Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Filosoofia

Index Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

164 suhted: Aasia, Ajafilosoofia, Ajaloofilosoofia, Aksioloogia, Analüütiline filosoofia, Anaximandros, Anaximenes, Antiikfilosoofia, Aquino Thomas, Aristoteles, Armastus, Arthur Schopenhauer, Astronoomia, Augustinus, Aurobindo, Õigusfilosoofia, Baruch Spinoza, Bertrand Russell, Bioloogia, Bioloogia filosoofia, Cicero, David Hume, Definitsioon, Demokritos, Diogenes Laertios, Edmund Husserl, Eesti filosoofia, Eesti filosoofide loend, Eesti keel, Eetika, Epistemoloogia, Ese, Esteetika, Ettekujutus, Euroopa tsivilisatsioon, Füüsika, Filosoof, Filosoofia (õppeaine), Filosoofia ajalugu, Filosoofia mõisteid, Filosoofiline küsimus, Filosoofiline loogika, Filosoofiline nõustamine, Filosoofiline probleem, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Filosoofiliste teoste loend, Francis Bacon, Friedrich Nietzsche, Geoloogia, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, ..., George Berkeley, George Edward Moore, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gottlob Frege, Henri Bergson, Herakleitos, Hiina filosoofia, Hiina keel, Ida filosoofia, Ilu, Immanuel Kant, India filosoofia, Jaapani filosoofia, Jaapani keel, Jacques Derrida, Jean-Jacques Rousseau, Jean-Paul Sartre, John Locke, John Rawls, John Stuart Mill, Jumal, Karl Marx, Keel, Keelefilosoofia, Keemia filosoofia, Kong Fuzi, Korea keel, Kriitiline teooria, Kriminalistika, Kunst, Laozi, Lääne filosoofia, Läänemaailm, Läti filosoofia, Liitsõna, Loodus, Loodusfilosoofia, Loogika, Ludwig Wittgenstein, Luule, Maailmavaade, Mahatma Gandhi, Martin Heidegger, Matemaatika, Matemaatikafilosoofia, Määratlus, Mõiste, Meetod, Mengzi, Metafüüsika, Meteoroloogia, Michel de Montaigne, Moraal, Nāgārdžuna, Nimisõna, Njaaja, Olemine, Ontoloogia, Paratamatus, Põhjus, Perikles, Philosophia, Platon, Poliitika, Poliitiline filosoofia, Predikaatloogika, Pythagoras, Religioon, Religioonifilosoofia, René Descartes, Søren Kierkegaard, Süllogism, Sõna, Sõnamoodustus, Semantiline väli, Siddhārtha Gautama, Sisu, Sofistid, Sokraatiline meetod, Sokrates, Solon, Stoa, Strukturalism, Sunzi, Tarkus, Tavakeel, Tähendus, Täiend, Tõde, Tõestus, Teadmine, Teadus, Teadusfilosoofia, Tegusõna, Termin, Thales, Theodor Adorno, Traditsiooniline loogika, Tuletus, Tunnetus (filosoofia), Vaimufilosoofia, Vana-Kreeka, Vanakreeka keel, Väär, Väärtus, Välismaa filosoofide loend, Vivekananda, Willard Van Orman Quine, Xunzi, Zhu Xi, Zhuangzi, 19. sajand, 1980, 20. sajand. Laienda indeks (114 rohkem) »

Aasia

Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.

Uus!!: Filosoofia ja Aasia · Näe rohkem »

Ajafilosoofia

Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.

Uus!!: Filosoofia ja Ajafilosoofia · Näe rohkem »

Ajaloofilosoofia

Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.

Uus!!: Filosoofia ja Ajaloofilosoofia · Näe rohkem »

Aksioloogia

Aksioloogia ehk väärtusõpetus ehk väärtusfilosoofia on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi.

Uus!!: Filosoofia ja Aksioloogia · Näe rohkem »

Analüütiline filosoofia

Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks Briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ja osalt ka usutavuse taotluse poolest.

Uus!!: Filosoofia ja Analüütiline filosoofia · Näe rohkem »

Anaximandros

Anaximandros (umbes 610 eKr – umbes 546 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast, Thalese õpilane.

Uus!!: Filosoofia ja Anaximandros · Näe rohkem »

Anaximenes

Anaximenes (umbes 585 eKr – umbes 528 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, kolmas filosoof Mileetose koolkonnast.

Uus!!: Filosoofia ja Anaximenes · Näe rohkem »

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.

Uus!!: Filosoofia ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »

Aquino Thomas

Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.

Uus!!: Filosoofia ja Aquino Thomas · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Filosoofia ja Aristoteles · Näe rohkem »

Armastus

Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.

Uus!!: Filosoofia ja Armastus · Näe rohkem »

Arthur Schopenhauer

Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.

Uus!!: Filosoofia ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Uus!!: Filosoofia ja Astronoomia · Näe rohkem »

Augustinus

Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.

Uus!!: Filosoofia ja Augustinus · Näe rohkem »

Aurobindo

Aurobindo aastal 1916 Sri Aurobindo Akroid Ghoshi (15. august 1872 Calcutta – 5. detsember 1950) oli India revolutsionäär, ühiskonnategelane, luuletaja, joogi ja müstik.

Uus!!: Filosoofia ja Aurobindo · Näe rohkem »

Õigusfilosoofia

Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.

Uus!!: Filosoofia ja Õigusfilosoofia · Näe rohkem »

Baruch Spinoza

Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja Baruch Spinoza · Näe rohkem »

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.

Uus!!: Filosoofia ja Bertrand Russell · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seotut.

Uus!!: Filosoofia ja Bioloogia · Näe rohkem »

Bioloogia filosoofia

Bioloogia filosoofia ehk bioloogiafilosoofia on teadusfilosoofia osa, mis tegeleb bioloogiaga seotud epistemoloogiliste, ontoloogiliste ja eetiliste küsimustega.

Uus!!: Filosoofia ja Bioloogia filosoofia · Näe rohkem »

Cicero

Cicero büst Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus, klassikalises ladina keeles) (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, poliitik, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja Cicero · Näe rohkem »

David Hume

David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.

Uus!!: Filosoofia ja David Hume · Näe rohkem »

Definitsioon

Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.

Uus!!: Filosoofia ja Definitsioon · Näe rohkem »

Demokritos

Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.

Uus!!: Filosoofia ja Demokritos · Näe rohkem »

Diogenes Laertios

Diogenes Laertios (vanakreeka keeles Διογένης Λαέρτιος, ladina keeles Diogenes Laërtius) oli vanakreeka filosoofide biograaf ja doksograaf.

Uus!!: Filosoofia ja Diogenes Laertios · Näe rohkem »

Edmund Husserl

Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.

Uus!!: Filosoofia ja Edmund Husserl · Näe rohkem »

Eesti filosoofia

Filosoofia ajalugu Eestis sai alguse mitte-eestlastest, kelle seas on Gottlob Benjamin Jäsche (1762–1842). Nende looming ei ole küll ''eesti'' (rahvuslik) filosoofia, kuid kuulub siiski ''Eesti'' filosoofiasse. Üks tuntumaid eesti teadusfilosoofe oli Rein Vihalemm (1938-2015). Eesti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Eestis või eestlaste poolt.

Uus!!: Filosoofia ja Eesti filosoofia · Näe rohkem »

Eesti filosoofide loend

See lehekülg loetleb Eesti filosoofe.

Uus!!: Filosoofia ja Eesti filosoofide loend · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Filosoofia ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Filosoofia ja Eetika · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Uus!!: Filosoofia ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Ese

Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".

Uus!!: Filosoofia ja Ese · Näe rohkem »

Esteetika

Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.

Uus!!: Filosoofia ja Esteetika · Näe rohkem »

Ettekujutus

Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Uus!!: Filosoofia ja Ettekujutus · Näe rohkem »

Euroopa tsivilisatsioon

Euroopa tsivilisatsioon on erinevate rahvusriiklike kultuuriruumide ühisosa.

Uus!!: Filosoofia ja Euroopa tsivilisatsioon · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Filosoofia ja Füüsika · Näe rohkem »

Filosoof

Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoof · Näe rohkem »

Filosoofia (õppeaine)

Filosoofia on õppeaine, mis oli 1996.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoofia (õppeaine) · Näe rohkem »

Filosoofia ajalugu

Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoofia ajalugu · Näe rohkem »

Filosoofia mõisteid

Siin on loetletud filosoofia mõisteid.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »

Filosoofiline küsimus

Filosoofilised küsimused on küsimused olemise ja selle põhjuste ja tähenduse kohta, niisamuti teadmiste, väärtuste, tunnetuse, keele jne, muuhulgas ka filosoofia enese kohta.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoofiline küsimus · Näe rohkem »

Filosoofiline loogika

Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoofiline loogika · Näe rohkem »

Filosoofiline nõustamine

Filosoofiline nõustamine on kaasaegne liikumine praktilises filosoofias.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoofiline nõustamine · Näe rohkem »

Filosoofiline probleem

Filosoofiline probleem uurib sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldavat.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoofiline probleem · Näe rohkem »

Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia

"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »

Filosoofiliste teoste loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Filosoofia ja Filosoofiliste teoste loend · Näe rohkem »

Francis Bacon

Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.

Uus!!: Filosoofia ja Francis Bacon · Näe rohkem »

Friedrich Nietzsche

Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Uus!!: Filosoofia ja Geoloogia · Näe rohkem »

Georg Wilhelm Friedrich Hegel

Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »

George Berkeley

George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.

Uus!!: Filosoofia ja George Berkeley · Näe rohkem »

George Edward Moore

George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.

Uus!!: Filosoofia ja George Edward Moore · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Uus!!: Filosoofia ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Gottlob Frege

Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.

Uus!!: Filosoofia ja Gottlob Frege · Näe rohkem »

Henri Bergson

Henri-Louis Bergson (18. oktoober 1859 – 4. jaanuar 1941) oli prantsuse filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja Henri Bergson · Näe rohkem »

Herakleitos

Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.

Uus!!: Filosoofia ja Herakleitos · Näe rohkem »

Hiina filosoofia

Konfutsius esitleb Laozile noorukest Buddhat Hiina filosoofia on filosoofia, mis on kirjutatud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone.

Uus!!: Filosoofia ja Hiina filosoofia · Näe rohkem »

Hiina keel

hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.

Uus!!: Filosoofia ja Hiina keel · Näe rohkem »

Ida filosoofia

Ida filosoofiaks nimetatakse Läänes Aasia, eelkõige India ning Hiina, Jaapani, Korea jt Kaug-Ida maade traditsioonilisi filosoofilisi süsteeme.

Uus!!: Filosoofia ja Ida filosoofia · Näe rohkem »

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Uus!!: Filosoofia ja Ilu · Näe rohkem »

Immanuel Kant

Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja Immanuel Kant · Näe rohkem »

India filosoofia

India filosoofiaks nimetatakse India mõttetraditsiooni, mis algas upanišadidega.

Uus!!: Filosoofia ja India filosoofia · Näe rohkem »

Jaapani filosoofia

Jaapani filosoofia on hulk šintoismist, konfutsionismist, taoismist või budismist lähtuvaid või neist mõjutatud mõtteviise Jaapanis.

Uus!!: Filosoofia ja Jaapani filosoofia · Näe rohkem »

Jaapani keel

Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.

Uus!!: Filosoofia ja Jaapani keel · Näe rohkem »

Jacques Derrida

Jacques Derrida (15. juuli 1930 El Biar – 8. oktoober 2004 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle töödest sai alguse dekonstruktsiooni suund tänapäeva filosoofias ja kirjandusteoorias.

Uus!!: Filosoofia ja Jacques Derrida · Näe rohkem »

Jean-Jacques Rousseau

Jean-Jacques Rousseau (ka Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Genfi Vabariik – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.

Uus!!: Filosoofia ja Jean-Jacques Rousseau · Näe rohkem »

Jean-Paul Sartre

Jean-Paul Sartre Jean-Paul Charles Aymard Sartre (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist.

Uus!!: Filosoofia ja Jean-Paul Sartre · Näe rohkem »

John Locke

John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.

Uus!!: Filosoofia ja John Locke · Näe rohkem »

John Rawls

John Bordley Rawls (21. veebruar 1921 – 24. november 2002) oli USA filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja John Rawls · Näe rohkem »

John Stuart Mill

John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.

Uus!!: Filosoofia ja John Stuart Mill · Näe rohkem »

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Uus!!: Filosoofia ja Jumal · Näe rohkem »

Karl Marx

Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär.

Uus!!: Filosoofia ja Karl Marx · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Filosoofia ja Keel · Näe rohkem »

Keelefilosoofia

Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.

Uus!!: Filosoofia ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »

Keemia filosoofia

Keemia filosoofia on teadusfilosoofia valdkond, mis tegeleb keemia kui teaduse metodoloogia ja filosoofiliste alustega.

Uus!!: Filosoofia ja Keemia filosoofia · Näe rohkem »

Kong Fuzi

Kong Fuzi. "Myths & Legends of China", E. T. C. Werner 1922 Kong Fuzi (Kǒng Fūzǐ, hiina 孔夫子 'õpetaja Kong', eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius) ehk Kongzi (hiina 孔子 'filosoof Kong') (551–479 eKr) oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja Kong Fuzi · Näe rohkem »

Korea keel

Korea keel on keel, mida räägitakse Põhja- ja Lõuna-Koreas, osaliselt ka Ida-Hiinas, Põhja-Korea ja Hiina piiridel.

Uus!!: Filosoofia ja Korea keel · Näe rohkem »

Kriitiline teooria

Kriitiline teooria (saksa keelesKritische Theorie, inglise keeles critical theory) on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta.

Uus!!: Filosoofia ja Kriitiline teooria · Näe rohkem »

Kriminalistika

Kriminalistika on teadus, mis käsitleb kohtueelses menetluses tõendite kogumist.

Uus!!: Filosoofia ja Kriminalistika · Näe rohkem »

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.

Uus!!: Filosoofia ja Kunst · Näe rohkem »

Laozi

Lao-zi Laozi (ka Lao-zi, varem ka Lao Tse, hiina keeles 老子) on umbes 6. sajandil eKr (teistel andmetel 4. sajandil) Hiinas elanud poollegendaarne õpetaja, taoismi rajaja.

Uus!!: Filosoofia ja Laozi · Näe rohkem »

Lääne filosoofia

Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.

Uus!!: Filosoofia ja Lääne filosoofia · Näe rohkem »

Läänemaailm

Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.

Uus!!: Filosoofia ja Läänemaailm · Näe rohkem »

Läti filosoofia

Läti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Lätis ja/või lätlaste poolt.

Uus!!: Filosoofia ja Läti filosoofia · Näe rohkem »

Liitsõna

Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.

Uus!!: Filosoofia ja Liitsõna · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Filosoofia ja Loodus · Näe rohkem »

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Uus!!: Filosoofia ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Uus!!: Filosoofia ja Loogika · Näe rohkem »

Ludwig Wittgenstein

Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.

Uus!!: Filosoofia ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »

Luule

Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.

Uus!!: Filosoofia ja Luule · Näe rohkem »

Maailmavaade

Maailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.

Uus!!: Filosoofia ja Maailmavaade · Näe rohkem »

Mahatma Gandhi

Mahatma Gandhi 1906. aastal Mahatma Gandhi saabub Suurbritanniasse (1931) Mohandas Karamchand Gandhi (2. oktoober 1869 Porbandar – 30. jaanuar 1948 New Delhi), tuntud ka kui Mahatma Gandhi, oli India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias.

Uus!!: Filosoofia ja Mahatma Gandhi · Näe rohkem »

Martin Heidegger

Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Filosoofia ja Martin Heidegger · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Filosoofia ja Matemaatika · Näe rohkem »

Matemaatikafilosoofia

Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.

Uus!!: Filosoofia ja Matemaatikafilosoofia · Näe rohkem »

Määratlus

Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).

Uus!!: Filosoofia ja Määratlus · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Uus!!: Filosoofia ja Mõiste · Näe rohkem »

Meetod

Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.

Uus!!: Filosoofia ja Meetod · Näe rohkem »

Mengzi

Mengzi (13.–14. sajand) Mengzi (hiina 孟子; traditsioonilised eluaastad 372 eKr – 289 eKr) oli hiina filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja Mengzi · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Uus!!: Filosoofia ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Meteoroloogia

Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.

Uus!!: Filosoofia ja Meteoroloogia · Näe rohkem »

Michel de Montaigne

Michel de Montaigne Daniel Dumonstier' maalil Michel Eyquem de Montaigne (28. veebruar 1533 – 13. september 1592) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane.

Uus!!: Filosoofia ja Michel de Montaigne · Näe rohkem »

Moraal

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.

Uus!!: Filosoofia ja Moraal · Näe rohkem »

Nāgārdžuna

Nāgārdžuna Nāgārdžuna (sanskriti keeles nāgārjuna) oli india mahajaana õpetlane (elas tõenäoliselt ajavahemikus 150–250), paljude kuulsate tekstide autor, madhjamaka ehk šuunjavaada koolkonna rajaja.

