valgevene tähestikus, ukraina tähestikus, serbia tähestikus ja makedoonia tähestikus) ning mõne mitteslaavi keele tähestikus.
Uus!!: Ersa keel ja Ш · Näe rohkem »
Щ
Щ (щ) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles /ɕʨ/ (štš) või /ʆ/ (šj), ukraina keeles /ʃʧ/ (štš), bulgaaria keeles /ʃt/ (št).
Uus!!: Ersa keel ja Щ · Näe rohkem »
Ъ
Ъ (ъ) (vene keeles твёрдый знак (tvjordõi znak) 'kõva märk') on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja Ъ · Näe rohkem »
Ы
Ы (ы) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles ümardamata kõrge keskvokaalina /ɨ/.
Uus!!: Ersa keel ja Ы · Näe rohkem »
Ь
Ь (ь) on kirillitsa täht, mille nimi vene keeles on мягкий знак (mjagki znak 'pehme märk'), pehmendusmärk.
Uus!!: Ersa keel ja Ь · Näe rohkem »
Э
Э (э) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles ümardamata keskkõrge eesvokaalina /e/.
Uus!!: Ersa keel ja Э · Näe rohkem »
Ю
Ю (ю) on kirillitsa täht, mis hääldub /ju/.
Uus!!: Ersa keel ja Ю · Näe rohkem »
Я
Я (я) on kirillitsa täht, mis hääldub vene keeles /ja/ või pärast palataliseeritud kaashäälikuid /a/.
Uus!!: Ersa keel ja Я · Näe rohkem »
М
М (м) on kirillitsa täht, mis hääldub /m/.
Uus!!: Ersa keel ja М · Näe rohkem »
И
И (и, kursiivis И и) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja И · Näe rohkem »
Ж
Ж (ж) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja Ж · Näe rohkem »
З
З (з) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja З · Näe rohkem »
Б
Б (б) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja Б · Näe rohkem »
В
В (в) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja В · Näe rohkem »
Г
Г (г) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja Г · Näe rohkem »
Д
Д (väiketäht д; kursiivis Д д) on kirillitsa täht, mis tavaliselt hääldub kui heliline /d/.
Uus!!: Ersa keel ja Д · Näe rohkem »
Е
Е (е) on kirillitsa täht.
Uus!!: Ersa keel ja Е · Näe rohkem »
Л
Л (л) on kirillitsa täht, mis hääldub l. Vene ja valgevene tähestikus on see 13.
Uus!!: Ersa keel ja Л · Näe rohkem »
Й
Й (й) kirillitsa täht, mis hääldub /j/ ja millele ladina tähestikus vastab J. Kategooria:Kirillitsa tähed.
Uus!!: Ersa keel ja Й · Näe rohkem »
