Kiiremini kui brauser!
153 suhted: Aivar Kriiska, Alepõllundus, Angla tuulikud, Asehaldur, August Wilhelm Hupel, Aurik, Balti jääpaisjärv, Baltisakslased, Bornholm, Brömsebro rahu, Dolomiit, Eelrooma rauaaeg, Eelviikingiaeg, Eesti, Eesti esiajalugu, Eesti NSV, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Falster, Frederik II, Fyn, Glatsioisostaasia, Hain Rebas, Harilik jugapuu, Harilik luuderohi, Hülglased, Hiiumaa, Jaagarahu lade, Jaani lade, Järv, Järveküla (Saaremaa), Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kaali, Kaali kraater, Kaarma maalinn, Kaheväljasüsteem, Karja kirik, Karolingid, Karujärv, Kihelkonna kirik, Kiipsaare tuletorn, Kingissepa rajoon, Kolmekümneaastane sõda, Konsistoorium, Konvendihoone, Kristiina, Kuramaa piiskopkond, Kuressaare, Kuressaare krahvkond, Kuressaare kreis, Lääne-Saaremaa kõrgendik, ..., Läänemere maad, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Läti keel, Leisi, Liivi keel, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa atlas, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Linnaka, Lolland, Lubjakivi, Maalinn, Magnus, Magnus Gabriel De la Gardie, Marika Mägi, Mergel, Mesoliitikum, Muhu, Muhu vald, Mullutu-Suurlaht, Narva kultuur, Nöörkeraamika kultuur, Neoliitikum, Norra keel, Odalätsi, Ojamaa, Operatsioon Albion, Orissaare rajoon, Pahapilli, Pöide maalinn, Püha-Kõnnu, Põhjasõda, Peipsi järv, Pronks, Pronksiaeg, Puisniit, Punahirv, Purjelaev, Rügen, Reljeef, Riimvesi, Rootsi, Rootsi keel, Ruhnu vald, Saar, Saare maakond, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa (täpsustus), Saaremaa rüütelkond, Saaremaa robirohi, Saaremaa vald, Saarlased, Saksa keel, Saksa keisririik, Salme laevmatused, Saxo Grammaticus, Sõrve kõrgustik, Sõrve poolsaar, Sigtuna hävitamine, Silur, Sjælland, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Tagalaht, Tagamõisa poolsaar, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Tuhkpihlakas, Tuiu, Ulvar Käärt, Usedom, Usuvahetusliikumine, Valjala kirik, Valjala maalinn, Võhma (Saaremaa), Vene Õigeusu Kirik, Viidumäe looduskaitseala, Viidumägi, Viigerhüljes, Viikingiaeg, 11. sajand, 1170, 1190, 12. sajand, 1236, 1241, 1261, 1262, 1343, 1345, 1559, 1643, 1645, 1648, 1654, 1710, 1840. aastad, 1902, 1917, 1918, 1950. Laienda indeks (103 rohkem) »
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Uus!!: Saaremaa ja Aivar Kriiska · Näe rohkem »
Alepõllundus
Alepõletamine Alepõllundus ehk aleviljelus (inglise keeles slash-and-burn, slash-and-burn cultivation, shifting cultivation) on algeline põllundusviis; maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga.
Uus!!: Saaremaa ja Alepõllundus · Näe rohkem »
Angla tuulikud
Angla tuulikud 2008. aastal Angla tuulikud 1974. aastalFoto: Jaan Künnap Angla tuulikud 2013. aastal Angla tuulikud on viis tuuleveskit, mis asuvad Saaremaal Upa–Leisi maantee ääres Angla külas.
Uus!!: Saaremaa ja Angla tuulikud · Näe rohkem »
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Uus!!: Saaremaa ja Asehaldur · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Saaremaa ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Uus!!: Saaremaa ja Aurik · Näe rohkem »
Balti jääpaisjärv
Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.
Uus!!: Saaremaa ja Balti jääpaisjärv · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Saaremaa ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bornholm
Bornholm on saar Läänemere edelaosas.
Uus!!: Saaremaa ja Bornholm · Näe rohkem »
Brömsebro rahu
Brömsebro rahuga Rootsile läinud alad (kaardil kollasega, Halland punasega) Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645.
Uus!!: Saaremaa ja Brömsebro rahu · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Saaremaa ja Dolomiit · Näe rohkem »
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Saaremaa ja Eelrooma rauaaeg · Näe rohkem »
Eelviikingiaeg
Eelviikingiaeg on periood Põhja-Euroopa ajaloos, mis jääb rahvasterännuaja ja viikingiaja vahele.
Uus!!: Saaremaa ja Eelviikingiaeg · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Saaremaa ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Saaremaa ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Saaremaa ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Uus!!: Saaremaa ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »
Falster
Falster on saar Läänemeres.
Uus!!: Saaremaa ja Falster · Näe rohkem »
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Uus!!: Saaremaa ja Frederik II · Näe rohkem »
Fyn
thumb Fyn on Taanile kuuluv saar Läänemeres.
Uus!!: Saaremaa ja Fyn · Näe rohkem »
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Uus!!: Saaremaa ja Glatsioisostaasia · Näe rohkem »
Hain Rebas
Hain Rebas (sündinud 23. jaanuaril 1943 Tallinnas Hiiul) on Eesti ajaloolane"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3.
Uus!!: Saaremaa ja Hain Rebas · Näe rohkem »
Harilik jugapuu
Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Saaremaa ja Harilik jugapuu · Näe rohkem »
Harilik luuderohi
Harilik luuderohi Harilik luuderohi (Hedera helix) on araalialiste sugukonda kuuluv igihaljas ja köitjuurte abil roniv põõsas.
Uus!!: Saaremaa ja Harilik luuderohi · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Saaremaa ja Hülglased · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Saaremaa ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Jaagarahu lade
Lademe stratotüüp asub Jaagarahu karjääris Jaagarahu lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Saaremaa ja Jaagarahu lade · Näe rohkem »
Jaani lade
Jaani lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku kronostratigraafiline üksus (lade).
Uus!!: Saaremaa ja Jaani lade · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Saaremaa ja Järv · Näe rohkem »
Järveküla (Saaremaa)
Järveküla küla asub Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Saaremaa ja Järveküla (Saaremaa) · Näe rohkem »
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Uus!!: Saaremaa ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Kaali
Kaali on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Saaremaa ja Kaali · Näe rohkem »
Kaali kraater
Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).
Uus!!: Saaremaa ja Kaali kraater · Näe rohkem »
Kaarma maalinn
Kaarma maalinn Vaade siseõuele ja vallile Kruse joonis Kaarma maalinn on linnamägi Saaremaal Kaarma-Kirikukülas, kirikust kirdes.
Uus!!: Saaremaa ja Kaarma maalinn · Näe rohkem »
Kaheväljasüsteem
Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama.
Uus!!: Saaremaa ja Kaheväljasüsteem · Näe rohkem »
Karja kirik
Karja kirik Kiriku läänefassaad peaportaaliga Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Saaremaa vallas Linnaka külas.
Uus!!: Saaremaa ja Karja kirik · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Saaremaa ja Karolingid · Näe rohkem »
Karujärv
Karujärv (ka Saaremaa Karujärv, Järumetsa järv, Järvemetsa järv) on järv Saaremaal Saaremaa vallas, asub Kärla alevikust 4,5 km loodes.
Uus!!: Saaremaa ja Karujärv · Näe rohkem »
Kihelkonna kirik
Kihelkonna kirik Kihelkonna kiriku kellatorn Kiriku sisevaade Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi kolmandal veerandil.
Uus!!: Saaremaa ja Kihelkonna kirik · Näe rohkem »
Kiipsaare tuletorn
Kiipsaare tuletorn on endine navigatsioonimärk Saaremaa läänerannikul Harilaiu poolsaarel Kiipsaare nukal, mille kõrgus jalamilt on 25 meetrit.
Uus!!: Saaremaa ja Kiipsaare tuletorn · Näe rohkem »
Kingissepa rajoon
Kingissepa rajoon (1950–1952 Kuressaare rajoon) oli rajoon Eesti NSV-s aastatel 1950–1989.
Uus!!: Saaremaa ja Kingissepa rajoon · Näe rohkem »
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Uus!!: Saaremaa ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »
Konsistoorium
Konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).
Uus!!: Saaremaa ja Konsistoorium · Näe rohkem »
Konvendihoone
Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Uus!!: Saaremaa ja Konvendihoone · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Saaremaa ja Kristiina · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Saaremaa ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Uus!!: Saaremaa ja Kuressaare · Näe rohkem »
Kuressaare krahvkond
Magnus Gabriel de la Gardie Kuressaare krahvkond oli aastatel 1648–1654 Saaremaal eksisteerinud Rootsi kuninga läänivaldus.
Uus!!: Saaremaa ja Kuressaare krahvkond · Näe rohkem »
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Uus!!: Saaremaa ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »
Lääne-Saaremaa kõrgendik
Lääne-Saaremaa kõrgendik (ka: Lääne-Saaremaa kõrgustik) on Saaremaa lääneosas paiknev umbes 50 kilomeetri pikkune ja 25 kilomeetri laiune mandrijää servamoodustis, mis ulatub 54 meetrini üle merepinna.
Uus!!: Saaremaa ja Lääne-Saaremaa kõrgendik · Näe rohkem »
Läänemere maad
Läänemere maad (ka Läänemere regioon) on Läänemere ääres asuvad riigid.
Uus!!: Saaremaa ja Läänemere maad · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Saaremaa ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Saaremaa ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Saaremaa ja Läti keel · Näe rohkem »
Leisi
Leisi (kohakääne Leisisse)Eesti kohanimeraamat, lkö.
Uus!!: Saaremaa ja Leisi · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Saaremaa ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Saaremaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Saaremaa ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa atlas
Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.
Uus!!: Saaremaa ja Liivimaa atlas · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Saaremaa ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Saaremaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Linnaka
Linnaka on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Saaremaa ja Linnaka · Näe rohkem »
Lolland
Lolland, Falster ja Møn Lolland on Taanile kuuluv saar Läänemeres.
Uus!!: Saaremaa ja Lolland · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Saaremaa ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maalinn
Maalinn on eestlaste ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis.
Uus!!: Saaremaa ja Maalinn · Näe rohkem »
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Uus!!: Saaremaa ja Magnus · Näe rohkem »
Magnus Gabriel De la Gardie
Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.
Uus!!: Saaremaa ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Uus!!: Saaremaa ja Marika Mägi · Näe rohkem »
Mergel
Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim.
Uus!!: Saaremaa ja Mergel · Näe rohkem »
Mesoliitikum
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.
Uus!!: Saaremaa ja Mesoliitikum · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Saaremaa ja Muhu · Näe rohkem »
Muhu vald
Muhu vald on vald Saare maakonnas.
Uus!!: Saaremaa ja Muhu vald · Näe rohkem »
Mullutu-Suurlaht
Mullutu-Suurlaht (ka Mullutu Suurlaht) on endine järv Saaremaal.
Uus!!: Saaremaa ja Mullutu-Suurlaht · Näe rohkem »
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Uus!!: Saaremaa ja Narva kultuur · Näe rohkem »
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Uus!!: Saaremaa ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Uus!!: Saaremaa ja Neoliitikum · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Saaremaa ja Norra keel · Näe rohkem »
Odalätsi
Odalätsi on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Saaremaa ja Odalätsi · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Saaremaa ja Ojamaa · Näe rohkem »
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.
Uus!!: Saaremaa ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »
Orissaare rajoon
Orissaare rajoon oli rajoon Eesti NSV-s, mis hõlmas Saaremaa idaosa ja Muhu saare.
Uus!!: Saaremaa ja Orissaare rajoon · Näe rohkem »
Pahapilli
Pahapilli on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Saaremaa ja Pahapilli · Näe rohkem »
Pöide maalinn
Vaade linnusele idast Friedrich Kruse joonis Pöide maalinn ehk Kahutsi maalinn ehk Kahutsi linnus ehk Iruste maalinn on Saaremaa üks suuremaid muinasaegseid ringvall-linnuse tüüpi linnuseid.
Uus!!: Saaremaa ja Pöide maalinn · Näe rohkem »
Püha-Kõnnu
Püha-Kõnnu on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Saaremaa ja Püha-Kõnnu · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Saaremaa ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Saaremaa ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Uus!!: Saaremaa ja Pronks · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Saaremaa ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Uus!!: Saaremaa ja Puisniit · Näe rohkem »
Punahirv
Punahirv (Cervus elaphus) on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnas.
Uus!!: Saaremaa ja Punahirv · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Saaremaa ja Purjelaev · Näe rohkem »
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Uus!!: Saaremaa ja Rügen · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Saaremaa ja Reljeef · Näe rohkem »
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Uus!!: Saaremaa ja Riimvesi · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Saaremaa ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Saaremaa ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Ruhnu vald
Uus ja vana kirik Ruhnus Ruhnu vald hõlmab Ruhnu saare ja seda ümbritsevad laiud Liivi lahe keskosas, administratiivselt kuulub vald nüüd Saare maakonna koosseisu, varem Pärnu maakonda.
Uus!!: Saaremaa ja Ruhnu vald · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Saaremaa ja Saar · Näe rohkem »
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Uus!!: Saaremaa ja Saare maakond · Näe rohkem »
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Uus!!: Saaremaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »
Saaremaa (täpsustus)
Saaremaa võib olla.
Uus!!: Saaremaa ja Saaremaa (täpsustus) · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Saaremaa ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saaremaa robirohi
Saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on mailaseliste sugukonda ja robirohu perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Saaremaa ja Saaremaa robirohi · Näe rohkem »
Saaremaa vald
Saaremaa vald on vald Saare maakonnas.
Uus!!: Saaremaa ja Saaremaa vald · Näe rohkem »
Saarlased
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Uus!!: Saaremaa ja Saarlased · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Saaremaa ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Saaremaa ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Salme laevmatused
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.
Uus!!: Saaremaa ja Salme laevmatused · Näe rohkem »
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Saaremaa ja Saxo Grammaticus · Näe rohkem »
Sõrve kõrgustik
Sõrve kõrgustik (ka Sõrve kõrgendik) on väike kõrgustik Sõrve poolsaare keskosas ja selle kõrgus on 36,6 meetrit.
Uus!!: Saaremaa ja Sõrve kõrgustik · Näe rohkem »
Sõrve poolsaar
Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas.
Uus!!: Saaremaa ja Sõrve poolsaar · Näe rohkem »
Sigtuna hävitamine
Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.
Uus!!: Saaremaa ja Sigtuna hävitamine · Näe rohkem »
Silur
Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).
Uus!!: Saaremaa ja Silur · Näe rohkem »
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Uus!!: Saaremaa ja Sjælland · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Saaremaa ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Saaremaa ja Taani Kuningriik · Näe rohkem »
Tagalaht
Tagalaht on sügavale Saaremaa looderannikule ulatuv laht, mis idas piirneb Tagamõisa poolsaarega.
Uus!!: Saaremaa ja Tagalaht · Näe rohkem »
Tagamõisa poolsaar
Tagamõisa poolsaar (varem ka Tagala poolsaar, vene keeles мыс Хундсорт) asub Saaremaa loodeosas, jäädes Saaremaa valla territooriumile.
Uus!!: Saaremaa ja Tagamõisa poolsaar · Näe rohkem »
Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland
"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" on August Wilhelm Hupeli valgustuslikus vaimus koostatud topograafia (kohtade kirjeldus) Eesti- ja Liivimaast.
Uus!!: Saaremaa ja Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland · Näe rohkem »
Tuhkpihlakas
Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) on roosõieliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda ja pihlakate perekonda kuuluv heitlehine puu.
Uus!!: Saaremaa ja Tuhkpihlakas · Näe rohkem »
Tuiu
Tuiu on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Saaremaa ja Tuiu · Näe rohkem »
Ulvar Käärt
Ulvar Käärt 2009. aastal Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märgi üleandmine Horisondi peatoimetajale Ulvar Käärtile (2015) Ulvar Käärt (sündinud 1. juunil 1982 Siberi külas) on eesti loodusajakirjanik, ajakirja Horisont peatoimetaja.
Uus!!: Saaremaa ja Ulvar Käärt · Näe rohkem »
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Uus!!: Saaremaa ja Usedom · Näe rohkem »
Usuvahetusliikumine
Usuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.
Uus!!: Saaremaa ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »
Valjala kirik
eeskoja kilpkaare jäänus lääneseinal Valjala kiriku hiliskeskaegne hulknurkne koorilõpmik Valjala Martini kirik on kirik Valjalas Saare maakonnas.
Uus!!: Saaremaa ja Valjala kirik · Näe rohkem »
Valjala maalinn
Valjala maalinna jäänused Maalinna kõrged nõlvad Maalinna kivised nõlvad Kruse joonis Valjala maalinn (ka Valjala linnus) oli Saare maakonnas Saaremaa vallas asunud muistsete saarlaste ringvall-linnus, mis asus nüüdsest Valjala alevikust umbes 700 meetri kaugusel.
Uus!!: Saaremaa ja Valjala maalinn · Näe rohkem »
Võhma (Saaremaa)
Võhma on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Saaremaa ja Võhma (Saaremaa) · Näe rohkem »
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Uus!!: Saaremaa ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Viidumäe looduskaitseala
Viidumäe looduskaitseala. Langeallikad Viidumäe looduskaitsealal Vaade kaitseala metsadele vaatetornist Viidumäe looduskaitseala (pindala 18,7 km²) Viidumäe ümbruses Saaremaa edelaosas loodi 1957.
Uus!!: Saaremaa ja Viidumäe looduskaitseala · Näe rohkem »
Viidumägi
Viidumägi (teisiti ka Raunamägi) on kõrgeim mägi Saaremaal.
Uus!!: Saaremaa ja Viidumägi · Näe rohkem »
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Uus!!: Saaremaa ja Viigerhüljes · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Saaremaa ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Saaremaa ja 11. sajand · Näe rohkem »
1170
1170.
Uus!!: Saaremaa ja 1170 · Näe rohkem »
1190
1190.
Uus!!: Saaremaa ja 1190 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Saaremaa ja 12. sajand · Näe rohkem »
1236
1236.
Uus!!: Saaremaa ja 1236 · Näe rohkem »
1241
1241.
Uus!!: Saaremaa ja 1241 · Näe rohkem »
1261
1261.
Uus!!: Saaremaa ja 1261 · Näe rohkem »
1262
1262.
Uus!!: Saaremaa ja 1262 · Näe rohkem »
1343
1343.
Uus!!: Saaremaa ja 1343 · Näe rohkem »
1345
1345.
Uus!!: Saaremaa ja 1345 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Saaremaa ja 1559 · Näe rohkem »
1643
1643.
Uus!!: Saaremaa ja 1643 · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: Saaremaa ja 1645 · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Saaremaa ja 1648 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Saaremaa ja 1654 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Saaremaa ja 1710 · Näe rohkem »
1840. aastad
1840.
Uus!!: Saaremaa ja 1840. aastad · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Saaremaa ja 1902 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Saaremaa ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Saaremaa ja 1918 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Saaremaa ja 1950 · Näe rohkem »
