Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Füüsika

Index Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

67 suhted: Aatomifüüsika, Aine (füüsika), Akustika, Ameerika Füüsikaselts, Antiikaeg, Archimedes, Astrofüüsika, Dünaamika, Eksperiment, Elektrodünaamika, Elektromagnetism, Füüsik, Füüsika (Aristoteles), Füüsika (õppeaine), Füüsika mõisteid, Füüsikaline maailmapilt, Füüsikaliste suuruste loend, Füüsikute loend, Filosoofia, Fundamentaalne vastastikmõju, Galileo Galilei, Geofüüsika, Gravitatsioon, Gravitatsiooniseadus, Hüdrostaatika, Inertsiseadus, Interaktsioon, Isaac Newton, Jaak Jaaniste, Jõud, Keemia, Keemiline ühend, Klassikaline mehaanika, Kuu, Kvantfüüsika, Kvantmehaanika, Loodus, Loodusseadus, Loodusteadus, Maa, Mateeria, Matemaatika, Materjal, Mehaanika, Mikrofüüsika, Molekul, Newtoni seadused, Optika, Osakeste loend, Osakestefüüsika, ..., Päike, Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica, Relatiivsusteooria, Spektroskoopia, Tahkisefüüsika, Täppisteadused, Teadusharu, Tehnika, Teooria, Termodünaamika, Tuumafüüsika, Vanakreeka keel, 16. sajand, 1687, 17. sajand, 19. sajand, 20. sajand. Laienda indeks (17 rohkem) »

Aatomifüüsika

Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega.

Uus!!: Füüsika ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Füüsika ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Akustika

Akustika (kreeka sõnast akustikos ’kuulmis-’) on füüsika haru, mis uurib helinähtusi, s.o mehaaniliste lainete levimist gaasides, vedelikes ja tahkistes.

Uus!!: Füüsika ja Akustika · Näe rohkem »

Ameerika Füüsikaselts

Ameerika Füüsikaselts (inglise keeles American Physical Society, lühend APS) on mittetulunduslik füüsikute ühendus Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Füüsika ja Ameerika Füüsikaselts · Näe rohkem »

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Uus!!: Füüsika ja Antiikaeg · Näe rohkem »

Archimedes

Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil. Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli vanakreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.

Uus!!: Füüsika ja Archimedes · Näe rohkem »

Astrofüüsika

valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel. Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Uus!!: Füüsika ja Astrofüüsika · Näe rohkem »

Dünaamika

Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.

Uus!!: Füüsika ja Dünaamika · Näe rohkem »

Eksperiment

Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.

Uus!!: Füüsika ja Eksperiment · Näe rohkem »

Elektrodünaamika

Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.

Uus!!: Füüsika ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »

Elektromagnetism

Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika.

Uus!!: Füüsika ja Elektromagnetism · Näe rohkem »

Füüsik

Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.

Uus!!: Füüsika ja Füüsik · Näe rohkem »

Füüsika (Aristoteles)

Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.

Uus!!: Füüsika ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »

Füüsika (õppeaine)

Füüsika on õppeaine, milles õpetatakse füüsikateaduse alg- ja põhiteadmisi.

Uus!!: Füüsika ja Füüsika (õppeaine) · Näe rohkem »

Füüsika mõisteid

Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.

Uus!!: Füüsika ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.

Uus!!: Füüsika ja Füüsikaline maailmapilt · Näe rohkem »

Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimed ja tähised.

Uus!!: Füüsika ja Füüsikaliste suuruste loend · Näe rohkem »

Füüsikute loend

Siin on loetletud füüsikuid.

Uus!!: Füüsika ja Füüsikute loend · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Uus!!: Füüsika ja Filosoofia · Näe rohkem »

Fundamentaalne vastastikmõju

Fundamentaalne vastastikmõju on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist vastastikmõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.

Uus!!: Füüsika ja Fundamentaalne vastastikmõju · Näe rohkem »

Galileo Galilei

Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.

Uus!!: Füüsika ja Galileo Galilei · Näe rohkem »

Geofüüsika

Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.

Uus!!: Füüsika ja Geofüüsika · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Füüsika ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Gravitatsiooniseadus

Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.

Uus!!: Füüsika ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »

Hüdrostaatika

Hüdrostaatika (kreeka sõnadest hydor 'vesi' + statike 'liikumatu') on hüdromehaanika haru, mis uurib tasakaalus olevat vedelikku.

Uus!!: Füüsika ja Hüdrostaatika · Näe rohkem »

Inertsiseadus

Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides.

Uus!!: Füüsika ja Inertsiseadus · Näe rohkem »

Interaktsioon

Interaktsioon on vastastikmõju (ekslikult kasutusel ka kujul vastasmõju).

Uus!!: Füüsika ja Interaktsioon · Näe rohkem »

Isaac Newton

Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda on peetud tänapäeva füüsika alusepanijaks.

Uus!!: Füüsika ja Isaac Newton · Näe rohkem »

Jaak Jaaniste

Jaak Jaaniste (sündinud 25. mail 1944 Tallinnas) on eesti astronoom.

Uus!!: Füüsika ja Jaak Jaaniste · Näe rohkem »

Jõud

Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju.

Uus!!: Füüsika ja Jõud · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Füüsika ja Keemia · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Füüsika ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Klassikaline mehaanika

Klassikaline mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade liikumist jõusüsteemi mõjul.

Uus!!: Füüsika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Uus!!: Füüsika ja Kuu · Näe rohkem »

Kvantfüüsika

Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.

Uus!!: Füüsika ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »

Kvantmehaanika

tõenäosuse tihedused vesinikuaatomis eri olekutes. Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid.

Uus!!: Füüsika ja Kvantmehaanika · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Füüsika ja Loodus · Näe rohkem »

Loodusseadus

Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ja selgitab teooria.

Uus!!: Füüsika ja Loodusseadus · Näe rohkem »

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Uus!!: Füüsika ja Loodusteadus · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Füüsika ja Maa · Näe rohkem »

Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Uus!!: Füüsika ja Mateeria · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Füüsika ja Matemaatika · Näe rohkem »

Materjal

Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.

Uus!!: Füüsika ja Materjal · Näe rohkem »

Mehaanika

Mehaanika (ka: mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist).

Uus!!: Füüsika ja Mehaanika · Näe rohkem »

Mikrofüüsika

Mikrofüüsika ehk mikroskoopiline füüsika on füüsika valdkond, milles käsitletakse aatomeid, molekule, aatomituumi ja elementaarosakesi ning ühtlasi uurib mikromaailmas valitsevaid seadusi ja seaduspärasusi.

Uus!!: Füüsika ja Mikrofüüsika · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Füüsika ja Molekul · Näe rohkem »

Newtoni seadused

"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687). Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.

Uus!!: Füüsika ja Newtoni seadused · Näe rohkem »

Optika

Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.

Uus!!: Füüsika ja Optika · Näe rohkem »

Osakeste loend

Siin on loetletud nii seni avastatud kui ka hüpoteetilisi elementaar- ja liitosakesi ning osakeste rühmi.

Uus!!: Füüsika ja Osakeste loend · Näe rohkem »

Osakestefüüsika

Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.

Uus!!: Füüsika ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Füüsika ja Päike · Näe rohkem »

Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica

"Principia" esimese trüki tiitelleht (1687). "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid", tihti lühendatult "Principia") on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687.

Uus!!: Füüsika ja Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica · Näe rohkem »

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Füüsika ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »

Spektroskoopia

spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.

Uus!!: Füüsika ja Spektroskoopia · Näe rohkem »

Tahkisefüüsika

Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.

Uus!!: Füüsika ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »

Täppisteadused

Täppisteadused ehk eksaktteadused on teadused, milles on võimalik kvantitatiivsetel uurimismeetoditel põhinev täpne kvantitatiivne teooria.

Uus!!: Füüsika ja Täppisteadused · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu on teatud teema uurimisega tegelev osa teadusest.

Uus!!: Füüsika ja Teadusharu · Näe rohkem »

Tehnika

Tehnika on koondmõiste masinate kohta, samuti viis midagi teha (vt metoodika).

Uus!!: Füüsika ja Tehnika · Näe rohkem »

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Uus!!: Füüsika ja Teooria · Näe rohkem »

Termodünaamika

Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Uus!!: Füüsika ja Termodünaamika · Näe rohkem »

Tuumafüüsika

Tuumafüüsika on füüsika haru, mis käsitleb aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse.

Uus!!: Füüsika ja Tuumafüüsika · Näe rohkem »

Vanakreeka keel

Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ γλῶττα (hē Hellēnikē glōtta)) on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Uus!!: Füüsika ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Füüsika ja 16. sajand · Näe rohkem »

1687

1687.

Uus!!: Füüsika ja 1687 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Füüsika ja 17. sajand · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Füüsika ja 19. sajand · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Füüsika ja 20. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »