Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Aluskord, Arhaikum, Avamus, Eesti, Fanerosoikum, Geoloog, Intrusioon, Kilp (geoloogia), Kivim, Koola ülisügav puurauk, Kyōto, Maakoor, Moondekivim, Norra, Orogenees, Paleoproterosoikum, Proterosoikum, Rootsi, Setend, Soome, Venemaa, Wilhelm Ramsay, 1909, 1992.
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Aluskord · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Arhaikum · Näe rohkem »
Avamus
aluspõhja ladestute avamused Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamus on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks see kiht või struktuur.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Avamus · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Eesti · Näe rohkem »
Fanerosoikum
Fanerosoikum on kronostratigraafiline üksus (ladem) ja geokronoloogiline üksus (eoon).
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Fanerosoikum · Näe rohkem »
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Geoloog · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Intrusioon · Näe rohkem »
Kilp (geoloogia)
Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Kivim · Näe rohkem »
Koola ülisügav puurauk
Puurauk 2007. aastal Koola ülisügav puurauk on Koola poolsaarel Petsamos Zapoljarnõist 10 km läänes asuv geoloogiline puurauk, kus 1992.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Koola ülisügav puurauk · Näe rohkem »
Kyōto
Ülevalt vasakult: Tō-ji, Gion Matsuri, Fushimi Inari-taisha, Kyoto Imperial Palace, Kiyomizu-dera, Kinkaku-ji, Ponto-chō ja Maiko, Ginkaku-ji, linnavaade ja Kyoto Tower Kyōto (jaapani keeles 'pealinn') on linn Jaapanis.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Kyōto · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Maakoor · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Moondekivim · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Norra · Näe rohkem »
Orogenees
Orogenees ehk mäeteke on protsesside kogum, mis viib maakoore paksenemise ning mäestike tekkeni.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Orogenees · Näe rohkem »
Paleoproterosoikum
Paleoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Paleoproterosoikum · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Rootsi · Näe rohkem »
Setend
Setend on ühisnimetus nii settetele kui ka settekivimitele.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Setend · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Soome · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Venemaa · Näe rohkem »
Wilhelm Ramsay
Wilhelm Ramsay (1915) Wilhelm Ramsay (20. jaanuar 1865 Dragsfjärdi vald – 8. jaanuar 1928 Helsingi) oli soome geoloog.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja Wilhelm Ramsay · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja 1909 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Fennoskandia kilp ja 1992 · Näe rohkem »
