Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Abikeel, Ülemaailmne Esperantoliit, Balti esperanto päevad, Białystok, Daniel Bovet, Diakriitiline märk, Diana Aitai, Diftong, Duolingo, Esperantokeelne Vikipeedia, George Soros, Germaani keeled, Hilda Dresen, Inglise keel, Jaan Ojalo, Jüri Talvet, Juudid, Kaashäälik, Kaj Tiel Plu, Keel ja Kirjandus, Ladina keel, Ladina kiri, Ludwik Zamenhof, Poola, Poolakad, Poolvokaal, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Pseudonüüm, Rõhk (keeleteadus), Romaani keeled, Sakslased, Sõnavara, Silp, Slaavi keeled, Suurbritannia, Tallinn, Tähestik, Täht (kiri), Täishäälik, Tüvi (keeleteadus), Tehiskeel, Valgevenelased, Vanakreeka keel, Varssavi, Venemaa, Volapük, 1887, 1908, 1975, ..., 1976, 1978, 1986, 1995, 1999, 20. sajand, 2004. Laienda indeks (7 rohkem) »
Abikeel
Abikeel (ka rahvusvaheline abikeel) on kergesti õpitav tehiskeel, mis on loodud rahvusvahelise suhtluse hõlbustamiseks.
Uus!!: Esperanto ja Abikeel · Näe rohkem »
Ülemaailmne Esperantoliit
400–451 liiget Ülemaailmne Esperantoliit (esperanto keeles Universala Esperanto-Asocio, UEA) on maailma suurim esperantohuvilisi koondav liit.
Uus!!: Esperanto ja Ülemaailmne Esperantoliit · Näe rohkem »
Balti esperanto päevad
Balti esperanto päevad (lühendiga BET) on aastast 1959 igal aastal Baltimaades toimuvad esperanto keelt tutvustavad üritused.
Uus!!: Esperanto ja Balti esperanto päevad · Näe rohkem »
Białystok
Branicki loss (''Palac Branickich'') Białystok (valgevene Беласток, leedu Balstogė, jidiši ביאַליסטאָק) on Poola kirdeosa suurim linn.
Uus!!: Esperanto ja Białystok · Näe rohkem »
Daniel Bovet
Daniel Bovet (23. märts 1907 – 8. aprill 1992) oli Šveitsi päritolu Itaalia farmakoloog, Nobeli auhinna laureaat (1957) Bovet lõpetas 1929.
Uus!!: Esperanto ja Daniel Bovet · Näe rohkem »
Diakriitiline märk
Diakriitiline märk ehk diakriitik on kirjatähtedele lisatav märk häälduse esitamiseks.
Uus!!: Esperanto ja Diakriitiline märk · Näe rohkem »
Diana Aitai
Diana Aitai Diana Aitai (3. september 1988 Pärnu – 26. jaanuar 2011 Pärnu) oli Eesti luuletaja ja esperantist.
Uus!!: Esperanto ja Diana Aitai · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Esperanto ja Diftong · Näe rohkem »
Duolingo
Duolingo on platvorm, mis sisaldab keeleõppe veebisaiti ja rakendust ning digitaalset keeleoskuse hindamise eksamit.
Uus!!: Esperanto ja Duolingo · Näe rohkem »
Esperantokeelne Vikipeedia
Logo Esperantokeelne Vikipeedia (esperanto keeles Vikipedio en Esperanto) on Vikipeedia esperantokeelne versioon.
Uus!!: Esperanto ja Esperantokeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
George Soros
George Soros (inglise hääldus või; ungari Soros György; sündinud 12. augustil 1930 Budapestis) on Ungari juudi päritolu USA riskikapitalist, filantroop ja publitsist.
Uus!!: Esperanto ja George Soros · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Esperanto ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Hilda Dresen
Hilda Dresen (1934) Hilda Dresen (11. mai 1896 Kolga vald – 5. veebruar 1981 Tallinn) oli eesti esperantist ja tõlkijaEE 14: (vaadatud 22.04.2015).
Uus!!: Esperanto ja Hilda Dresen · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Esperanto ja Inglise keel · Näe rohkem »
Jaan Ojalo
Jaan Ojalo Jaan Ojalo (18. veebruar 1914 – 2. veebruar 2004) oli eesti esperantist.
Uus!!: Esperanto ja Jaan Ojalo · Näe rohkem »
Jüri Talvet
Jüri Talvet 10. novembril 2011 Tartu Ülikooli aulas Maailma kultuurinõukogu auhinnatseremoonial pärast audiplomi vastuvõtmist Jüri Talvet (sündinud 17. detsembril 1945 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija, luuletaja ja esseist.
Uus!!: Esperanto ja Jüri Talvet · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Esperanto ja Juudid · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Esperanto ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kaj Tiel Plu
Kaj Tiel Plu on ansambel, mis esitab rahvalaule, peamiselt Katalooniast, kuid esperantokeelsete tekstidega.
Uus!!: Esperanto ja Kaj Tiel Plu · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Esperanto ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Esperanto ja Ladina keel · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Esperanto ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Ludwik Zamenhof
L. L. Zamenhof Ludwik Lazarus Zamenhof (jidišis לײזער לוי זאַמענהאָף – Leizer Leivi Zamenhof, poola keeles Ludwik Łazarz Zamenhof, esperantos Ludoviko Lazaro Zamenhof; 15. detsember 1859 Białystok – 14. aprill 1917 Varssavi) oli Poola juudi päritolu silmaarst ja lingvist, maailma tuntuima ja levinuima tehiskeele esperanto looja.
Uus!!: Esperanto ja Ludwik Zamenhof · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Esperanto ja Poola · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Esperanto ja Poolakad · Näe rohkem »
Poolvokaal
Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).
Uus!!: Esperanto ja Poolvokaal · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Esperanto ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Esperanto ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Pseudonüüm
Pseudonüüm ehk varjunimi on isiku kodanikunime asemel kasutatav teine nimi või nimemärk.
Uus!!: Esperanto ja Pseudonüüm · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Esperanto ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Romaani keeled
Romaani keelte paikkonnad Romaani keelte leviala Euroopas Romaani keelte leviala maailmas Romaani keeled (harvemini ladina keeled või uusladina keeled) on tänapäevased keeled, mis arenesid 3.
Uus!!: Esperanto ja Romaani keeled · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Esperanto ja Sakslased · Näe rohkem »
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Uus!!: Esperanto ja Sõnavara · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Esperanto ja Silp · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Esperanto ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Esperanto ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Esperanto ja Tallinn · Näe rohkem »
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Uus!!: Esperanto ja Tähestik · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: Esperanto ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Esperanto ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tüvi (keeleteadus)
Tüvi ehk sõnatüvi on sõna osa, mis jääb järele muuteliidete eemaldamisel.
Uus!!: Esperanto ja Tüvi (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tehiskeel
Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel.
Uus!!: Esperanto ja Tehiskeel · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Esperanto ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Esperanto ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Uus!!: Esperanto ja Varssavi · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Esperanto ja Venemaa · Näe rohkem »
Volapük
128px Volapük on tehiskeel, mille lõi 1879–1880 Johann Martin Schleyer.
Uus!!: Esperanto ja Volapük · Näe rohkem »
1887
1887.
Uus!!: Esperanto ja 1887 · Näe rohkem »
1908
1908.
Uus!!: Esperanto ja 1908 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Esperanto ja 1975 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Esperanto ja 1976 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Esperanto ja 1978 · Näe rohkem »
1986
1986.
Uus!!: Esperanto ja 1986 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Esperanto ja 1995 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Esperanto ja 1999 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Esperanto ja 20. sajand · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Esperanto ja 2004 · Näe rohkem »