Uus!!: Filosoofia ja Nāgārdžuna · Näe rohkem »

Nimisõna

Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Uus!!: Filosoofia ja Nimisõna · Näe rohkem »

Njaaja

Hinduismi sümbol AUM Njaaja (sanskriti keele sõnast nyāya, 'reeglid', 'loogika', 'meetod') on üks hinduismi usundi kuuest klassikalisest (veedade autoriteeti tunnustavast) filosoofia koolkonnast ehk daršanast.

Uus!!: Filosoofia ja Njaaja · Näe rohkem »

Olemine

Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.

Uus!!: Filosoofia ja Olemine · Näe rohkem »

Ontoloogia

Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).

Uus!!: Filosoofia ja Ontoloogia · Näe rohkem »

Paratamatus

Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.

Uus!!: Filosoofia ja Paratamatus · Näe rohkem »

Põhjus

Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.

Uus!!: Filosoofia ja Põhjus · Näe rohkem »

Perikles

Periklese büst. Rooma marmorkoopia kreeka originaalist umbes aastast 430 eKr Vatikani muuseumis Periklese büst korintose kiivriga. Rooma marmorkoopia kreeka originaalist Vatikani muuseumis Periklese monument Ateenas Perikles (vanakreeka keeles Περικλῆς (Periklēs); umbes 495 – 429 eKr) oli Ateena riigimees.

Uus!!: Filosoofia ja Perikles · Näe rohkem »

Philosophia

Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).

Uus!!: Filosoofia ja Philosophia · Näe rohkem »

Platon

Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Filosoofia ja Platon · Näe rohkem »

Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Uus!!: Filosoofia ja Poliitika · Näe rohkem »

Poliitiline filosoofia

Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.

Uus!!: Filosoofia ja Poliitiline filosoofia · Näe rohkem »

Predikaatloogika

Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.

Uus!!: Filosoofia ja Predikaatloogika · Näe rohkem »

Pythagoras

Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.

Uus!!: Filosoofia ja Pythagoras · Näe rohkem »

Religioon

Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.

Uus!!: Filosoofia ja Religioon · Näe rohkem »

Religioonifilosoofia

Religioonifilosoofia ehk usundifilosoofia tegeleb filosoofia meetodite abil religiooni teemadega.

Uus!!: Filosoofia ja Religioonifilosoofia · Näe rohkem »

René Descartes

René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.

Uus!!: Filosoofia ja René Descartes · Näe rohkem »

Søren Kierkegaard

Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.

Uus!!: Filosoofia ja Søren Kierkegaard · Näe rohkem »

Süllogism

Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.

Uus!!: Filosoofia ja Süllogism · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Uus!!: Filosoofia ja Sõna · Näe rohkem »

Sõnamoodustus

Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.

Uus!!: Filosoofia ja Sõnamoodustus · Näe rohkem »

Semantiline väli

Semantiline väli ehk tähendusväli koosneb tähenduselt omavahel seotud sõnadest, nt värvused.

Uus!!: Filosoofia ja Semantiline väli · Näe rohkem »

Siddhārtha Gautama

Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.

Uus!!: Filosoofia ja Siddhārtha Gautama · Näe rohkem »

Sisu

Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.

Uus!!: Filosoofia ja Sisu · Näe rohkem »

Sofistid

Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.

Uus!!: Filosoofia ja Sofistid · Näe rohkem »

Sokraatiline meetod

Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis.

Uus!!: Filosoofia ja Sokraatiline meetod · Näe rohkem »

Sokrates

Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.

Uus!!: Filosoofia ja Sokrates · Näe rohkem »

Solon

Soloni büst. Farnese kogu, Napoli rahvuslik arheoloogiamuuseum. Solon Ateenast (Σόλων; 640–635 eKr Ateena – umbes 559 eKr Ateena) oli vanakreeka poeet, kaupmees, rändur ja poliitik.

Uus!!: Filosoofia ja Solon · Näe rohkem »

Stoa

Attalose stoa Ateenas Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli enamasti tagaküljelt suletud seinaga ja esiküljel avatud sambareaga.

Uus!!: Filosoofia ja Stoa · Näe rohkem »

Strukturalism

Strukturalism on tõlgendusviis (meetod) ja 20.

Uus!!: Filosoofia ja Strukturalism · Näe rohkem »

Sunzi

Mälestusmärk Sunzile Yurihama linnas Tottori prefektuuris Jaapanis Sunzi (ka Sun Zi; hiina keeles 孫子; Wade-Giles: Sun Tzu; 544 eKr – 496 eKr), sünninimega Sun Wu, oli Vana-Hiina kevadete-sügiste ajastul elanud hiina kindral, strateeg ja filosoof.

Uus!!: Filosoofia ja Sunzi · Näe rohkem »

Tarkus

"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.

Uus!!: Filosoofia ja Tarkus · Näe rohkem »

Tavakeel

Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.

Uus!!: Filosoofia ja Tavakeel · Näe rohkem »

Tähendus

Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.

Uus!!: Filosoofia ja Tähendus · Näe rohkem »

Täiend

Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.

Uus!!: Filosoofia ja Täiend · Näe rohkem »

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Uus!!: Filosoofia ja Tõde · Näe rohkem »

Tõestus

Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.

Uus!!: Filosoofia ja Tõestus · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.

Uus!!: Filosoofia ja Teadmine · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Filosoofia ja Teadus · Näe rohkem »

Teadusfilosoofia

Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.

Uus!!: Filosoofia ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »

Tegusõna

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.

Uus!!: Filosoofia ja Tegusõna · Näe rohkem »

Termin

Objekt, mõiste, termin ja definitsioon Termin (ladinakeelsest sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna).

Uus!!: Filosoofia ja Termin · Näe rohkem »

Thales

Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.

Uus!!: Filosoofia ja Thales · Näe rohkem »

Theodor Adorno

Theodor Adorno, 1964 Theodor W. Adorno (kodanikunimega Theodor Ludwig Wiesengrund, 11. september 1903, Frankfurt – 6. august 1969, Visp) oli sotsioloog, filosoof ja muusikateadlane.

Uus!!: Filosoofia ja Theodor Adorno · Näe rohkem »

Traditsiooniline loogika

Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.

Uus!!: Filosoofia ja Traditsiooniline loogika · Näe rohkem »

Tuletus

Tuletus ehk derivatsioon on selline sõnamoodustusviis, kus leksikaalset tähendust omava sõnatüve ehk tuletusaluse liitmisel tuletusliitega saadakse uus sõna.

Uus!!: Filosoofia ja Tuletus · Näe rohkem »

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Uus!!: Filosoofia ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »

Vaimufilosoofia

Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.

Uus!!: Filosoofia ja Vaimufilosoofia · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Uus!!: Filosoofia ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

Vanakreeka keel

Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Uus!!: Filosoofia ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »

Väär

Väär on üks tõeväärtustest.

Uus!!: Filosoofia ja Väär · Näe rohkem »

Väärtus

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.

Uus!!: Filosoofia ja Väärtus · Näe rohkem »

Välismaa filosoofide loend

Siin on loetletud välismaa filosoofe.

Uus!!: Filosoofia ja Välismaa filosoofide loend · Näe rohkem »

Vivekananda

Vivekananda, 1893 Vivekananda autogramm Swami Vivekananda (õieti Narendranath Datta; kasutatud ka kirjapilti Dutt; 12. jaanuar 1863 Kolkata – 4. juuli 1902 Belur Math Kolkata lähedal) oli india usureformaator ja rahvusliku liikumise tegelane.

Uus!!: Filosoofia ja Vivekananda · Näe rohkem »

Willard Van Orman Quine

Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.

Uus!!: Filosoofia ja Willard Van Orman Quine · Näe rohkem »

Xunzi

Xunzi (荀子 (Xúnzĭ); umbes 310 eKr – umbes 220 või 237 eKr) oli Zhanguo ajastu hiina filosoof, kes tegutses saja koolkonna ajastul.

Uus!!: Filosoofia ja Xunzi · Näe rohkem »

Zhu Xi

pisi Zhu Xi (hiina keeles 朱熹, pinyin'is Zhū​ Xī​; 1130 – 1200) oli Songi dünastia aegne hiina filosoof, uuskonfutsianismi tähtsaim teoreetik.

Uus!!: Filosoofia ja Zhu Xi · Näe rohkem »

Zhuangzi

Zhuangzi (traditsioonilises kirjaviisis 莊子, lihtsustatud kirjaviisis 庄子, pinyinis Zhuāng Zǐ), sünninimega Zhuang Zhou (traditsioonilises kirjaviisis 莊周, lihtsustatud kirjaviisis 庄周, pinyinis Zhuāng Zhōu) oli filosoofilise taoismi üks klassikuid, teose "Zhuangzi" väidetav autor.

Uus!!: Filosoofia ja Zhuangzi · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Filosoofia ja 19. sajand · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Filosoofia ja 1980 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Filosoofia ja 20. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Mõtteteadus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »