Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Estrid

Index Estrid

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.

25 suhted: Alkoholid, Apelsin, Eeterlikud õlid, Ester, Etanool, Etüülatsetaat, Hape, Karastusjook, Karboksüülhapped, Keemilised kiudained, Keemistemperatuur, Lämmastikhape, Nitroglütseriin, Nitrotselluloosid, Okas, Plastid, Radikaal, Rasvad, Süsivesinikud, Seep, Soolad, Vahad, Vedelik, Vesi, Vesinik.

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Uus!!: Estrid ja Alkoholid · Näe rohkem »

Apelsin

Apelsinid apelsinipuul Apelsiniõied Apelsin "Brownie" Apelsin on apelsinipuu (Citrus × sinensis) vili.

Uus!!: Estrid ja Apelsin · Näe rohkem »

Eeterlikud õlid

Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...

Uus!!: Estrid ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »

Ester

Ester (5. sajand eKr; heebrea keeles אסת&#1512) oli naine kristliku Piibli Vanas Testamendis ja juudi Tanahis, Pärsia ja Meedia kuninga Ahasverose (Xerxes I) kuninganna, Estri raamatu kangelanna.

Uus!!: Estrid ja Ester · Näe rohkem »

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Uus!!: Estrid ja Etanool · Näe rohkem »

Etüülatsetaat

Üldist NimiEtüülatsetaat, etüületanaat Joonis180px 180px Keemiline valemCH3COOCH2CH3 VälimusLäbipaistev, värvusetu vedelik Füüsikalised omadused Molaarmass88,11 g mol−1 Sulamis-temperatuur−83,6 °C (−118,5 °F; 189,6 K) Keemis-temperatuur77,1 °C (170,8 °F; 350,2 K) Tihedus0,897 g/cm³ Lahustuvus vees8,3 g/100 mL (20 °C) Lahustuvus etanoolis, atsetoonis, dietüüleetris, benseenisSeguneb Happelisus (pKa)25 Viskoossus 426 μPa s (0,426 cP)(25 °C) Murdumisnäitaja(ND)1,3720 Etüülatsetaat, süstemaatilise nime järgi etüületanaat (tihti lühendiga EtOAc või EA), on orgaaniline ühend keemilise valemiga CH3-COO-CH2-CH3.

Uus!!: Estrid ja Etüülatsetaat · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Estrid ja Hape · Näe rohkem »

Karastusjook

Karastusjoogid Karastusjook on ilma alkoholita või väga väikese alkoholisisaldusega gaseeritud jook.

Uus!!: Estrid ja Karastusjook · Näe rohkem »

Karboksüülhapped

homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Uus!!: Estrid ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »

Keemilised kiudained

Keemilised kiudained on kiudained, mida looduses valmiskujul ei leidu ning mis saadakse looduslike või sünteetiliste kõrgmolekulaarsete ühendite töötlemisel.

Uus!!: Estrid ja Keemilised kiudained · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Estrid ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu.

Uus!!: Estrid ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Nitroglütseriin

Nitroglütseriini keemiline valem on C3H5N3O9. Nitroglütseriin (NG; tuntud ka kui glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.

Uus!!: Estrid ja Nitroglütseriin · Näe rohkem »

Nitrotselluloosid

Trinitrotselluloos. Nitrotseluloos põleb äärmisel kiiresti ja selle jäädvustamiseks on vaja väga lühikest säriaega. Nitrotselluloos ehk tselluloosnitraat on üldnimetus tselluloosi lämmastikhappeestritele.

Uus!!: Estrid ja Nitrotselluloosid · Näe rohkem »

Okas

Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.

Uus!!: Estrid ja Okas · Näe rohkem »

Plastid

Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaike või vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms) sulameid.

Uus!!: Estrid ja Plastid · Näe rohkem »

Radikaal

Radikaal on keemias aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone.

Uus!!: Estrid ja Radikaal · Näe rohkem »

Rasvad

Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.

Uus!!: Estrid ja Rasvad · Näe rohkem »

Süsivesinikud

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest.

Uus!!: Estrid ja Süsivesinikud · Näe rohkem »

Seep

Vahune seep kivil Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest.

Uus!!: Estrid ja Seep · Näe rohkem »

Soolad

Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). sool on aine, kus sees on happe H ja aluse OH ning need on kokku pandud On kahte sorti sooli.

Uus!!: Estrid ja Soolad · Näe rohkem »

Vahad

Vahad on aineklass estrite rühmast.

Uus!!: Estrid ja Vahad · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Estrid ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Estrid ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Estrid ja Vesinik · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »