51 suhted: Austria, Austria-Ungari, Budapest, Bulgaaria, Esimene maailmasõda, Hispaania kodusõda, Imre Nagy, János Kádár, Jugoslaavia, Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liit, Perm, Punaarmee, Saksamaa, Seregélyes, Soome, Tšehhoslovakkia, Tomsk, Ungari, Ungari ülestõus (1956), Ungari Kommunistlik Partei, Ungari Nõukogude Vabariik, Ungarlased, Uural, 1. märts, 1. november, 13. september, 18. november, 1886, 1915, 1917, 1918, 1919, 1922, 1936, 1939, 1945, 1949, 1951, 1954, 1956, 1957, 1958, 1961, 1965, 1967, 27. oktoober, 28. jaanuar, 29. november, 31. oktoober, ..., 4. november. Laienda indeks (1 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Austria · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Budapest · Näe rohkem »
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Bulgaaria · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Hispaania kodusõda
Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Hispaania Teises Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Hispaania kodusõda · Näe rohkem »
Imre Nagy
Imre Nagy (7. juuni 1896 Kaposvár – 16. juuni 1958 Budapest) oli Ungari poliitik.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Imre Nagy · Näe rohkem »
János Kádár
János Kádár (1977) János Kádár (sünninimi János Czermanik, hiljem János Csermanek; 26. mai 1912 Rijeka – 6. juuli 1989 Budapest) oli Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane.
Uus!!: Ferenc Münnich ja János Kádár · Näe rohkem »
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Jugoslaavia · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Perm
Tüüpiline Permi arhitektuurinäidis 20. sajandi algusest. Klimenko tänav 14a Perm (vene keeles Пермь) on linn Venemaal, Uuralite eelmäestikus, Kama jõe ääres, Permi krai keskus.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Perm · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Punaarmee · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Saksamaa · Näe rohkem »
Seregélyes
Zichy-Hadiki loss Seregélyes on suurvald Ungaris Fejéri komitaadis.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Seregélyes · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Soome · Näe rohkem »
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »
Tomsk
Tomsk (vene Toмск) on linn Venemaal, Tomski oblasti keskus.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Tomsk · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Ferenc Münnich ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
Ungari Kommunistlik Partei
Ungari Kommunistlik Partei, enne 1945.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Ungari Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Ungari Nõukogude Vabariik
Béla Kun, 1919. aasta Ungari revolutsiooni juht Ungari Nõukogude Vabariik (ungari keeles Magyarországi Tanácsköztársaság või Magyarországi Szocialista Szövetséges Tanácsköztársaság; neist viimane oli põhiseaduse järgi riigi ametlik nimi 23. juunist kuni 1. augustini) oli lühiajaline sõltumatu kommunistlik riik, mis loodi Ungaris Esimese maailmasõja tagajärjel.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Ungari Nõukogude Vabariik · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Ungarlased · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Ferenc Münnich ja Uural · Näe rohkem »
1. märts
1.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1. märts · Näe rohkem »
1. november
1.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1. november · Näe rohkem »
13. september
13.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 13. september · Näe rohkem »
18. november
18.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 18. november · Näe rohkem »
1886
1886.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1886 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1915 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1919 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1922 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1936 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1939 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1945 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1949 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1951 · Näe rohkem »
1954
1954.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1954 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1956 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1957 · Näe rohkem »
1958
1958.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1958 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1961 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1965 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 1967 · Näe rohkem »
27. oktoober
27.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 27. oktoober · Näe rohkem »
28. jaanuar
28.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 28. jaanuar · Näe rohkem »
29. november
29.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 29. november · Näe rohkem »
31. oktoober
31.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 31. oktoober · Näe rohkem »
4. november
4.
Uus!!: Ferenc Münnich ja 4. november · Näe rohkem »