Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Alumiinium, Atseetaldehüüd, Entomoloogia, Epoksiidid, Estrid, Etaanhape, Etanool, Hapnik, Happeline keskkond, Hüdrolüüs, Heksaan, Joonis, Katalüüs, Katalüsaator, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Ketoonid, Kofeiin, Kolonnkromatograafia, Kontsentratsioon, Lahusti, Lahustuvus, Leelismetallid, Molaarmass, Molekul, Murdumisnäitaja, Naatriumhüdroksiid, Nimi, Peroksiidid, Sulamistemperatuur, Tihedus, Toatemperatuur, Tseoliidid, Vesinik, Vesinikside, Viskoossus.
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Alumiinium · Näe rohkem »
Atseetaldehüüd
Atseetaldehüüd ehk etanaal (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik (keemistemperatuur 21 °C).
Uus!!: Etüülatsetaat ja Atseetaldehüüd · Näe rohkem »
Entomoloogia
Liblikauurija, Tartu Ülikooli entomoloogia professor Toomas Tammaru oma kabinetis Entomoloogia on zooloogia haru, mis uurib putukaid.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Entomoloogia · Näe rohkem »
Epoksiidid
Epoksiidi üldvalem Epoksiid, tuntud ka kui oksiraan, on kolmeaatomilise ringiga tsükliline eeter.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Epoksiidid · Näe rohkem »
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Estrid · Näe rohkem »
Etaanhape
Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Etaanhape · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Etanool · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Hapnik · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Hüdrolüüs · Näe rohkem »
Heksaan
Graafiline kujutis thumb Heksaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kuus süsinikuaatomit.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Heksaan · Näe rohkem »
Joonis
Joonis on joonestamisel saadud graafiline kujutis.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Joonis · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Katalüüs · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Keemiline valem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Ketoonid · Näe rohkem »
Kofeiin
C8H10N4O2 Kofeiin (IUPAC-i nimetus 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon; ladina keeles coffeinum) on puriinalkaloidide rühma kuuluv keemiline aine.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Kofeiin · Näe rohkem »
Kolonnkromatograafia
Klassikaline kolonnkromatograafia seade. proov Kolonnkromatograafia on kromatograafia meetod, kus ainete segu kromatograafiliseks lahutamiseks kasutatakse täidiskolonni.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Kolonnkromatograafia · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Lahusti · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Leelismetallid · Näe rohkem »
Molaarmass
Molaarmass on aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass: kus Molaarmassi mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm mooli kohta (kg/mol), keemias aga üldiselt grammi mooli kohta (g/mol).
Uus!!: Etüülatsetaat ja Molaarmass · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Molekul · Näe rohkem »
Murdumisnäitaja
Optilise keskkonna murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut suurust, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Murdumisnäitaja · Näe rohkem »
Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Naatriumhüdroksiid · Näe rohkem »
Nimi
kartušis Nimi on nomineeriv ökonoomne keelend, mida kasutatakse ühe isendi temasarnaste liigikaaslaste seast eristamiseks.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Nimi · Näe rohkem »
Peroksiidid
Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-). Aatomite rühma O-O nimetatakse peroksürühmaks või peroksiidrühmaks.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Peroksiidid · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Tihedus · Näe rohkem »
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Toatemperatuur · Näe rohkem »
Tseoliidid
Senckenbergi loodusmuuseumist Tseoliidid on mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Tseoliidid · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Vesinik · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Vesinikside · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Etüülatsetaat ja Viskoossus · Näe rohkem »
