Side

846 suhted: A posteriori, A priori, Aatom, Ab absurdo, Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia, Abdera koolkond, Abduktsioon, Absoluut, Absoluutne idealism, Absoluutsus, Abstraheerimine, Abstraktne mõtlemine, Abstraktne objekt, Abstraktsioon, Abstraktsus, Abstraktsus (kunst), Absurd, Absurdsus, Achilleus ja kilpkonn, Acintya-bhedābheda, Ad hoc-hüpotees, Adžiivika, Adiafoorid, Advaita-vedaanta, Adverbiaalne tajuteooria, Aeg, Afekt (filosoofia), Agnostitsism, Ahinsa, Aisting, Ajafilosoofia, Ajaloofilosoofia, Aju tõrres, Akatalepsia, Akraasia, Aksioloogia, Aksioom, Aktsidents, Aktualism, Aleetilised modaalsused, Algmõiste, Algprintsiip, Algus, Allakäik, Altruism, Alus (filosoofia), Alussõna, Alususkumus, Amoraalsus, Analüüs, ..., Analüütiline otsustus, Analüütiline propositsioon, Analüütiline tomism, Analoogia, Anamnees (filosoofia), Anarhism, Anarhokapitalism, Andestus, Anomaalne monism, Antiikfilosoofia, Antinoomia, Antipateetiline eksitus, Antirealism, Antroopsusprintsiip, Antropoloogia, Antropomorfism, Apodiktiline otsustus, Apodiktilisus, Apooria, Aposterioorne õigustus, Aposterioorne mõiste, Aposterioorne tõde, Aposterioorne teadmine, Aposterioorsus, Aprioorne õigustus, Aprioorne mõiste, Aprioorne otsustus, Aprioorne tõde, Aprioorne teadmine, Aprioorsus, Apriorism, Aretē, Argumendid Jumala olemasolu vastu, Argument, Argumentatsioon, Argumentum ad verecundiam, Aru, Arukus (vaimufilosoofia), Arutlusviga, Arv, Asi, Asi iseeneses, Asjaolu, Ataraksia, Ateism, Atomism, Auk, Autarkia (filosoofia), Autonoomia (filosoofia), Avatud ühiskond, Ühtsus, Üksikmõiste, Üksiktermin, Üldeitav otsustus, Üldistamine, Üldisus, Üldjaatav otsustus, Üldmõiste, Ülemäärane tegu, Ülevus, Üliinimene, Ürgalge, Äärmus, Õiglase sõja teooria, Õiglus, Õigusfilosoofia, Õigustuskontekst, Õnn, Bayesiaanlus, Böckenförde dilemma, Berkeley interpretatsioon, Biheiviorism, Binaarne opositsioon, Bioeetika, Bioloogia filosoofia, Brahman, Brentano tees, Briti idealism, Budism, Buridani eesel, Cambridge'i muutus, Ceteris absentibus, Ceteris paribus, Circulus vitiosus, Cogito, ergo sum, Dao, Darvinism, Deduktiivne arutlus, Deduktsioon, Definitsioon, Deism, Dekonstruktsionism, Dekonstruktsioon, Demarkatsiooniprobleem, Demiurg, Demokraatia, Denominatio intrinseca, Deontiline loogika, Deontoloogiline eetika, Descartesi dualism, Determinism, Dialektika, Dialektiline loogika, Dialektiline materialism, Dihhotoomia (apooria), Dihhotoomia (loogika), Diskursiivsus, Diskursus, Dispositsioon (filosoofia), Docta ignorantia, Dualism, Eelarvamus, Eeldus, Eesmärk, Eesti filosoofia, Eetika, Eetika mõisteid, Efektiivne altruism, Egoism, Eimiski, Eitus, Eksistentsialism, Eksperiment, Eksperimentaalne filosoofia, Ekstensionaalne kontekst, Eksternalism, Elavik, Element (filosoofia), Element (stiihia), Eliminativism, Elise-Eretria koolkond, Elu, Elu mõte, Emanatsioon, Emergentsus, Emotsioon, Empiiriline valem (teadusteooria), Empiirilisus, Empirism, Enese ja teise asümmeetria, Eneseloome, Enesestmõistetavus, Eneseteadlikkus, Eneseteadvus, Eneseteostus, Entelehhia, Entitas, Entiteedirealism, Entiteet, Epifenomen, Epifenomenalism, Epikureism, Epistemoloogia, Epistemoloogia mõisteid, Erapooletus, Erinevus, Erinevusmõtlemine, Erinewus, Eristamatute identsus, Ese, Esmasus, teisasus, kolmasus, Esse est percipi, Essentsialism, Esteetika, Esteetika mõisteid, Eternism, Ettekujutus, Ettemääratud harmoonia, Eudaimonism, F-teadus, Fakt, Fallibilism, Falsifikatsionism, Falsifikatsioon, Falsifitseeritavus, Fantaasia, Füüsikaline maailmapilt, Füüsikaseadus, Füsikalism, Feminism, Feministlik epistemoloogia, Fenomen, Fenomenalism, Fenomenoloogia, Fenomenoloogiline filosoofia, Filister, Filosoofia, Filosoofia (õppeaine), Filosoofiaolümpiaad, Filosoofiline analüüs, Filosoofiline antropoloogia, Filosoofiline küsimus, Filosoofiline loogika, Filosoofiline nõustamine, Filosoofiline probleem, Filosoofiline väitlus, Formalism (kunstifilosoofia), Frankfurdi koolkond, Fundatsionalism, Funktsionalism (vaimufilosoofia), Funktsioon, Funktsioon (bioloogia), Funktsioon (filosoofia), Gödeli ontoloogiline jumalatõestus, Geenius, Gettieri probleem, Halastus, Hallutsinatsiooniargument, Harmoonia, Häbi, Hädavajalikkusargument, Hülosoism, Hüpoteetilis-deduktiivne meetod, Hüve, Heaolu, Hedonism, Hellenistlik filosoofia, Hempeli paradoks, Hermeneutika, Hermeneutiline ring, Hermetism, Hiina tuba, Himu, Hinduism, Hing, Hinge surematus, Historism, Historitsism (filosoofia), Hoiak, Holism, Homunkulus (filosoofia), Humanism, Ideaalsus, Idealism, Idee, Identsus, Ideoloogia, Ideoloogiakriitika, Igavik, Ignoratio elenchi, Iha (filosoofia), Ihu, Iidol, Illusiooniargument, Ilu, Imestus, Immanents, Immanentsifilosoofia, Immaterialism, Imperatiiv (filosoofia), Implikatuur, Indeksikaal, Individualism, Individualistlik anarhism, Indiviid, Induktiivne arutlus, Induktiivne loogika, Induktiivne tugevus, Induktsionism, Induktsioon, Induktsiooniprintsiip, Induktsiooniprobleem, Inimõigused, Inimkesksus (keskkonnaeetika), Inimloomus, Insolubiilid, Instrumentalism, Integriteet, Intellektuaalne alandlikkus, Intelligentne disain, Intensionaalne kontekst, Intentsionaalsus, Intuitsionistlik loogika, Intuitsioon, Intuitsioonipump, Irratsionalism, Isanda- ja orjamoraal, ISE, Iseväärtus, Isik, Isikuidentsus, Ja, Jaapani filosoofia, Jama ajamine, Jansenism, Jäik tähistaja, Järeldus, Järeldus (traditsiooniline loogika), Jooga, Joonia koolkond, Juhuslikkus, Julgus, Jumal, Jumalatõestus, Junzi, Kaasasündinud ideed, Kabala, Kahevalentne loogika, Kahtlus, Kahtluskoolkond, Kaksiktõde, Kanti antinoomiad, Kapitalism, Karisma, Karistus, Karma, Kasutamine ja mainimine, Kasutamisväärtus, Katalepsia, Kategooria (filosoofia), Kategooriaviga, Kategooriline imperatiiv, Kavatsus, Kavatsuslikkus, Küünikud, Küllaldase aluse printsiip, Külluse printsiip, Kürenaikud, Keelefilosoofia, Keeleline determinism, Keeleline relativism, Keelemäng, Keemia filosoofia, Keha, Keha ja vaimu dualism, Keha ja vaimu probleem, Kehtetu argument, Kehtetus, Kehtivus, Keskkonnaeetika, Keskkonnaesteetika, Keskkonnafilosoofia, Kiasm, Kinnitus, Kirjeldav nimi, Klass (filosoofia), Kogemus, Kogemusmasin, Kogemusteadus, Koherentism, Kohus (eetika), Kolmanda inimese argument, Kommunism, Kommunitarism, Komparativism, Kompatibilism, Komplementaarsusprintsiip, Konfutsianism, Konkreetsus, Konnektor, Konnotatsioon, Konsekventsialism, Konservatism, Kontekstualism, Kontemplatsioon, Kontingentne propositsioon, Kontingentsus, Kontrafaktuaalne sõltuvus, Kontseptualism, Konventsionalism, Koomika, Kosmoloogia (filosoofia), Kosmoloogiline printsiip, Kreatsionism, Kriitiline ratsionalism, Kriitiline realism, Kriitiline teooria, Kristlik filosoofia, Kriteerium, Kujutlus, Kujutlusvõime, Kuldreegel, Kultuurifilosoofia, Kunst, Kunst kunsti pärast, Kuri, Kurja probleem, Kvaalid, Kvaliteet, Kvantiteet, Lahkarvamus, Laiskus, Laissez-faire, Lapsepõlvefilosoofia, Laskuv põhjuslikkus, Lastefilosoofia, Lauseloogika, Lõpmatus, Lõpp-põhjus, Legism, Lepitus, Liberalism, Libertaarimperatiiv, Libertarism, Liigierisus, Liikumatu liigutaja, Logitsism, Logos, Loodus, Looduse ühetaolisus, Looduse raamat, Loodusfilosoofia, Looduskesksus, Loodusseadus, Loodusteadus, Loogika, Loogika mõisteid, Loogiline atomism, Loogiline positivism, Looja, Loom, Loomine eimillestki, Looming, Loomuõigus, Loomulik liik, Loomulik ontoloogiline hoiak, Lootus, Lubadus, Maailm (filosoofia), Maailmapilt, Maailmavaade, Manilus, Mardikas toosis, Marksism, Mary tuba, Maskiga mehe eksitus, Mateeria, Matemaatikafilosoofia, Matemaatiline objekt, Materialism, Määratlus, Määrav kirjeldus, Mälu, Müüdilisus, Müüt, Müstika, Müstitsism, Mõõtühik, Mõõtmine, Mõiste, Mõistekesksus, Mõistlik egoism, Mõistmine, Mõistujutt nähtamatust aednikust, Mõistus, Mõju, Mõtlemine, Mõttekeel, Mõtteline eksperiment, Mõttetegevus, Meeled, Meelteandmed, Megara koolkond, Mehhanism, Mereoloogia, Metaeetika, Metafüüsika, Metakeel, Metametafüüsika, Metateooria, Metodoloogia, Mileetose koolkond, Milli meetodid, Mimaansa, Misoloogia, Missus, Mitmevalentne loogika, Mittekognitivism, Modaalne loogika, Modaalsus, Modelleerimine, Modernne stoitsism, Moism, Molyneux' probleem, Monaad, Monism, Moodus, Moore'i paradoks, Moraal, Moraaliabsolutism, Moraaliantirealism, Moraalidilemma, Moraalirealism, Moraalirelativism, Moraalne motivatsioon, Moraalne vastutus, Moraalne vedamine, Moraalsus, Moskva metodoloogiakoolkond, Mulje, Muusikafilosoofia, Muutumine, Narratiiv, Natura naturata, Naturalism (filosoofia), Natuurfilosoofia, Nauding, Näiv olevik, Negatiivne määratlus, Negatiivne utilitarism, Negatiivne vabadus, Neutraalne monism, Newcombi paradoks, Nihe (filosoofia), Nihilism, Nominalism, Nool (apooria), Normaalteadus, Nous, Objekt (filosoofia), Objektiivsus, Ockhami habemenuga, Okasionalism, Olemasolu (Heidegger), Olemine, Olemise ahel, Olemus, Olev, Omadus, Ontoloogia, Ontoloogiline diferents, Ontoloogiline jumalatõestus, Operatsionaalsus, Optimism, Organisatsioonilis-tegevuslik mäng, Organitsism, Osaeitav otsustus, Osajaatav otsustus, Ostensiivne definitsioon, Osutamine, Osutus, Otsene realism, Otsustav eksperiment, Otsustus, Otsustusteooria, Ousia, Pahe, Paljus, Pandeism, Paradoks, Parajasti siis, kui, Paratamatu propositsioon, Paratamatus, Parima seletuse järeldamine, Partikulaar, Pürronism, Pütagoreism, Põhjus, Põhjus ja tagajärg, Põhjuslik tajuteooria, Põhjuslikkus, Perekondlik sarnasus, Peripateetikud, Pessimism, Pessimistlik induktsioon, Philosophia, Pidevus, Piir, Piisav tingimus, Platoni Akadeemia, Platonism, Platonism (matemaatika), Pneuma, Pojalikkus, Poliitiline filosoofia, Porphyriose puu, Positivism, Positivismitüli, Pragmaatika, Pragmateia, Pragmatism, Pragmatismi tõeteooria, Predestinatsioon, Predikaat, Predikatsioon (filosoofia), Presentism, Presokraatikud, Presupositsioon, Printsiip, Privaatkeele argument, Probleem, Propositsioon, Protsess, Psüühika, Pseudoteadus, Puhas mõistus, Qi, Radikaalne empirism, Rahulolu, Rakenduseetika, Ramsey lause, Ratsionalism, Reaalsus, Realism (filosoofia), Reduktsionism, Reduktsioon (filosoofia), Reegliutilitarism, Reetmine, Relatiivsus, Relativism, Religioonifilosoofia, Renessanssfilosoofia, Representatsioon, Rietdijki-Putnami argument, Rongiprobleem, Russelli hüpotees, Russelli paradoks, Ruum, Saankhja, Saatus, Sada koolkonda, Sallivus, Sümmeetriakaalutlused, Sündmus, Sünehhism, Sünteetiline otsustus, Sünteetiline propositsioon, Süvaökoloogia, Sõltuvus (metafüüsika), Sõprus, Seesus, Seisund, Seletus, Semantiline supositsioon, Semantiline tõeteooria, Semantiline väärtus, Semiootika mõisteid, Sensualism, Seos, Sisemised ja välimised omadused, Sisu, Sisu (loogika), Skeptitsism, Skisoanalüüs, Skolastika, Skolastiline meetod, Sofistid, Solidaarsus, Solipsism, Soov, Sotsiaalepistemoloogia, Sotsiaalfilosoofia, Sotsiaalne õiglus, Sotsiaalne konstruktivism, Sotsiaalsus, Species sensibilis, Spekulatiivne filosoofia, Spirituaalsus, Stoa, Struktuur, Stsientism, Subjekt (filosoofia), Subjekt (loogika), Subjektifilosoofia, Subjektiivsus, Subsistents, Substants, Substantsidualism, Subsumeerimine, Suhe (filosoofia), Surm, Suur jutustus, Suurus, Syneidēsis, Tagasihoidlikkus, Tahe, Taju, Tajuprobleem, Tarkus, Tarvilik tingimus, Tavakeel, Tavakeelefilosoofia, Tähendus, Tähendusteooria, Tänulikkus, Töö (marksism), Tüübiteooria, Tühi võimalik maailm, Tühjus, Tühjus (eetika), Tõde, Tõe koherentsiteooria, Tõe liiasusteooria, Tõe vastavusteooria, Tõenäosus, Tõepredikaat, Tõerežiim, Tõesus, Tõetagaja ja valetagaja, Tõetus, Tõeväärtus, Teadlik nõusolek, Teadmine, Teadmiseargument, Teadus, Teaduse ühtsus, Teadusfilosoofia, Teadusfilosoofia mõisteid, Teadusharu, Teaduslik materialism, Teadvus, Teadvuse neuraalsed korrelaadid, Tegelikkus, Tegevusfilosoofia, Tegu, Tehnikafilosoofia, Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine, Tehnoteadus, Teine, Teism, Teispoolsus, Teiste vaimude probleem, Teleoloogia, Teleoloogiline jumalatõestus, Teljeajastu, Teokonsekventsialism, Teooria, Teoreem, Teoutilitarism, Tervik, Tingimus, Tolstoilus, Tomism, Topelttagajärje doktriin, Totaalsus, Traagika, Transtsendentaalfilosoofia, Transtsendents, Tsiteerimine (filosoofia), Tsiteerimise demonstratiiviteooria, Tsiteerimise pilditeooria, Tundus, Tunnetus (filosoofia), Tunnetusrelativism, Tunnistus, Tunnus, Turingi test, Uhkus, Unenäoargument, Universaalne moraal, Universum, Usaldav uskumine, Usaldus, Usk, Uskumine, Uskumus, Utilitarism, Uus induktsioonimõistatus, Uuskantiaanlus, Uuskantiaanluse Badeni koolkond, Uuspütagoorlus, Uusplatonism, Uusrealism (filosoofia), Uustaoism, Uustomism, Vaba tahe, Vaba tahte probleem, Vabadus, Vaikiv teadmine, Vaim, Vaim (filosoofia), Vaim (mens), Vaimu arvutusteooria, Vaimufilosoofia, Vaimufilosoofia mõisteid, Vaimuobjekt, Valetaja lause, Valetaja paradoks, Valetamine, Valgustus (filosoofia), Valgustuse projekt, Valgustusfilosoofia, Valik, Vaprus, Vastand, Väärtus, Väärus, Vägivallatus, Väide, Välismaailma probleem, Välistatud kolmanda seadus, Väljamõeldis, Väljamõeldud entiteet, Võõrandumine, Võimalikkus, Võime, Võimehüpotees, Võimutahe, Võrdsus, Vihkamine, Viini ring, Voluntarism, Voorus, Vooruseetika, Yablo paradoks, Yin ja yang. Laienda indeks (796 rohkem) » « Kahaneb indeks

A posteriori

A posteriori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'järgnevast'.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja A posteriori · Näe rohkem »

A priori

A priori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'eelnevast'.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja A priori · Näe rohkem »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aatom · Näe rohkem »

Ab absurdo

Ab absurdo ehk ex absurdo on argument, mis põhjendab väidet või lükkab vastupidise väite ümber, toetudes vastupidise väite või selle ilmsete järelduste absurdsusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ab absurdo · Näe rohkem »

Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia

Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia ('olemisest olla võimise järeldamine kehtib, olla võimisest olemise järeldamine ei kehti') on traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu, st assertoorilisest otsustusest järeldub vastav problemaatiline otsustus, problemaatilisest otsustusest vastav assertooriline otsustus aga mitte.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia · Näe rohkem »

Abdera koolkond

Abdera koolkond oli presokraatiline filosoofiakoolkond, mille asutasid Abdera linnaga seostatavad varajased atomistid Leukippos ja tema õpilane Demokritos.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Abdera koolkond · Näe rohkem »

Abduktsioon

Abduktsioon (inglise keeles abduction) on Charles Sanders Peirce'i järgi deduktsioonist ja induktsioonist erinev järeldamise viis, mille korral eeldustest järeldatakse äraarvamise teel lõppjäreldus, mis eeldusi seletab.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Abduktsioon · Näe rohkem »

Absoluut

Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Absoluut · Näe rohkem »

Absoluutne idealism

Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Absoluutne idealism · Näe rohkem »

Absoluutsus

Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Absoluutsus · Näe rohkem »

Abstraheerimine

Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Abstraheerimine · Näe rohkem »

Abstraktne mõtlemine

Abstraktne mõtlemine on mõtlemine, mis opereerib abstraktsete mõistetega, abstraktsioonidega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Abstraktne mõtlemine · Näe rohkem »

Abstraktne objekt

Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Abstraktne objekt · Näe rohkem »

Abstraktsioon

Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Abstraktsioon · Näe rohkem »

Abstraktsus

Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Abstraktsus · Näe rohkem »

Abstraktsus (kunst)

Abstraktsus (või abstraktne) käib millegi kohta, mis ei kujuta midagi meeltega tajutavat, vaid loob meeleolu uue ja seniseostamatu kujundi läbi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Abstraktsus (kunst) · Näe rohkem »

Absurd

Absurdsus (ladina sõnast absurdus 'mõttetu, totter') on omadus olla mõttetu, mõistuspäraselt õigustamatu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Absurd · Näe rohkem »

Absurdsus

Absurdsus on loogika reeglite vastasus, vastuolu sisaldamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Absurdsus · Näe rohkem »

Achilleus ja kilpkonn

"Achilleus ja kilpkonn" on üks Zenoni apooriatest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Achilleus ja kilpkonn · Näe rohkem »

Acintya-bhedābheda

Acintya-bhedābheda (अचिन्त्यभेदाभेद; sanskriti keeles 'mõeldamatu erinevus-erinevusetus') on Tšaitanja rajatud vedaantakoolkond, Bengali višnuismi õpetuslik alus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Acintya-bhedābheda · Näe rohkem »

Ad hoc-hüpotees

Ad hoc-hüpotees (inglise ad hoc hypothesis) ehk ad hoc-oletus on teaduses ja filosoofias hüpotees, mis on lisatud mingile teooriale eesmärgiga päästa seda teooriat falsifitseeritavuse eest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ad hoc-hüpotees · Näe rohkem »

Adžiivika

Adžiivika  (sanskriti keeles ājīvika, paali keeles ājīvaka 'eluviis') oli 1.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Adžiivika · Näe rohkem »

Adiafoorid

Adiafoorid (vanakreeka ja ladina adiaphora) on filosoofias ja teoloogias eetika seisukohast neutraalsed, hea ja halva vahepealsed asjad.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Adiafoorid · Näe rohkem »

Advaita-vedaanta

Advaita-vedaanta ehk advaita (sanskriti keeles अद्वैत वेदान्त (advaita-vedānta)) on vedaanta levinuim alakoolkond.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Advaita-vedaanta · Näe rohkem »

Adverbiaalne tajuteooria

Adverbiaalne tajuteooria ehk adverbiaalteooria on epistemoloogiline positsioon, mille kohaselt tajutavad kvaliteedid ei kuulu mitte tajutava objekti, vaid tajuelamuse juurde.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Adverbiaalne tajuteooria · Näe rohkem »

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aeg · Näe rohkem »

Afekt (filosoofia)

Afekt (ladina keeles affectus või adfectus) on Baruch Spinoza filosoofias kasutatav kontseptsioon, mille on välja töötanud Henri Bergson, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, mis panevad rõhku kehalisele või kehastunud kogemusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Afekt (filosoofia) · Näe rohkem »

Agnostitsism

Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Agnostitsism · Näe rohkem »

Ahinsa

Ahinsa ehk mittekahjustamine või mittevaenulikkus (ss ahimsa; sanskriti ahiṃsā, sõna hiṃsā eitus) on joogas, džainismis, budismis ja teistes India päritolu õpetustes käitumisreegel, mis seisneb kõigi olendite mitte mingil moel, ajal, kohas ja tingimustes kahjustamises.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ahinsa · Näe rohkem »

Aisting

Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aisting · Näe rohkem »

Ajafilosoofia

Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ajafilosoofia · Näe rohkem »

Ajaloofilosoofia

Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ajaloofilosoofia · Näe rohkem »

Aju tõrres

Aju tõrres usub arvuti edastatud impulsside tõttu, et ta kõnnib Aju tõrres ehk vaadiaju on filosoofiline mõtteeksperiment, millega tõstatatakse muuhulgas küsimusi eetika, teadmiste ja inimolemuse osas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aju tõrres · Näe rohkem »

Akatalepsia

Akatalepsia (sõna-sõnalt 'mittearusaamine' või 'arusaamise võimatus') on Pyrrhoni ja pürronistide skeptilises õpetuses väidetav võimatus asjadest aru saada.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Akatalepsia · Näe rohkem »

Akraasia

Akraasia (kreeka keeles άκρασία 'segipaisatus') ehk tahtenõrkuse või taltsutamatuse mõiste põlvneb antiikeetika aruteludest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Akraasia · Näe rohkem »

Aksioloogia

Aksioloogia ehk väärtusõpetus ehk väärtusfilosoofia on filosoofia valdkond, mille raames uuritakse väärtusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aksioloogia · Näe rohkem »

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aksioom · Näe rohkem »

Aktsidents

Aktsidentsi (ladina accidens) all mõeldakse filosoofias seda, mis võib asjale omane olla või mitte olla, ilma et asi lakkaks olemast see, mis ta on.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aktsidents · Näe rohkem »

Aktualism

Aktualism on seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailmu peale tegeliku maailma.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aktualism · Näe rohkem »

Aleetilised modaalsused

Aleetilised modaalsused on paratamatu tõesusega seotud modaalsused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aleetilised modaalsused · Näe rohkem »

Algmõiste

Algmõiste on mõiste, mida mingis mõistete süsteemis otseselt ei defineerita, küll aga kasutatakse teiste mõistete defineerimisel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Algmõiste · Näe rohkem »

Algprintsiip

Algprintsiip on Aristotelese õpetuse järgi enesestmõistetav väide, mis võetakse (koos teiste algprintsiipidega) tõestamisel eelduseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Algprintsiip · Näe rohkem »

Algus

Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Algus · Näe rohkem »

Allakäik

Allakäik ehk mandumine on heade omaduste, eriti kõlbeliste väärtuste kahanemine või kadumine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Allakäik · Näe rohkem »

Altruism

Altruism on tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Altruism · Näe rohkem »

Alus (filosoofia)

Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Alus (filosoofia) · Näe rohkem »

Alussõna

Alussõna (saksa keeles Grundwort) on Martin Buberi raamatu "Mina ja Sina" järgi üks kahest sõnapaarist (Mina-Sina ja Mina-See), mida inimene saab lausuda, konstitueerides oma Mina ja osaledes Jumala kaasloojana oma maailma konstitueerimises.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Alussõna · Näe rohkem »

Alususkumus

Alususkumusi ehk baasuskumusi on kahte liiki, kas empiirilised või aprioorsed.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Alususkumus · Näe rohkem »

Amoraalsus

Amoraalsus ehk amoralism on kõlblusetus, moraalitavade eitus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Amoraalsus · Näe rohkem »

Analüüs

Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666) Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Analüüs · Näe rohkem »

Analüütiline otsustus

Analüütiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste sisaldub subjekti mõistes.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Analüütiline otsustus · Näe rohkem »

Analüütiline propositsioon

Analüütilise propositsiooni mõiste analüütilises filosoofias on moodustatud Immanuel Kanti analüütilise otsustuse eeskujul, kuid seda ei kasutata tavaliselt Kanti eeldustel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Analüütiline propositsioon · Näe rohkem »

Analüütiline tomism

Analüütiline tomism on suund filosoofias, mis kombineerib tomismi (Aquino Thomase nimest) ja analüütilise filosoofia ideid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Analüütiline tomism · Näe rohkem »

Analoogia

Analoogia on objektide või objektisüsteemide vaheline võrdlus, mis tõstab esile, mis suhtes neid peetakse sarnasteks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Analoogia · Näe rohkem »

Anamnees (filosoofia)

Anamnees on Platoni seisukoht, et inimese hinges on teadvustamata teadmisi, mis ta omandas enne hinge kehastumist ideede maailmast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Anamnees (filosoofia) · Näe rohkem »

Anarhism

Chicago anarhistid. Walter Crane'i gravüür, mis kujutab Haymarketi ülestõusu 4. mai 1886 ohvreid Anarhiamärk Anarhism (kreeka keeles αναρχία, valitsuse või juhi puudumine; ajalooliselt: periood Ateena linnriigis, kui arhonte ei suudetud valida) on sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Anarhism · Näe rohkem »

Anarhokapitalism

Anarhokapitalism (ingl. anarcho-capitalism; mida on nimetatud ka paleokonservativismiks või laissez-faire'iks) lähtub kapitalistliku turumajanduse mudelist ja põhineb anarhistlikul ideoloogial.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Anarhokapitalism · Näe rohkem »

Andestus

Rembrandt. Kadunud poja tagasitulek (1668). Luuka evangeelium, 15:11 jj. Andestuse ehk andeksandmise mõiste hõlmab pahateo (kahju tekitamise või õiguste rikkumise) ohvri loobumist vaenulikkusest (pahameelest, kättemaksusoovist) pahategija vastu ja pretensioonidest talle ning selle modifikatsioone (andestamine iseendale, andestamine teiste eest, Jumala andestus, andestus Jumalale).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Andestus · Näe rohkem »

Anomaalne monism

Anomaalne monism on vaimufilosoofias keha ja vaimu probleemile pakutud lahendus, mille kohaselt iga vaimusündmus on identne mõne füüsilise sündmusega, kuid vaimusündmustena kirjeldatuna ei allu nad rangetele füüsilistele loodusseadustele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Anomaalne monism · Näe rohkem »

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »

Antinoomia

Antinoomia on kahe idee, juriidilise seaduse, kahe väite vm vasturääkivus või nende endi sisemine vastuolu, kuid seda olukorras kus neist kummagi lõplik kinnitamine või kummutamine on põhimõtteliselt võimatu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Antinoomia · Näe rohkem »

Antipateetiline eksitus

Antipateetiline eksitus (inglise keeles antipathetic fallacy) on David Papineau järgi eksijäreldus, mille puhul asjaolust, et kolmandaisikulised mõtted teadvusliku kogemuse kohta ei kasuta mingil (võib-olla sekundaarsel, meenutuslikul) kujul seda teadvuslikku kogemust ennast, järeldatakse, et erinevalt esimeseisikulistest mõtetest ei saa kolmandaisikulised mõtted käia teadvusliku kogemuse kohta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Antipateetiline eksitus · Näe rohkem »

Antirealism

Antirealismiks mingit laadi entiteetide suhtes nimetatakse analüütilises filosoofias filosoofilist positsiooni, mis eitab nende tõelist olemasolu või eitab, et väited nende kohta on kas tõesed või väärad.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Antirealism · Näe rohkem »

Antroopsusprintsiip

Antroopsusprintsiip (inglise keeles anthropic principle) on tees, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Antroopsusprintsiip · Näe rohkem »

Antropoloogia

Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Antropoloogia · Näe rohkem »

Antropomorfism

Naerev kilpkonn ''Emys orbicularis hellenica'' Antropomorfism (kreeka sõnadest anthrōpos 'inimene' ja morphē 'kuju, välimus') tähendab inimese omaduste omistamist teistele olenditele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Antropomorfism · Näe rohkem »

Apodiktiline otsustus

Apodiktiliseks otsustuseks nimetatakse traditsioonilises loogikas otsustust, mille puhul subjekti seost predikaadiga mõeldakse paratamatusega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Apodiktiline otsustus · Näe rohkem »

Apodiktilisus

Apodiktilisuseks (omadussõna apodiktiline algallikas on vanakreeka sõna ἀποδεικτικός 'tõestav') nimetatakse filosoofias mitut omadust, mis seonduvad paratamatuse või tõestusega: Nende omaduste kandjad on.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Apodiktilisus · Näe rohkem »

Apooria

Apooria (nimetatud ka: loogiline kimbatus) on filosoofias raskesti lahendatav või ületamatu vastuoluga probleem, mis võib tekkida vaatluse (või kogemuse) ja vastava vaatluse (kogemuse) mõttelise analüüsi tagajärjel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Apooria · Näe rohkem »

Aposterioorne õigustus

Aposterioorne õigustus ehk empiiriline õigustus on teadmise või uskumuse õigustus, mis sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aposterioorne õigustus · Näe rohkem »

Aposterioorne mõiste

Aposterioorne mõiste ehk empiiriline mõiste on mõiste, mida pole võimalik määratleda, viitamata meeltekogemusele (või üldisemalt kogemusele).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aposterioorne mõiste · Näe rohkem »

Aposterioorne tõde

Aposterioorne tõde ehk empiiriline tõde on tõde, mille teadmine või õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla ainult aposterioorne teadmine ja mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aposterioorne tõde · Näe rohkem »

Aposterioorne teadmine

Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aposterioorne teadmine · Näe rohkem »

Aposterioorsus

Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aposterioorsus · Näe rohkem »

Aprioorne õigustus

Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamisele, mille uskumist õigustatakse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »

Aprioorne mõiste

Aprioorne mõiste on mõiste, mida on võimalik määratleda viitamata kogemusele; näiteks: kolmnurk.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aprioorne mõiste · Näe rohkem »

Aprioorne otsustus

Aprioorne otsustus on Immanuel Kanti tunnetusteooria järgi kogemusest sõltumatu ja paratamatu kehtivusega otsustus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aprioorne otsustus · Näe rohkem »

Aprioorne tõde

Aprioorne tõde on tõde, mille teadmine või õigustus ei sõltu meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest) saadud tõenditest ehk mille teadmine saab olla aprioorne teadmine ja mille õigustus saab olla aprioorne õigustus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aprioorne tõde · Näe rohkem »

Aprioorne teadmine

Aprioorne teadmine on filosoofias teadmine, mis on saadud või mida õigustatakse üksnes mõistusele ja teatavast propositsioonist arusaamisele toetudes, võtmata otseselt või kaudselt appi kogemust (selles kontekstis peetakse kogemuse all enamasti silmas meeltetaju põhjal tehtud tähelepanekuid välismaailma kohta).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aprioorne teadmine · Näe rohkem »

Aprioorsus

Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aprioorsus · Näe rohkem »

Apriorism

Apriorism (ladina sõnast a priori "eelnevast") on filosoofiline õpetus, mis tunnustab a priori teadmist, mille järgi on teadmine, mida inimene omandas enne kogemust ja mida on kogemusest sõltumatu, kusjuures see kogemuse ja kogemusest sõltumatus on sellise teadmise eelis, sest see pakub oma vaieldamatut usaldusväärsust võrreldes teadmisega, mis on omandatud kogemuse kaudu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Apriorism · Näe rohkem »

Aretē

Aretē (vanakreeka keeles ἀρετή; eesti keeles voorus, loomutäius) tähendas Vana-Kreekas üldiselt isiku suurepärasust või asja väljapaistvat kvaliteeti või suurt väärtust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aretē · Näe rohkem »

Argumendid Jumala olemasolu vastu

Argumendid Jumala olemasolu vastu on argumendid, millega püütakse ümber lükata väidet, et eksisteerib Jumal kui kõiksuse kõikvõimas ja täiuslik looja ja valitseja.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Argumendid Jumala olemasolu vastu · Näe rohkem »

Argument

Argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, mida kasutatakse kellegi veenmiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Argument · Näe rohkem »

Argumentatsioon

Argumentatsioon ehk argumenteerimine on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine teiste väidete (argumentide) abil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Argumentatsioon · Näe rohkem »

Argumentum ad verecundiam

Argumentum ad verecundiam on loogikaviga, kus argumentatsioonis toetutakse ebakohase autoriteedi arvamusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Argumentum ad verecundiam · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Aru · Näe rohkem »

Arukus (vaimufilosoofia)

Arukuse ehk intelligentsuse (inglise keeles intelligence) all mõistetakse vaimufilosoofias (näiteks seoses Turingi testiga) olendi omadust omada mõtlemist, mõistust, aru vms, või käitumise omadust tuleneda mõtlemisest vms.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Arukus (vaimufilosoofia) · Näe rohkem »

Arutlusviga

Arutlusviga (ingl fallacy) on vigase või kehtetu arutluskäigu kasutamine, et jõuda järelduseni.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Arutlusviga · Näe rohkem »

Arv

Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Arv · Näe rohkem »

Asi

Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Asi · Näe rohkem »

Asi iseeneses

Asi iseeneses (saksa Ding an sich) on Immanuel Kanti termin, viitamaks reaalsusele, mida subjekt ei suuda tunnetada (tunnetatavat nimetas Kant terminiga asi meie jaoks (saksa Ding für uns)).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Asi iseeneses · Näe rohkem »

Asjaolu

Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Asjaolu · Näe rohkem »

Ataraksia

Ataraksia (kreeka Ἀταραξία (ataraxia) 'hingerahu') oli vanakreeka filosoofide Pyrrhoni ja Epikurose kasutatud termin (erilise) hingerahu kohta, mis peaks saavutatama pärast välismõjudest (sh muredest, valust ja ängist (inglise distress)) vabanemist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ataraksia · Näe rohkem »

Ateism

Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ateism · Näe rohkem »

Atomism

Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Atomism · Näe rohkem »

Auk

Auk on avatud tühimik või süvend mingis materjalis, esemes, maapinnas või mujal.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Auk · Näe rohkem »

Autarkia (filosoofia)

Autarkia (kr Autarkeia) tähendab olukorda, kus inimesel piisab iseendast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Autarkia (filosoofia) · Näe rohkem »

Autonoomia (filosoofia)

Autonoomia on isiku võime ja võimalus omada võimu oma tegude üle ning kujundada oma elu vastavalt omaenda põhjenditele ja motiividele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Autonoomia (filosoofia) · Näe rohkem »

Avatud ühiskond

Avatud ühiskond (inglise open society) on tuntud kui filosoof Karl Raimund Popperi ühiskonnafilosoofia mõiste.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Avatud ühiskond · Näe rohkem »

Ühtsus

Ühtsus on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ühtsus · Näe rohkem »

Üksikmõiste

Üksikmõiste ehk ainikmõiste on mõiste, mille maht hõlmab ühe eseme.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Üksikmõiste · Näe rohkem »

Üksiktermin

Üksiktermin (inglise keeles singular term, saksa keeles singulärer Term, ka Nominator ladinakeelsest sõnast nominare, nimetama, saksa keeles benennen), ka pärisnimi (inglise keeles proper name, saksa keeles Eigenname) on keelefilosoofias ja predikaatloogikas väljend (Ausdruck), mis tähistab (bezeichnet) täpselt ühte objekti (Gegenstand).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Üksiktermin · Näe rohkem »

Üldeitav otsustus

Üldeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Ükski S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Üldeitav otsustus · Näe rohkem »

Üldistamine

Üldistamine on loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse sarnaste nähtuste üldised ja olulised omadused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Üldistamine · Näe rohkem »

Üldisus

Üldisus on mõtlemise, tunnetuse, mõiste, termini või sõna omadus rakenduda kehtivalt enam kui ühel üksikjuhul; mida rohkematele üksikjuhtudele rakendutakse, seda suurem on üldisuse määr.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Üldisus · Näe rohkem »

Üldjaatav otsustus

Üldjaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Kõik S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Üldjaatav otsustus · Näe rohkem »

Üldmõiste

Üldmõiste on mõiste, mille maht on mingi tunnuse või tunnuste kogumiga määratletud klass.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Üldmõiste · Näe rohkem »

Ülemäärane tegu

Ülemäärane tegu on moraalselt kiiduväärne tegu, mis ületab kohuse nõuded.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ülemäärane tegu · Näe rohkem »

Ülevus

Ülevus on õhtumaise esteetika mõiste, mis märgib mõõtmatu ja kirjeldamatu objekti tekitatud tundmust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ülevus · Näe rohkem »

Üliinimene

Üliinimese (prantsuse keeles homme supérieur, saksa keeles Übermensch) all mõeldakse täiuslikku inimest, erakordsete võimetega inimest või inimesest kõrgemale arenenud olendit (ehk üleinimest).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Üliinimene · Näe rohkem »

Ürgalge

Ürgalge (kreeka arche) oli antiikaja filosoofias see, millest kõik tekib, mille olemasolu tõttu püsib ning mis on hävimatu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ürgalge · Näe rohkem »

Äärmus

Äärmus on piiripealne aste mingil omadusel, nähtusel või olukorral.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Äärmus · Näe rohkem »

Õiglase sõja teooria

Õiglase sõja teooria (jus bellum iustum) on õpetus, millele on ka viidatud kui sõjaväe eetika traditsioonile.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Õiglase sõja teooria · Näe rohkem »

Õiglus

Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Õiglus · Näe rohkem »

Õigusfilosoofia

Õigusfilosoofia on õiguse aluseid käsitlev filosoofia haru.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Õigusfilosoofia · Näe rohkem »

Õigustuskontekst

Õigustuskontekst on Hans Reichenbachi järgi teaduslike hüpoteeside ja teooriate epistemoloogilise uurimise kontekst, mis puudutab nende verifitseerimist ja kinnitamist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Õigustuskontekst · Näe rohkem »

Õnn

Õnn ehk õnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivse rõõmuni.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Õnn · Näe rohkem »

Bayesiaanlus

Bayesiaanlus on filosoofias seisukoht, mille kohaselt matemaatiline tõenäosusteooria on rakendatav väidete usutavuse astme suhtes või astme suhtes, millel ratsionaalsed toimijad usuvad väidete tõesusse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Bayesiaanlus · Näe rohkem »

Böckenförde dilemma

Böckenförde dilemma on endise Saksamaa põhiseaduskohtuniku Ernst-Wolfgang Böckenförde kirjeldatud probleem, mille kohaselt sekulaarsetel riikidel on raskusi sotsiaalse kapitali loomisel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Böckenförde dilemma · Näe rohkem »

Berkeley interpretatsioon

Berkeley interpretatsioon (ka Berkeley-Kopenhaageni interpretatsioon) kvantmehaanikas on kvantmehaanika interpretatsioon, mis viitab immaterialistlikule filosoofiakontseptsioonile, mille autor oli 17.–18.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Berkeley interpretatsioon · Näe rohkem »

Biheiviorism

Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Biheiviorism · Näe rohkem »

Binaarne opositsioon

Binaarne opositsioon on tähenduslikult vastandlike terminite või vaadete süsteem.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Binaarne opositsioon · Näe rohkem »

Bioeetika

Bioeetikaks nimetatakse tavaliselt eetika valdkonda, mis tegeleb peamiselt inimeluga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Bioeetika · Näe rohkem »

Bioloogia filosoofia

Bioloogia filosoofia ehk bioloogiafilosoofia on teadusfilosoofia osa, mis tegeleb bioloogiaga seotud epistemoloogiliste, ontoloogiliste ja eetiliste küsimustega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Bioloogia filosoofia · Näe rohkem »

Brahman

Brahman (sanskriti keeles ब्रह्मन) on india ja hinduismi filosoofias ja teoloogias kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Brahman · Näe rohkem »

Brentano tees

Brentano tees on Franz Brentano raamatus "Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist", 1874) esitatud tees: "...

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Brentano tees · Näe rohkem »

Briti idealism

Briti idealism oli filosoofiasuund Suurbritannias 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Briti idealism · Näe rohkem »

Budism

Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Budism · Näe rohkem »

Buridani eesel

Buridani eesel (inglise Buridan's ass) on hüpoteetiline olukord, mille all mõeldakse, et kui eesel on näljane ja ta on paigutatud kahe täpselt ühesuguse heinakuhja vahele, siis ta ei oska kumbagi eelistada, ja sureb nälga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Buridani eesel · Näe rohkem »

Cambridge'i muutus

Cambridge'i muutus on filosoofiline mõiste, mille kohaselt entiteet x on muutunud ainult siis kui on olemas predikaat F, mis pole tõene (on tõene) x-i suhtes ajal t1, aga pole tõene (on tõene) x-i suhtes mõnel hilisemal ajal.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Cambridge'i muutus · Näe rohkem »

Ceteris absentibus

Ceteris absentibus (ladina keeles 'teiste (jõudude) puudumise korral') on eksperimentaalses teaduses rakendatav uurimisprintsiip.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ceteris absentibus · Näe rohkem »

Ceteris paribus

Ceteris paribus on ladinakeelne fraas, ligikaudse tähendusega "muu võrdsuse korral", mis on kasutusel eriti teadusfilosoofias kui füsikalistliku teadusliku eksperimendi tähtis tingimus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ceteris paribus · Näe rohkem »

Circulus vitiosus

Circulus vitiosus (ladina keeles sõna-sõnalt 'paha ring' või 'vigane ring', eesti keeles enamasti 'suletud ring' või 'nõiaring') on filosoofias ja loogikas eksimus mõtlemise reeglite vastu, mille puhul kasutatakse määratluses või tõestuses seda, mida alles hakatakse määratlema või tõestama.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Circulus vitiosus · Näe rohkem »

Cogito, ergo sum

Cogito, ergo sum ("Mõtlen, järelikult olen"; originaalsel kujul prantsuse keeles "Je pense donc je suis") on René Descartesi kasutatud ladinakeelne filosoofiline väide, mis viitab veendumusele, et enda eksistentsis on võimalik kahelda vaid siis, kui sa olemas oled.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Cogito, ergo sum · Näe rohkem »

Dao

pisi Dao (hiina keeles 道 (pinyinis dào, Wade'i-Gilesi transkriptsioonis tao), jaapani keeles 道 (dō), korea keeles 도 (do); 'tee', 'kulg', 'kulgemine') on hiina kultuuri ja selle mõjupiirkonna kultuurides levinud filosoofiline üldmõiste.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dao · Näe rohkem »

Darvinism

Darvinism on suund evolutsionismis, mis põhineb Charles Darwini evolutsiooniteoorial.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Darvinism · Näe rohkem »

Deduktiivne arutlus

Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Deduktiivne arutlus · Näe rohkem »

Deduktsioon

Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Deduktsioon · Näe rohkem »

Definitsioon

Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Definitsioon · Näe rohkem »

Deism

Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse olevikus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Deism · Näe rohkem »

Dekonstruktsionism

Dekonstruktsionism on Jacques Derrida dekonstruktsioonil kui erinevuse mängu kasutamisel rajanev tänapäeva filosoofia mõttemuster.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dekonstruktsionism · Näe rohkem »

Dekonstruktsioon

Dekonstruktsioon (tarindi eemaldamine) on tekstis oleva tõlgendussüsteemi koost lahti võtmine, mis võimaldab ligi pääseda jutustuse vaikivate eelduste juurde.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dekonstruktsioon · Näe rohkem »

Demarkatsiooniprobleem

Demarkatsiooniprobleem on filosoofiline probleem, mis seisneb raskuses leida kriteeriumid, mille järgi saab teadust eristada mitteteadusest, eriti pseudoteadusest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Demarkatsiooniprobleem · Näe rohkem »

Demiurg

Demiurg on Jumal või jumalus, kes korrastab algkaose, võidab mütoloogilise ürgkoletise ja loob maailma.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Demiurg · Näe rohkem »

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Demokraatia · Näe rohkem »

Denominatio intrinseca

Denominatio intrinseca on skolastilises filosoofias asja nimetus mingi talle seesmiselt omase aktsidentsi (mitte suhte) kaudu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Denominatio intrinseca · Näe rohkem »

Deontiline loogika

Deontiline loogika on modaalloogika haru, mis uurib niisuguste sõnade (ja mõistete) nagu "lubatav" ("lubatud"), "lubamatu" ("keelatud"), "kohustuslik" ("kohustus", "kohus", "nõutav", "mittekohustuslik", "fakultatiivne", "peaks", "peab", "ülemäärane", "tähtsusetu", "tähtis", "vähim, mida teha annab", "parem kui", "parim", "hea", halb", "nõue", "vabadus", "võim", "immuniteet" vahelisi loogilisi suhteid. Koos episteemilise loogika ja ratsionaalse valiku teooriaga on deontoloogiline loogika üks filosoofia valdkondi, mis uurib normatiivseid mõisteid ja normatiivseid väljendeid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Deontiline loogika · Näe rohkem »

Deontoloogiline eetika

Deontoloogia (vanakreeka keele δέον, deon, 'nõutav, vajaolev, kohane') on moraalifilosoofia suund ja moraaliteooria tüüp, mille kohaselt tuleb tegude moraalsust hinnata eelkõige lähtuvalt nende vastavusest moraalireeglitele või tunnetatud kohustusest moraali või selle reeglite suhtes.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Deontoloogiline eetika · Näe rohkem »

Descartesi dualism

Descartesi dualism on keha ja vaimu dualismi versioon, mille esitas René Descartes.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Descartesi dualism · Näe rohkem »

Determinism

Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Determinism · Näe rohkem »

Dialektika

Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dialektika · Näe rohkem »

Dialektiline loogika

Dialektilise loogika all mõistetakse Hegeli teostes arendatud loogikat, Karl Marxi "Kapitali" aluseks olevat loogikat või formaalset loogikat, milles vastuolud on lubatud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dialektiline loogika · Näe rohkem »

Dialektiline materialism

Dialektiline materialism on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi väljatöötatud filosoofiline positsioon, mis modifitseerib Georg Friedrich Wilhelm Hegeli dialektikat materialistlikul alusel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dialektiline materialism · Näe rohkem »

Dihhotoomia (apooria)

"Dihhotoomia" on üks Zenoni apooriatest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dihhotoomia (apooria) · Näe rohkem »

Dihhotoomia (loogika)

Dihhotoomia on kaheksjaotus, vastandus, mis loogikas tähendab mõiste mahu järjestikust liigitamist kaheks vasturääkivaks mõisteks (näiteks inimeste liigitamine soo järgi meesteks ja mittemeesteks ehk naisteks).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dihhotoomia (loogika) · Näe rohkem »

Diskursiivsus

Diskursiivne on loogilisel arutlusel põhinev, järelduslik.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Diskursiivsus · Näe rohkem »

Diskursus

Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Diskursus · Näe rohkem »

Dispositsioon (filosoofia)

Dispositsioon on millegi omadus käituda võimalikes olukordades teatud viisil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dispositsioon (filosoofia) · Näe rohkem »

Docta ignorantia

Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on mõistmise (ratsionaalsuse) piire ületav teadmine, eriti Jumala kohta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Docta ignorantia · Näe rohkem »

Dualism

Dualismi all mõeldakse filosoofias tavaliselt positsiooni, mis peab vaimset ja materiaalset alget iseseisvalt eksisteerivateks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Dualism · Näe rohkem »

Eelarvamus

Eelarvamus on ebapiisavale informatsioonile (sageli peamiselt teiste inimeste arvamusele) toetudes kujundatud stereotüüpne hoiak, mis võetakse enne objekti kohta vahetute objektiivsete andmete omandamist (a priori).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eelarvamus · Näe rohkem »

Eeldus

Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eeldus · Näe rohkem »

Eesmärk

Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eesmärk · Näe rohkem »

Eesti filosoofia

Filosoofia ajalugu Eestis sai alguse mitte-eestlastest, kelle seas on Gottlob Benjamin Jäsche (1762–1842). Nende looming ei ole küll ''eesti'' (rahvuslik) filosoofia, kuid kuulub siiski ''Eesti'' filosoofiasse. Üks tuntumaid eesti teadusfilosoofe oli Rein Vihalemm (1938-2015). Eesti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Eestis või eestlaste poolt.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eesti filosoofia · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eetika · Näe rohkem »

Eetika mõisteid

Siin on loetletud eetika mõisteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eetika mõisteid · Näe rohkem »

Efektiivne altruism

Efektiivne altruism on filosoofia ja sotsiaalne liikumine, mis kasutab mõistust ja tõendusmaterjale määramaks, millised on kõige efektiivsemad viisid maailma paremaks muutmiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Efektiivne altruism · Näe rohkem »

Egoism

Egoism ehk isekus on isiksuseomadus, mille korral inimene tähtsustab iseennast ja käitub enda huvides, seades enda vajadused teiste omadest kõrgemale.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Egoism · Näe rohkem »

Eimiski

Eimiski on midagi sellist, mida pole mitte mingis mõttes.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eimiski · Näe rohkem »

Eitus

Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eitus · Näe rohkem »

Eksistentsialism

Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eksistentsialism · Näe rohkem »

Eksperiment

Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eksperiment · Näe rohkem »

Eksperimentaalne filosoofia

Eksperimentaalne filosoofia on analüütilise filosoofia raames tekkinud filosoofiasuund, millele on iseloomulik toetumine empiirilistele uuringutele, peamiselt tavainimeste intuitsioonide kohta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eksperimentaalne filosoofia · Näe rohkem »

Ekstensionaalne kontekst

Ekstensionaalne kontekst (inglise extensional context) on lause, milles sama osutusega sõnu või väljendeid võib teineteise vastu välja vahetada ilma lause tõeväärtust muutmata.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ekstensionaalne kontekst · Näe rohkem »

Eksternalism

Eksternalism on filosoofiliste seisukohtade kogum, mille järgi sõltub vaimne tegevus osaliselt vaimuvälisest maailmast ja mis vastandub seega internalismile.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eksternalism · Näe rohkem »

Elavik

Elavik (elumaailm, eluilm) on isikuülene inimestevahelises suhtluses loodud tähenduslik keskkond.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Elavik · Näe rohkem »

Element (filosoofia)

Element ehk algosis on filosoofias liitsete kehade, materiaalsete süsteemide ja mõtteehitiste komponent, mis ei jaotu eriliigilisteks osadeks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Element (filosoofia) · Näe rohkem »

Element (stiihia)

Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Element (stiihia) · Näe rohkem »

Eliminativism

Eliminativism mingi mõiste või mõistestiku suhtes on seisukoht, et selle mõistestiku kasutamisest tuleb täielikult loobuda ning asendada see fundamentaalsema mõistestikuga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eliminativism · Näe rohkem »

Elise-Eretria koolkond

Elise-Eretria koolkond on vanakreeka filosoofiakoolkond, mille rajas lühikest aega Sokratese tutvusringkonda kuulunud Phaidon ElisestDiogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" II raamat, lõik 105 Phaidon on ka Platoni ühe dialoogi nimitegelane, kuid sellest hoolimata ei ole tema ja esialgse Elise koolkonna õpetusest palju teada.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Elise-Eretria koolkond · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Elu · Näe rohkem »

Elu mõte

Elu mõte on inimese elu kogetav objektiivne väärtus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Elu mõte · Näe rohkem »

Emanatsioon

Emanatsioon (ladina sõnast emanatio 'väljavoolamine') on teatud usundite ja filosoofiate järgi madalama iseeneslik tekkimine kõrgemast, mis jätab kõrgema puutumata.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Emanatsioon · Näe rohkem »

Emergentsus

mustrite kujunemine lumehelvestes on näiteks emergentsusele füüsikalises süsteemis Termiidikoloonia poolt rajatud keerulise ehitusega pesad on näitks emergentsusele looduses Emergentsus (ka: emerdžentsus) on mingi asja (entiteedi; sealhulgas omaduse või seaduse) omadus, mis seisneb selles, et ta ilmneb tänu mingite muude (tavaliselt fundamentaalsemate) asjade olemasolule, kuid ei taandu nendele asjadele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Emergentsus · Näe rohkem »

Emotsioon

Tunne ehk emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Emotsioon · Näe rohkem »

Empiiriline valem (teadusteooria)

Empiiriline valem on vaatlusel või katsel põhinev valem, mis ei ole tuletatud teooriast ega teistest teadaolevatest seaduspärasustest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Empiiriline valem (teadusteooria) · Näe rohkem »

Empiirilisus

Empiirilisus ehk kogemuslikkus on kogemusel põhinevus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Empiirilisus · Näe rohkem »

Empirism

Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Empirism · Näe rohkem »

Enese ja teise asümmeetria

Enese ja teise asümmeetria (inglise keeles self-other asymmetry, self/other asymmetry) on tavamoraalis ehk tervemõistuslikus moraalis esinev samalaadsete tegude või tegematajätmiste erinev moraalne staatus olenevalt sellest, kas tegu on suunatud enesele või kellelegi teisele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Enese ja teise asümmeetria · Näe rohkem »

Eneseloome

Eneseloome on Richard Rortyl nõue, et ühiskonnas oleks suurem avatus ja ruum eneseteostuseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eneseloome · Näe rohkem »

Enesestmõistetavus

Enesestmõistetavus ehk iseenesestmõistetavus ehk iseenesest teada olek (ladina keeles esse per se notum, inglise keeles self-evidence) on filosoofias propositsiooni (mõtte, väite) omadus, mis seisneb selles, et sellest pole võimalik aru saada ilma teadmiseta, et see on tõene.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Enesestmõistetavus · Näe rohkem »

Eneseteadlikkus

Eneseteadlikkus on enesekontrollivõime ja võime tunnustada ennast üksikindiviidina, kes seisab eraldi keskkonnast ning teistest üksikindiviididest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eneseteadlikkus · Näe rohkem »

Eneseteadvus

Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eneseteadvus · Näe rohkem »

Eneseteostus

Eneseteostus (ladinakeelsest väljendist sui actus) on oma annete ja võimaluste realiseerimine või täitmine, määratledes seda kui liikumapanevat jõudu, mis on olemas kõigis.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eneseteostus · Näe rohkem »

Entelehhia

Entelehhia, eesti keelde vahel tõlgitud ka kui teokstehtus (kreeka keeles εντελέχεια, ladina transliteratsioonis entelechia) on mõiste Aristotelese filosoofias.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Entelehhia · Näe rohkem »

Entitas

Entitas ('olev-us') on skolastikas oleva olemus, mis teeb ta selleks, mis ta on, ning ilma milleta teda ei saaks olla.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Entitas · Näe rohkem »

Entiteedirealism

Entiteedirealism on teadusfilosoofias realismi poolik variant, mis peab reaalseteks ainult entiteete, mitte teooriaid (teaduse seadusi).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Entiteedirealism · Näe rohkem »

Entiteet

Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Entiteet · Näe rohkem »

Epifenomen

Mingi nähtuse epifenomeniks nimetatakse üldises mõttes selle nähtuse kaasnähtust – nähtust, mis põhinähtusega kaasneb, ilma et tal oleks vaadeldavas seoses iseseisvat tähtsust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Epifenomen · Näe rohkem »

Epifenomenalism

Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi (või pole füüsilisi tagajärgi).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Epifenomenalism · Näe rohkem »

Epikureism

Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Epikureism · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Epistemoloogia mõisteid

Siin on loetletud epistemoloogia mõisteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Epistemoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Erapooletus

Valiku, otsuse, hinnangu või käitumise erapooletus on valiku, otsuse, hinnangu või käitumise omadus, mis seisneb sõltumatuses sellest valikust, otsusest, hinnangust või käitumisest mõjutatud isikute (või üldisemalt: asjade) teatud omadustest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Erapooletus · Näe rohkem »

Erinevus

Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Erinevus · Näe rohkem »

Erinevusmõtlemine

Erinevusmõtlemine on vastandites mõtlemise vältimine, Theodor Adorno teoses Negatiivne dialektika.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Erinevusmõtlemine · Näe rohkem »

Erinewus

Erinewus (prantsuse keeles différance) on tõlkija Hasso Krulli poolt eesti keeles kasutusele võetud termin tähenduste ebapüsivuse mõiste jaoks Jacques Derrida teksti Positsioonid tõlkes.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Erinewus · Näe rohkem »

Eristamatute identsus

Eristamatute identsus (inglise identity of indiscernibles) on Gottfried Wilhelm Leibnitzi sõnastatud printsiip, mille järgi ei leidu kahte objekti, mille kõik omadused oleksid ühed ja samad.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eristamatute identsus · Näe rohkem »

Ese

Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ese · Näe rohkem »

Esmasus, teisasus, kolmasus

Esmasus, teisasus ja kolmasus on Charles Sanders Peirce’i fenomenoloogilised kategooriad, mida ta kasutab kõikide asjade, nähtuste ja tunnetuslike kogemuste kirjeldamiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Esmasus, teisasus, kolmasus · Näe rohkem »

Esse est percipi

Esse est percipi (tõlkes ladina keelest 'olemine on tajutav olemine') on fraas, mille võttis kasutusele George Berkeley, et iseloomustada kõiki tajutavaid objekte.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Esse est percipi · Näe rohkem »

Essentsialism

Essentsialism on lähtumine eeldusest, et teatud tüüpi entiteetidel (või kõigil entiteetidel) on olemus (essentia), mis on iseloomustatav olemuslike omadustega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Essentsialism · Näe rohkem »

Esteetika

Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Esteetika · Näe rohkem »

Esteetika mõisteid

Siin on loetletud esteetika mõisteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Esteetika mõisteid · Näe rohkem »

Eternism

Eternism ehk eternalism on metafüüsiline seisukoht, mille kohaselt aeg on samasugune reaalsuse mõõde nagu ruumi kolm mõõdet, mistõttu minevik, olevik ja tulevik on kõik ühevõrra reaalsed.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eternism · Näe rohkem »

Ettekujutus

Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ettekujutus · Näe rohkem »

Ettemääratud harmoonia

Ettemääratud harmoonia teooria (inglise pre-established harmony) on Gottfried Wilhelm Leibnitzi seisukoht, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka vaimsed sündmused on jumala poolt ette määratud ning kooskõlastatud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ettemääratud harmoonia · Näe rohkem »

Eudaimonism

Eudaimonism (vanakreeka sõnast eudaimonia 'õnnelikkus, hea käekäik, hea saatus') on eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Eudaimonism · Näe rohkem »

F-teadus

F-teadus (inglise keeles φ-science) on osa teadusest, mille eesmärk on maailma formaalne kirjeldamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja F-teadus · Näe rohkem »

Fakt

Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Fakt · Näe rohkem »

Fallibilism

Fallibilism on filosoofia mõttemuster ja epistemoloogiline teooria, mis ühendab erinevad hoiakud, mille kohaselt võivad meie uskumused, ootused ja arusaamad maailmast osutuda ekslikeks, kuid see ei tähenda, et me ei võiks neid olemasolevate teadmiste piires uskuda.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Fallibilism · Näe rohkem »

Falsifikatsionism

Falsifikatsionism on Karl Popperilt pärinev induktsionismi vastustav teadusekäsitus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Falsifikatsionism · Näe rohkem »

Falsifikatsioon

Teoreetilise väite või teooria falsifikatsiooniks ehk falsifitseerimiseks nimetatakse selle järeldustega vastuolus oleva fakti tuvastamist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Falsifikatsioon · Näe rohkem »

Falsifitseeritavus

Falsifitseeritavus ehk kummutatavus on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükatavus vaatluste või katsete põhjal.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Falsifitseeritavus · Näe rohkem »

Fantaasia

Fantaasia (vanakreeka keeles phantasia 'kujutlus') on teadlikult ebareaalne ettekujutus või inimliku ettekujutamise võime.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Fantaasia · Näe rohkem »

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Füüsikaline maailmapilt · Näe rohkem »

Füüsikaseadus

Füüsikaseadus on füüsikalise loodusseaduse üldistatud formuleering enamasti matemaatilisel kujul.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Füüsikaseadus · Näe rohkem »

Füsikalism

Füsikalism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on füüsiline (või füüsikaline)Daniel Stoljar.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Füsikalism · Näe rohkem »

Feminism

Veenuse märk peeglina ja ülestõstetud rusikaga Ühendatud Marsi ja Veenuse märk koos võrdusmärgiga, nõudmaks sugude võrdsust Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Feminism · Näe rohkem »

Feministlik epistemoloogia

Feministlik epistemoloogia on teadmiste teooriate uurimine, mis hõlmab soolise võrdõiguslikkuse uuringuid ja naisteõpinguid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Feministlik epistemoloogia · Näe rohkem »

Fenomen

Fenomeniks (vanakreeka keeles phainomenon 'ilmuv, ilmnev, paistev, nähtuv'; lihtsamalt 'nähtus, nähtumus') nimetatakse filosoofias üksust, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil (näiteks mõistusefenomenid, psüühilised fenomenid, keelefenomenid jne).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Fenomen · Näe rohkem »

Fenomenalism

Fenomenalism on filosoofiline positsioon, mille järgi propositsioonid füüsilise maailma kohta saab analüüsida propositsioonideks selle kohta, kuidas ühed aistingute järgnevused tooksid kaasa teisi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Fenomenalism · Näe rohkem »

Fenomenoloogia

Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Fenomenoloogia · Näe rohkem »

Fenomenoloogiline filosoofia

Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Fenomenoloogiline filosoofia · Näe rohkem »

Filister

Filister on väikekodanlik, kitsarinnaline ja enesega rahulolev, konservatiivne, madala kohanemisvõimega, kultuurivaenulik ja rutiini armastav inimene.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filister · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofia (õppeaine)

Filosoofia on õppeaine, mis oli 1996.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofia (õppeaine) · Näe rohkem »

Filosoofiaolümpiaad

Filosoofiaolümpiaad on kahevooruline võistlus gümnasistidele, kus võisteldakse filosoofilise essee kirjutamises, väitluses, filosoofia ajaloo ja mõistete ning loogika põhimõtete tundmises.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofiaolümpiaad · Näe rohkem »

Filosoofiline analüüs

Filosoofiline analüüs (inglise philosophical analysis) on mõistete, uskumuste, seisukohtade ja teooriate uurimine nende komponentide (varjatud) eelduste ja neist tulenevate järelduste selgitamise teel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline analüüs · Näe rohkem »

Filosoofiline antropoloogia

Filosoofiline antropoloogia (inglise philosophical anthropology) ehk antropoloogiline filosoofia (inglise anthropological philosophy) on distsipliin, mis tegeleb inimesega ja inimestevaheliste suhetega seotud metafüüsiliste ja fenomenoloogiliste küsimustega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline antropoloogia · Näe rohkem »

Filosoofiline küsimus

Filosoofilised küsimused on küsimused olemise ja selle põhjuste ja tähenduse kohta, niisamuti teadmiste, väärtuste, tunnetuse, keele jne, muuhulgas ka filosoofia enese kohta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline küsimus · Näe rohkem »

Filosoofiline loogika

Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline loogika · Näe rohkem »

Filosoofiline nõustamine

Filosoofiline nõustamine on kaasaegne liikumine praktilises filosoofias.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline nõustamine · Näe rohkem »

Filosoofiline probleem

Filosoofiline probleem uurib sügavat ideed, maailmavaatelist kontseptsiooni sisaldavat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline probleem · Näe rohkem »

Filosoofiline väitlus

Filosoofiline väitlus on filosoofiaolümpiaadi raames praktiseeritav üks-ühele väitlusformaat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Filosoofiline väitlus · Näe rohkem »

Formalism (kunstifilosoofia)

Formalism on kunstiteoorias ja kunstifilosoofias vaade, mille kohaselt 1) kunstiteose väärtus on täielikult määratud tema vormiga ja 2) kunsti olemus on määratud kunstiteose vormiga. Kategooria:Kunstiteadus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Formalism (kunstifilosoofia) · Näe rohkem »

Frankfurdi koolkond

Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdi Ülikooli sotsiaaluuringute instituudis 1931.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Frankfurdi koolkond · Näe rohkem »

Fundatsionalism

Fundatsionalism ehk fundatsionism ehk vundamentism on filosoofiline hoiak ja epistemoloogia teooria, mille kohaselt on olemas alususkumused, mille seisund õigustatud uskumuse või teadmisena ei sõltu teistest uskumustest ja mille niisugusele seisundile toetub teiste uskumuste niisugune staatus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Fundatsionalism · Näe rohkem »

Funktsionalism (vaimufilosoofia)

Funktsionalism on seisukoht vaimufilosoofias, mille kohaselt vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Funktsionalism (vaimufilosoofia) · Näe rohkem »

Funktsioon

Funktsioon üldtähenduses on eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Funktsioon · Näe rohkem »

Funktsioon (bioloogia)

Funktsioon on bioloogias organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse (tunnuse) otstarve.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Funktsioon (bioloogia) · Näe rohkem »

Funktsioon (filosoofia)

Mingi asja, omaduse või protsessi funktsioon on ülesanne, mida see on mõeldud või määratud täitma.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Funktsioon (filosoofia) · Näe rohkem »

Gödeli ontoloogiline jumalatõestus

Gödeli ontoloogiline jumalatõestus on argumendid Jumala olemasolu kasuks, mis leiduvad kuulsa loogiku Kurt Gödeli märkmikes ja mis avaldati alles pärast tema surma (1987).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Gödeli ontoloogiline jumalatõestus · Näe rohkem »

Geenius

Geenius on erakordsete vaimsete või erakordsete loominguliste võimetega inimene, keda iseloomustab tavaliselt seos uute saavutustega inimkonna teadmiste mingis valdkonnas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Geenius · Näe rohkem »

Gettieri probleem

Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Gettieri probleem · Näe rohkem »

Halastus

Halastus on omakasupüüdmatu abi hädas olijale.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Halastus · Näe rohkem »

Hallutsinatsiooniargument

Hallutsinatsiooniargument (argument from hallucination) on argument, mis hallutsinatsioonide võimalikkusest järeldab, et tajuelamus ei sõltu objektiivselt olemasolevatest esemetest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hallutsinatsiooniargument · Näe rohkem »

Harmoonia

Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Harmoonia · Näe rohkem »

Häbi

Häbi (ka häbitunne) on moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Häbi · Näe rohkem »

Hädavajalikkusargument

Hädavajalikkusargument (inglise keeles indispensability argument) on argument, mis esitab seda, et matemaatika on loodusteaduse teooriate formuleerimiseks ja ennustuste tegemiseks hädavajalik, tõendina platonismi kasuks (või mõne muu metafüüsilise väite) kasuks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hädavajalikkusargument · Näe rohkem »

Hülosoism

Hülosoism (inglise hylozoism) on filosoofiline seisukoht, et mateeriale (kaasa arvatud universumile tervikuna) on omane elu ning iga materiaalne asi (ka väikseim osake) on suuremal või vähemal määral elus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hülosoism · Näe rohkem »

Hüpoteetilis-deduktiivne meetod

Hüpoteetilis-deduktiivne meetod (inglise hypothetico-deductive model) on teadusliku tunnetuse meetod, mille puhul püstitatakse hüpotees ning kontrollitakse siis sellest ja tingimuste kirjeldusest deduktiivselt järelduva väite vastavust tegelikkusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hüpoteetilis-deduktiivne meetod · Näe rohkem »

Hüve

Hüve (inglise good) on üldises keelekasutuses tavaliselt täpsemalt määratlemata tähistus kõigele sellele, mille kasuks heakskiitvalt argumenteeritakse või mis on üldiselt tunnustatult püüdlemist väärt.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hüve · Näe rohkem »

Heaolu

Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Heaolu · Näe rohkem »

Hedonism

Hedonism (vanakreeka sõnast hēdonē 'nauding') on mõtteviis, mille kohaselt on nauding ainus tõeline hüve, 2004-04-20 Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (inglise keeles).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hedonism · Näe rohkem »

Hellenistlik filosoofia

Hellenistlik filosoofia (klassikajärgne filosoofia periood) on antiikfilosoofia ajalõik, mis algas 4.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hellenistlik filosoofia · Näe rohkem »

Hempeli paradoks

Hempeli paradoks on 1940.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hempeli paradoks · Näe rohkem »

Hermeneutika

Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hermeneutika · Näe rohkem »

Hermeneutiline ring

Hermeneutiline ring ehk mõistmise ring on tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring, mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hermeneutiline ring · Näe rohkem »

Hermetism

Hermetism on "Corpus Hermeticumi" järgi ajaloo kogum kreeka ja idamaise päritoluga usulisi, müstilisi, maagilisi ja natuurfilosoofilisi õpetusi, mis tekkisid hellenismi ajal ja olid mõjukad hilisantiigis.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hermetism · Näe rohkem »

Hiina tuba

"Hiina toa" argumendiks nimetatakse Ameerika Ühendriikide filosoofi John Searle'i esitatud vaimufilosoofilist argumenti, mis väidab, et programm ei saa anda arvutile "mõistust", "intentsionaalsust" ega "teadvust", olenemata sellest, kui intelligentselt või inimlikult võib antud programm arvuti käituma panna.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hiina tuba · Näe rohkem »

Himu

Himu on inimese isu, soov või igatsus isiku või asja järgi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Himu · Näe rohkem »

Hinduism

Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil Hinduismi sümbol Pranava "Om" Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis Hinduism on veedadega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hinduism · Näe rohkem »

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hing · Näe rohkem »

Hinge surematus

Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hinge surematus · Näe rohkem »

Historism

Historismi all mõeldakse (eriti ajaloo puhul) teaduslikku lähenemist, mis vaatleb uurimisobjekti oma arengus ning suhestab seda konkreetsete ajalooliste tingimustega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Historism · Näe rohkem »

Historitsism (filosoofia)

Historitsismiks nimetatakse Karl Popperi eeskujul vaadet, mille kohaselt on võimalik leida ajaloo käigu objektiivsed, vääramatud seaduspärasused ning nende põhjal ka ette näha ajaloo edasist kulgu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Historitsism (filosoofia) · Näe rohkem »

Hoiak

Hoiak on üks sotsiaalteaduste kasutatavamaid mõisteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Hoiak · Näe rohkem »

Holism

Holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Holism · Näe rohkem »

Homunkulus (filosoofia)

Homunkulus (ladina sõnast homunculus 'väike inimene') on oletatav väike inimene, kes elab inimese ajus või mõnes muus organis, tajub kõike seda, mida inimese meeled vastu võtavad, ning juhib sellest lähtudes inimese tegevust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Homunkulus (filosoofia) · Näe rohkem »

Humanism

Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Humanism · Näe rohkem »

Ideaalsus

Ideaalsuse mõiste definitsiooniks on miski pidevalt arenev ja muutuv.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ideaalsus · Näe rohkem »

Idealism

Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Idealism · Näe rohkem »

Idee

Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Idee · Näe rohkem »

Identsus

Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Identsus · Näe rohkem »

Ideoloogia

Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ideoloogia · Näe rohkem »

Ideoloogiakriitika

Ideoloogiakriitika (ka kriitiline teooria) on ideoloogia kritiseerimine, mingi ideoloogia arvustamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ideoloogiakriitika · Näe rohkem »

Igavik

Igaviku sümbolina kasutatakse tihti Uroborost, tuntud kui iseennast õgiv madu või draakon Igavik on filosoofiline mõiste, mis tähendab alguse ja lõputa ajavahemikku.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Igavik · Näe rohkem »

Ignoratio elenchi

Ignoratio elenchi ('vastuväite (elenchos) mitteteadmine') on loogikaviga, mille puhul esitatakse argument kõneks olevast väitest erineva väite kasuks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ignoratio elenchi · Näe rohkem »

Iha (filosoofia)

Iha on ilma igasuguse ettemääratud sihi või eesmärgita, lõputuid vorme võttev muutlik mitteteadvuse osa, mida kapitalismis kasutatakse reklaamitööstuses.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Iha (filosoofia) · Näe rohkem »

Ihu

Ihu tähendab aju, teadvuse ja keha põimingut; sisemuse ja välisuse terviklikkust tajus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ihu · Näe rohkem »

Iidol

Iidol (vanakreeka keeles eidolon, ladina keeles idolum) tähendas algselt kuju.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Iidol · Näe rohkem »

Illusiooniargument

Illusiooniargument (argument from illusion) on argument, mis järeldab illusioonide olemasolust, et otsene realism ehk naiivne realism on väär (taju ei ole vahetu).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Illusiooniargument · Näe rohkem »

Ilu

Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ilu · Näe rohkem »

Imestus

Imestus on inimese seisund, mille kutsuvad esile ebatavalised nähtused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Imestus · Näe rohkem »

Immanents

Immanents (tuletatud keskaja ladina keele sõnast immanens 'omane, sisemine', mis on vorm keskaja ladina keele sõnast immanere millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste transtsendentsile ning tähendab seda, mis on esemele või nähtusele seesmiselt omane, nähtuse sisemisest loomusest tulenev.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Immanents · Näe rohkem »

Immanentsifilosoofia

Immanentsifilosoofia on XX sajandi mõtlemise tava, mis vastandub eelkõige transtsendentaalfilosoofiale ning püüab vältida igasuguse transtsendentsi sissetoomist mõtlemise alustesse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Immanentsifilosoofia · Näe rohkem »

Immaterialism

Immaterialism on Filosoofiline seisukoht, mille järgi mateeriat (materiaalset maailma) ei ole olemas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Immaterialism · Näe rohkem »

Imperatiiv (filosoofia)

Imperatiiv on vormel, mis väljendab kõlbluse käsku.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Imperatiiv (filosoofia) · Näe rohkem »

Implikatuur

Implikatuur on Paul Grice'ilt pärinev (lingvistilise) pragmaatika termin, mis tähistab vihjamisi edasi antud infot, mida ütleja otseselt ei väljenda, kuid mille kuulaja siiski vastu võtab.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Implikatuur · Näe rohkem »

Indeksikaal

Indeksikaaliks nimetatakse analüütilises keelefilosoofias väljendit (osutavat väljendit), mille osutus sõltub süstemaatiliselt kontekstist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Indeksikaal · Näe rohkem »

Individualism

Individualism on moraalne poliitiline ja sotsiaal-filosoofiline mõiste, mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Individualism · Näe rohkem »

Individualistlik anarhism

Individualistlik anarhism (ka anarhoindividualism) on eraomandit ja sotsiaalse turumajanduse põhimõtteid tunnustav anarhistlik ideoloogia, milles rõhutatakse üksikisiku (isiksusliku arengutaseme saavutanud indiviidi) tahte ülimuslikkust eneseteostusel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Individualistlik anarhism · Näe rohkem »

Indiviid

Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Indiviid · Näe rohkem »

Induktiivne arutlus

Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Induktiivne arutlus · Näe rohkem »

Induktiivne loogika

Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »

Induktiivne tugevus

Induktiivne tugevus on induktiivse arutluse omadus, mis seisneb selles, et eelduste tõesuse korral on järeldus tõenäoline.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Induktiivne tugevus · Näe rohkem »

Induktsionism

Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Induktsionism · Näe rohkem »

Induktsioon

Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Induktsioon · Näe rohkem »

Induktsiooniprintsiip

Induktsiooniprintsiip (inglise principle of induction) on printsiip, millega induktsionistid õigustavad induktiivsete järelduste suurt tõenäosust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Induktsiooniprintsiip · Näe rohkem »

Induktsiooniprobleem

Induktsiooniprobleem ehk induktsiooni õigustuse probleem on filosoofiline probleem induktsiooni õigustuse kohta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Induktsiooniprobleem · Näe rohkem »

Inimõigused

Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Inimõigused · Näe rohkem »

Inimkesksus (keskkonnaeetika)

Inimkesksus ehk antropotsentrism on keskkonnaeetika vool, mis inimühiskonna ja looduse suhete kujundamisel lähtub ainult inimesele omistatavatest õigustest ja inimlikust heaolust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Inimkesksus (keskkonnaeetika) · Näe rohkem »

Inimloomus

Inimloomuse all mõistetakse inimestele loomupäraselt ("looduslikult") omaste tunnuste (sh mõtte-, tunde- ja teguviiside) kogumit.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Inimloomus · Näe rohkem »

Insolubiilid

Insolubiilid (ladina insolubilia) on valetaja paradoksi ja selletaoliste paradokside rühm, mida uuriti skolastikas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Insolubiilid · Näe rohkem »

Instrumentalism

Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Instrumentalism · Näe rohkem »

Integriteet

Integriteet (ka moraalne integriteet, moraalne terviklikkus) on üks eetika põhimõisteid, millega tähistatakse inimese kaasasündinud loomuõigusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Integriteet · Näe rohkem »

Intellektuaalne alandlikkus

Intellektuaalne alandlikkus seisneb selles, et inimene tunnistab mingi tema uskumuse vääruse võimalikkust ning pöörab tähelepanu sellele, et tõendid selle uskumuse kasuks ning tema võimalus asjakohast teavet hankida ja hinnata on piiratud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Intellektuaalne alandlikkus · Näe rohkem »

Intelligentne disain

Intelligentne disain ehk arukas disain ehk arukas konstruktsioon ehk mõistuslik kujundamine ehk arukas kujundamine ehk arukas kujundus ehk intelligentne loome (inglise keeles intelligent design) on arvatav Universumi ja elu teatud omaduste seletuseks olev arukas põhjus alternatiivina looduslikule valikule ja muudele suunata protsessidele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Intelligentne disain · Näe rohkem »

Intensionaalne kontekst

Intensionaalne kontekst ehk intensionaalne lause on lause, milles mingi väljendi asendamine samaosutusliku väljendiga võib lause tõeväärtust võib muuta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Intensionaalne kontekst · Näe rohkem »

Intentsionaalsus

Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »

Intuitsionistlik loogika

Intuitsionistlik loogika (inglise intuitionistic logic) on mitteklassikaline loogika, millele pani aluse hollandi matemaatik Arend Heyting (1898-1980).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Intuitsionistlik loogika · Näe rohkem »

Intuitsioon

Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Intuitsioon · Näe rohkem »

Intuitsioonipump

Intuitsioonipump on mõtteline eksperiment, mis mingi seisukoha kaitsmisel kasutab esmapilgul veenvat, kuid siiski kahtlast analoogiat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Intuitsioonipump · Näe rohkem »

Irratsionalism

Irratsionalism (ladina sõnast irrationalis mittemõistuslik) mõistust alahindav suund idealistlikus filosoofias.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Irratsionalism · Näe rohkem »

Isanda- ja orjamoraal

Isanda- ja orjamoraal (saksa keeles Herren- und Sklavenmoral) on keskne teema Friedrich Nietzsche töödes, eriti tema esimeses essees "Moraali genealoogiast" ("Zur Genealogie der Moral"; 1887).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Isanda- ja orjamoraal · Näe rohkem »

ISE

ISE võib tähendada järgmist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja ISE · Näe rohkem »

Iseväärtus

Iseväärtus ehk seesmine väärtus ehk sisemine väärtus (inglise intrinsic value) on eetiline väärtus, mis on objektil (nt liigil) ainuüksi olemasolu tõttu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Iseväärtus · Näe rohkem »

Isik

Isiku (inglise keeles person) all mõeldakse tavaliselt inimest või inimesesarnaste psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olendit.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Isik · Näe rohkem »

Isikuidentsus

Isikuidentsus (inglise keeles personal identity) on isiku (tavaliselt inimese) piiritletus, erinevus teistest isikutest (ainukordsus) ja püsivus läbi aja.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Isikuidentsus · Näe rohkem »

Ja

Ja on sidesõna, mida loomulikus keeles (nt eesti keeles) kasutatakse muu hulgas konnektorina konjunktsiooni väljendamiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ja · Näe rohkem »

Jaapani filosoofia

Jaapani filosoofia on hulk šintoismist, konfutsionismist, taoismist või budismist lähtuvaid või neist mõjutatud mõtteviise Jaapanis.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Jaapani filosoofia · Näe rohkem »

Jama ajamine

Jama ajamine on väidete esitamine nende tõeväärtusest hoolimata ning eesmärgiga saavutada retoorilises olukorras edu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Jama ajamine · Näe rohkem »

Jansenism

Jansenism on hollandi piiskopi Cornelius Janseni (1585–1638) järgi nimetuse saanud katoliiklik usuvool Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Jansenism · Näe rohkem »

Jäik tähistaja

Jäik tähistaja (inglise keeles rigid designator) on modaalses loogikas selline tähistaja, mis osutab samale asjale kõigis võimalikes maailmades või kõigis võimalikes maailmades, kus see asi eksisteerib, ega tähista midagi mujal, st nendes võimalikes maailmades, kus seda asja pole.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Jäik tähistaja · Näe rohkem »

Järeldus

Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Järeldus · Näe rohkem »

Järeldus (traditsiooniline loogika)

Järeldus (järeldamine) on arutlus, mille käigus ühest või mitmest otsustusest, mida nimetatakse järelduse eeldusteks, saadakse loogika vahenditega uus otsustus (järeldis kitsamas mõttes ehk tuletis).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Järeldus (traditsiooniline loogika) · Näe rohkem »

Jooga

Jooga (sanskriti keeles योग yoga ‘ike, rakend, ühendus’, ka 'pingutus' või 'töö'; tiibeti keeles rnal byor; hiina keeles 瑜伽 yuqie; jaapani keeles yuga) on india õpetustes filosoofia ja süsteem vaimseks arenguks ja vabanemiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Jooga · Näe rohkem »

Joonia koolkond

Antiik-Ioonia kaart Joonia koolkonnaks nimetatakse loodusfilosoofe, kes tegutsesid Väike-Aasias Joonia piirkonnas Mileetoses ja Ephesoses 6.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Joonia koolkond · Näe rohkem »

Juhuslikkus

Juhuslikkus on sündmuse kordumise mustri ja ennustatavuse puudumine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Juhuslikkus · Näe rohkem »

Julgus

Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Julgus · Näe rohkem »

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Jumal · Näe rohkem »

Jumalatõestus

Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Jumalatõestus · Näe rohkem »

Junzi

Junzi (Hiina keeles: 君子, pinyin: Jūn Zǐ) on Hiina filosoofia mõiste, mida võib tõlkida kui 'kõrgemalseisev inimene', 'õilis inimene', algselt ka 'valitseja poeg' ja seda mõistet kasutasid nii Zhou kuningas Wen Muutuste raamatus kui ka Konfutsius oma töödes, et kirjeldada ideaalset inimest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Junzi · Näe rohkem »

Kaasasündinud ideed

Gottfried Wilhelm Leibniz kaasasündinud idee pooldaja Kaasasündinud ideed on mõnede filosoofide kontseptsiooni järgi ideed, teadmised või uskumused, mis sünnivad koos mõistusega, mitte tajust ega kogemusest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kaasasündinud ideed · Näe rohkem »

Kabala

pisi Kabala, harvemini ka kabalistika, on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulis-filosoofiline süsteem, müstikavool, mis pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kabala · Näe rohkem »

Kahevalentne loogika

Kahevalentne loogika on matemaatilise loogika põhiline osa, kus on tegemist vaid kahe erineva tõeväärtusega: tõene ja väär.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kahevalentne loogika · Näe rohkem »

Kahtlus

Kahtlus on otsustamatuse seisund, milles on valik mitme võimaliku uskumuse vahel, aga omavahel vastuolus olevad või ebapiisavad põhjendid ei võimalda valikut teha.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kahtlus · Näe rohkem »

Kahtluskoolkond

Kahtluskoolkond on Paul Ricœur'i välja pakutud fraas, mille eesmärk oli tabada ühist joont, mis läbiks 19. sajandi mõjukaimate saksa kultuuriruumi mõtlejate Marxi, Freudi ja Nietzsche kirjutisi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kahtluskoolkond · Näe rohkem »

Kaksiktõde

Kaksiktõde (inglise double truth) ehk kaksiktõeteooria ehk kahe tõe teooria (inglise double-truth theory) ehk kahene tõde oli keskaegses filosoofias teooria, et filosoofia ja religiooni väiteid võivad, hoolimata vasturääkivusest, olla samaaegselt tõesed.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kaksiktõde · Näe rohkem »

Kanti antinoomiad

Immanuel Kanti antinoomiad, raamatust "Puhta mõistuse kriitika", on vastuolud mis tema arvates järgnesid tingimata meie katsetest ette kujutada transtsendentset reaalsust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kanti antinoomiad · Näe rohkem »

Kapitalism

Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kapitalism · Näe rohkem »

Karisma

Karismaatilisus on “eriline isiku omadus või oskus, mis võimaldab mõjutada või inspireerida suurt hulka inimesi” või “loomupärane omadus, mis inspireerib suurt entusiasmi ja pühendumust”.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Karisma · Näe rohkem »

Karistus

Nõia põletamine Karistus, laste kasvatusest kuni kriminaalkaristusteni, on autoriteedi määratud kasvatus- ja mõjutusvahend mingi vastuvõetamatu teo eest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Karistus · Näe rohkem »

Karma

Karma ehk tegu (sanskriti keeles karma; paali keeles kamma; tiibeti keeles las; hiina keeles 業 ye; jaapani keeles gō) on India päritolu õpetustes üks alusmõisteid, teo ja tagajärje üleüldine seadus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Karma · Näe rohkem »

Kasutamine ja mainimine

Loogikas tehakse vahet väljendi kasutamise ja väljendi mainimise vahel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kasutamine ja mainimine · Näe rohkem »

Kasutamisväärtus

Kasutamisväärtus ehk kasutusväärtus ehk otsene instrumentaalne väärtus (inglise instrumental value) on füüsiliste (harvem abstraktsete) objektide selline väärtus, mis võimaldab inimesel nendega saavutada midagi muud (tavaliselt materiaalset väärtust).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kasutamisväärtus · Näe rohkem »

Katalepsia

Katalepsiast põhjustatud kehajäikuse demonstreerimine Katalepsia on inimese seisund, mille korral tema keha või osa kehast on pikemat aega jäigalt ühes asendis, mida tavaseisundis võib olla raske hoida.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Katalepsia · Näe rohkem »

Kategooria (filosoofia)

Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »

Kategooriaviga

Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kategooriaviga · Näe rohkem »

Kategooriline imperatiiv

Kategooriline imperatiiv (Saksa keeles: kategorischer Imperativ) on Immanuel Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikku moraalinormi: "...käitu nii, et sinu taotluste lähedasteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse printsiibiks." Kategooriline/ hüpoteetiline imperatiiv sisaldab käsku, mis on kohane üksnes mõne eelneva soovi või kava seisukohalt: "Kui sa tahad tark välja näha, siis pea suu." Korraldus suu pidada kehtib ainult nende jaoks, kellel on vastav soov või kalduvus; selle jaoks, kellel pole soovi tark välja näha, puudub sellel korraldusel või soovitusel jõud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kategooriline imperatiiv · Näe rohkem »

Kavatsus

Kavatsus (inglise keeles intention) midagi teha seisneb selles, et ollakse otsustanud ja plaani võtnud seda teha.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kavatsus · Näe rohkem »

Kavatsuslikkus

Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse või käitumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega".

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kavatsuslikkus · Näe rohkem »

Küünikud

Küünikud (vanakreeka keeles kynikoi, sõnast kynikos 'koeralik') on antiikfilosoofia koolkond.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Küünikud · Näe rohkem »

Küllaldase aluse printsiip

Küllaldase aluse printsiip kõige lihtsamal kujul väidab, et miski ei saa toimuda ilma põhjuseta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Küllaldase aluse printsiip · Näe rohkem »

Külluse printsiip

Külluse printsiip (inglise keeles principle of plenitude) väljendab seisukohta, et loodu eksistents ja külluslikkus peab olema sama suur kui eksistentsi võimalikkus, olles seega kooskõlas oma lõpmatu ja ammendamatu allikaga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Külluse printsiip · Näe rohkem »

Kürenaikud

AristipposKürenaikud (vanakreeka keeles Κυρηναϊκοί (Kyrēnaïkoi) olid hedonistlikud filosoofid Vana-Kreeka filosoofiakoolkonnast. Koolkonna rajas Sokrates õpilane Aristippos (umbes 435 eKr – 356 eKr) Küreenest Ateenas IV s eKr. Ta tuli noorena Ateenasse, et saada Sokratese õpilaseks, kuid tema filosoofilised vaated kujunesid hoopis teises, naudingute poole püüdlemise suunas. Usutakse, et paljud Aristippose ehk Küreene koolkonna printsiibid formaliseeriti tema samanimelise lapselapse poolt. Kürenaikud rõhutasid valu, mis kõigi jaoks ebameeldiv, ja naudingu, mis kõigi jaoks meeldiv, vastandumist õpetades, et tõeline mõnu on olemuslik tunne, mis ei tähendanud mitte ainult kannatuste puudumist (nagu ütles Epikuros), vaid aistingute vaba nautimist. Väideti, et füüsiline lõbu ületab mistahes vaimse hüve. Epikuurliku arusaamaga, et nauding seisneb valu ja kannatuste puudumises, kürenaikud ei nõustunud, sest naudingu puudumine ei ole iseenesest valu. Kürenaikud kinnitasid, et kehalised naudingud on kaugelt paremad kui vaimsed naudingud, ja et kehalised kannatused on palju hullemad kui vaimsed kannatused, mistõttu nad ka pöörasid rohkem tähelepanu kehale kui vaimule. Koolkond ei jäänud kestma ning asendus sajandi pärast Epikurose koolkonnaga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kürenaikud · Näe rohkem »

Keelefilosoofia

Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keelefilosoofia · Näe rohkem »

Keeleline determinism

Keeleline determinism on seisukoht filosoofias ja keeleteaduses, mille kohaselt keel määrab kindlaks viisi, kuidas me maailma tunnetame.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keeleline determinism · Näe rohkem »

Keeleline relativism

Keeleline relativism ehk keelerelativism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt tõe loob teatud keele grammatika, semantika ja pragmaatika.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keeleline relativism · Näe rohkem »

Keelemäng

Keelemäng (saksa Sprachspiel; inglise language-game) on Ludwig Wittgensteini filosoofiline mudel, mis viitab lihtsatele näidetele keelekasutustest ja tegevustest, millesse keel on põimitud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keelemäng · Näe rohkem »

Keemia filosoofia

Keemia filosoofia on teadusfilosoofia valdkond, mis tegeleb keemia kui teaduse metodoloogia ja filosoofiliste alustega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keemia filosoofia · Näe rohkem »

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keha · Näe rohkem »

Keha ja vaimu dualism

Keha ja vaimu dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised nähtused ega ümberpöördult.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keha ja vaimu dualism · Näe rohkem »

Keha ja vaimu probleem

Keha ja vaimu probleem (inglise mind-body problem) on filosoofias probleem vaimu (inglise mind) ja aine (inglise matter) suhtest; eriti suhe teadvuse ja aju vahel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keha ja vaimu probleem · Näe rohkem »

Kehtetu argument

Kehtetu argument on mis tahes kirjalik või suuline tekst või ka tegu, millel puudub antud momendil piisav loogiline seos eesoleva argumentatsiooni lahendi mõjutamiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kehtetu argument · Näe rohkem »

Kehtetus

Kehtetus (inglise keeles invalidity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb mitte jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta ei ole loogiliselt siduv.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kehtetus · Näe rohkem »

Kehtivus

Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kehtivus · Näe rohkem »

Keskkonnaeetika

Keskkonnaeetika on eetika haru, mis uurib inimese ja looduskeskkonna suhte eetilisi aspekte ning looduskeskkonna ja selle osade väärtuse iseloomu ja moraalset staatust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keskkonnaeetika · Näe rohkem »

Keskkonnaesteetika

Keskkonnaesteetika (inglise environmental aesthetics) on esteetika haru, mis tegeleb keskkonnateadvuse ja -kogemuse esteetiliste aspektidega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keskkonnaesteetika · Näe rohkem »

Keskkonnafilosoofia

Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis käsitleb looduskeskkonda ja inimeste kohta selles.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Keskkonnafilosoofia · Näe rohkem »

Kiasm

Kiasm on koht, kus kahe homoloogse kromatiidi vahel toimub ristsiire ehk krossingover.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kiasm · Näe rohkem »

Kinnitus

Kinnitus on vaatlusandmete või muude tõendite tugi teaduslikule teooriale või muule hüpoteesile.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kinnitus · Näe rohkem »

Kirjeldav nimi

Kirjeldav nimi on üksiktermin, mis on eksplitsiitselt kasutusele võetud stipuleerimise teel, mis seostab seda mingi kirjeldusega, ning millest täielik arusaamine eeldab selle stipuleerimise teadmist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kirjeldav nimi · Näe rohkem »

Klass (filosoofia)

Klass on filosoofias ühise tunnuse või mingi klassifitseerimise reegli järgi kokku kuuluvate liikmete (elementide), näiteks objektide, nähtuste või mõistete kogum.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Klass (filosoofia) · Näe rohkem »

Kogemus

Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kogemus · Näe rohkem »

Kogemusmasin

Kogemusmasin on mõtteeksperiment, mille esitas filosoof Robert Nozick oma 1974.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kogemusmasin · Näe rohkem »

Kogemusteadus

Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kogemusteadus · Näe rohkem »

Koherentism

Koherentismiks nimetatakse epistemoloogias seisukohta, mille kohaselt saavad uskumused oma õigustuse tänu nende seostele teiste uskumustega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Koherentism · Näe rohkem »

Kohus (eetika)

Kohus ehk moraalne vajadus on üks eetika põhikategooriaid, mis väljendab erilist moraalset suhet.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kohus (eetika) · Näe rohkem »

Kolmanda inimese argument

Aristoteles, koopia Lysippose loodud portreest Kolmanda inimese argument, millest räägib esimesena Platon oma dialoogis "Parmenides" (132d-133a), on Platoni ideedeõpetuse kriitika.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kolmanda inimese argument · Näe rohkem »

Kommunism

"Kommunism" kui termin võib tähendada kas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kommunism · Näe rohkem »

Kommunitarism

Kommunitarism on poliitiline ideoloogia, mis otsib tasakaalu üksikisiku õiguste ja kogukonna ühishuvi vahel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kommunitarism · Näe rohkem »

Komparativism

Komparativismiks nimetatakse eetikas lähenemist, mille järgi see, kas miski on kellegi jaoks hea või halb, kasulik või kahjulik, on tema huvides või mitte, on määratud sellega, kas tema heaolu oleks ilma selleta väiksem või suurem.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Komparativism · Näe rohkem »

Kompatibilism

Kompatibilism on veendumus, et vaba tahe ja determinism on ühilduvad ideed, kus mõlemat on võimalik uskuda, sealjuures minemata vastuollu loogikaga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kompatibilism · Näe rohkem »

Komplementaarsusprintsiip

Komplementaarsusprintsiip on Niels Bohri sõnastatud printsiip, mille kohaselt mingi nähtuse näitlik mõistmine võib nõuda mitme üksteisega vastuolus oleva mudeli kasutamist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Komplementaarsusprintsiip · Näe rohkem »

Konfutsianism

Õpetlaste kooli üks kanoonilisi alustekste Liji Konfutsianism ehk žusue (hiina keeles 儒學; pinyin'is ''rúxué'' 'õpetlaste ehk haritlaste kool') on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika-, poliitika- ja filosoofiasüsteem.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Konfutsianism · Näe rohkem »

Konkreetsus

Konkreetsus on omadus olla seotud meeltetajuga või üksikjuhuga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Konkreetsus · Näe rohkem »

Konnektor

Konnektor (ladina keele sõnast connectere, siduma) on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Konnektor · Näe rohkem »

Konnotatsioon

Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Konnotatsioon · Näe rohkem »

Konsekventsialism

Konsekventsialism on eetikas seisukoht, mille järgi tegude ja otsuste hindamisel tuleb lähtuda nende (võimalikest) tagajärgedest ning võimalikud teised kaalutlused taanduvad tagajärjede arvestamisele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Konsekventsialism · Näe rohkem »

Konservatism

Konservatism ehk konservatiivsus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Konservatism · Näe rohkem »

Kontekstualism

Kontekstualism on filosoofiliste vaadete kogum, mis rõhutab teo või väljenduse konteksti.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kontekstualism · Näe rohkem »

Kontemplatsioon

Kontemplatsioon (ladina keeles contemplatio 'vaatlus') on üldises tähenduses mõtisklus või mõtisklev vaatlus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kontemplatsioon · Näe rohkem »

Kontingentne propositsioon

Kontingentne propositsioon on propositsioon, mis on mõnes võimalikus maailmas tõene, mõnes väär.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kontingentne propositsioon · Näe rohkem »

Kontingentsus

Kontingentsus (vanakreeka keeles τὰ ἐνδεχόμενα „miski, mis on võimalik“; keskaja ladina keeles contingentia, „võimalikkus, juhus“) ehk sattumuslikkus on omadus mitte olla paratamatu ega võimatu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kontingentsus · Näe rohkem »

Kontrafaktuaalne sõltuvus

Sündmus A on kontrafaktuaalses sõltuvuses sündmusest B parajasti siis, kui A ei oleks aset leidnud, kui B ei oleks aset leidnud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kontrafaktuaalne sõltuvus · Näe rohkem »

Kontseptualism

Kontseptualismiks nimetatakse filosoofias vaadet, mille kohaselt universaalid küll eksisteerivad, kuid üksnes mõistetena vaimus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kontseptualism · Näe rohkem »

Konventsionalism

Konventsionalism (ladina keeles conventio 'leping; kokkulepe') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt ei saa tõestada ühegi teooria tõesust, ega ebaõigsust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Konventsionalism · Näe rohkem »

Koomika

Koomika (kr kromos 'lõbus, lärmitsev salk'), naljakus, lustlikkus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Koomika · Näe rohkem »

Kosmoloogia (filosoofia)

Kosmoloogia on filosoofia haru, mis uurib maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kosmoloogia (filosoofia) · Näe rohkem »

Kosmoloogiline printsiip

Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »

Kreatsionism

Kreatsionism (ladina keeles creatio loomine, omastavas käändes creationis) on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala (või kõrgema olevuse) loodud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kreatsionism · Näe rohkem »

Kriitiline ratsionalism

Kriitiline ratsionalism on Karl Raimund Popperi filosoofiline õpetus ja selle sotsiaalfilosoofiline arendus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kriitiline ratsionalism · Näe rohkem »

Kriitiline realism

Kriitiline realism on kirjandus- ja kunstivool, mis seab oma ülesandeks anda täielikem ja tõepäraseim pilt tegelikkusest; nõuab tüüpiliste karakterite ja olukordade kujutamist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kriitiline realism · Näe rohkem »

Kriitiline teooria

Kriitiline teooria (saksa keelesKritische Theorie, inglise keeles critical theory) on tõlgendusviis, milles on võimalik ühiskonda järk-järgult muuta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kriitiline teooria · Näe rohkem »

Kristlik filosoofia

Kristlikuks filosoofiaks nimetatakse kristlusel põhinevat filosoofilist traditsiooni.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kristlik filosoofia · Näe rohkem »

Kriteerium

Kriteerium on eristamise või valiku tegemise alus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kriteerium · Näe rohkem »

Kujutlus

Kujutlus (inglise keeles mental imagery, image; saksa keeles bildliche Vorstellung) (kujutlusprotsess) on tunnetuse lüli, osa mõtlemisest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kujutlus · Näe rohkem »

Kujutlusvõime

Kujutlusvõime (inglise keeles imagination, saksa keeles Imagination, Einbildung, Einbildungskraft, Phantasie) on loominguline oskus, mille käigus kujutletakse pilti millestki, mis pole sellel hetkel meelte abil tajutavad.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kujutlusvõime · Näe rohkem »

Kuldreegel

Kuldreegel (ingl golden rule) ehk kõlbluse kuldreegel on põhimõte, mille kohaselt peaksid inimesed tegema teistele nii, nagu nad tahavad, et teised neile teeksid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kuldreegel · Näe rohkem »

Kultuurifilosoofia

Kultuurifilosoofia on kultuuri tähendust ning olemust uuriv filosoofiaharu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kultuurifilosoofia · Näe rohkem »

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kunst · Näe rohkem »

Kunst kunsti pärast

"Kunst kunsti pärast" (prantsuse keeles l'art pour l'art; ladinakeelne versioon ars gratia artis) on kunstiteoorias ja üldkeeles kasutatav väljend, mille levik lööklausena pannakse Théophile Gautier' arvele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kunst kunsti pärast · Näe rohkem »

Kuri

''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kuri · Näe rohkem »

Kurja probleem

Kurja probleem ehk kurjuse probleem on religioonifilosoofias ja teoloogias küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kurja probleem · Näe rohkem »

Kvaalid

Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kvaalid · Näe rohkem »

Kvaliteet

Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kvaliteet · Näe rohkem »

Kvantiteet

Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Kvantiteet · Näe rohkem »

Lahkarvamus

Lahkarvamus on kahe või enama isiku erimeelsused (arvamused) millegi suhtes.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Lahkarvamus · Näe rohkem »

Laiskus

Thomas Rowlandsoni akvarell Laiskus on inimese enda või teiste poolt antud (negatiivne) hinnang inimese tegevusetusele või ebapiisavale tegevusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Laiskus · Näe rohkem »

Laissez-faire

Laissez-faire ehk laissez faire ehk laisser-faire (väljend tuleb prantsuskeelsest ütlusest laissez faire, laissez passer – 'laske teha, laske juhtuda'; itaalia keeles lasciate fare) on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Laissez-faire · Näe rohkem »

Lapsepõlvefilosoofia

Lapsepõlvefilosoofia on filosoofia haru, mis esindab lapse uudishimuliku loomuse ulatust ja sügavust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Lapsepõlvefilosoofia · Näe rohkem »

Laskuv põhjuslikkus

Laskuv põhjuslikkus (inglise downward causation) on süsteemi põhjuslik toime oma elementidele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Laskuv põhjuslikkus · Näe rohkem »

Lastefilosoofia

Lastefilosoofia, ka P4C (ingl philosophy for children), on praktiline liikumine, mis õpetab lapsi iseseisvalt mõtlema nii kodus kui ka koolis.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Lastefilosoofia · Näe rohkem »

Lauseloogika

Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Lauseloogika · Näe rohkem »

Lõpmatus

right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Lõpmatus · Näe rohkem »

Lõpp-põhjus

Lõpp-põhjus ehk eesmärkpõhjus (ladina causa finalis) on põhjus, mis seotud eesmärgiga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Lõpp-põhjus · Näe rohkem »

Legism

Legism (ka legalism; hiina 法 家, pinyin'is fǎjiā) oli Vana-Hiina sõdivate riikide ajastu (475–221 eKr) üks neljast filosoofilisest õpetusest taoismi, konfutsianismi ja moismi kõrval.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Legism · Näe rohkem »

Lepitus

"Lepitus" (ingl "Atonement") on Ian McEwani üheksas romaan, mis ilmus Suurbritannias 2001.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Lepitus · Näe rohkem »

Liberalism

Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Liberalism · Näe rohkem »

Libertaarimperatiiv

Libertaarimperatiiv on Undo Uusi sõnastatud filosoofiline norm.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Libertaarimperatiiv · Näe rohkem »

Libertarism

Libertarism (ladinakeelsest sõnast liber – "vabadus") on poliitiline filosoofia, mille järgi inimesed peaks olema vabad oma isikut ja omandit puudutavates otsustes, kuni need otsused või nende tagajärjed ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Libertarism · Näe rohkem »

Liigierisus

Liigierisus ehk liigitunnus (ladina keeles differentia specifica) on ühte liiki esemeid teistest eristav tunnus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Liigierisus · Näe rohkem »

Liikumatu liigutaja

Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Liikumatu liigutaja · Näe rohkem »

Logitsism

Logitsism (inglise keeles logicism, saksa keeles Logizismus) on mõttemuster matemaatikafilosoofias, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Logitsism · Näe rohkem »

Logos

Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Logos · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loodus · Näe rohkem »

Looduse ühetaolisus

Looduse ühetaolisus (inglise keeles uniformity of nature) on hüpoteetiline olukord, mis seisneb selles, et mis tahes sündmus mis tahes ajal toimub mõne universaalse, eranditeta loodusseaduse avaldusena.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Looduse ühetaolisus · Näe rohkem »

Looduse raamat

Looduse raamat (ladina keeles liber naturae) on võrdpilt, mille võttis kasutusele Augustinus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Looduse raamat · Näe rohkem »

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »

Looduskesksus

Looduskesksus ehk ökotsentrism on keskkonnaeetika mõttemuster, mis inimühiskonna ja looduse suhete konstrueerimisel lähtub loodusele omistatavatest õigustest ja vajadustest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Looduskesksus · Näe rohkem »

Loodusseadus

Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loodusseadus · Näe rohkem »

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loodusteadus · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loogika · Näe rohkem »

Loogika mõisteid

Siin on loetletud loogika mõisteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loogika mõisteid · Näe rohkem »

Loogiline atomism

Loogiline atomism (inglise keeles logical atomism) on 20.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loogiline atomism · Näe rohkem »

Loogiline positivism

Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loogiline positivism · Näe rohkem »

Looja

Looja on üldlevinud ja mitut tähendust ja tähendusvälja omav sõna.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Looja · Näe rohkem »

Loom

Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loom · Näe rohkem »

Loomine eimillestki

Loomine eimillestki (ladina keeles creatio ex nihilo) on maailma loomine Jumala poolt eimillestki.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loomine eimillestki · Näe rohkem »

Looming

Looming on loomeprotsessi tulemus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Looming · Näe rohkem »

Loomuõigus

Loomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loomuõigus · Näe rohkem »

Loomulik liik

Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loomulik liik · Näe rohkem »

Loomulik ontoloogiline hoiak

Loomulik ontoloogiline hoiak (inglise keeles natural ontological attitude; lühend NOA) on teadusfilosoofiline positsioon, mille esitas Arthur Fine artiklis "The Natural Ontological Attitude" (1984).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Loomulik ontoloogiline hoiak · Näe rohkem »

Lootus

Lootus on optimistlik meelelaad, mis põhineb positiivsete tulemite ootusel, nii isiku enda elus kui maailma suhtes üleüldiselt.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Lootus · Näe rohkem »

Lubadus

Lubadus on moraalile ja südametunnistusele tuginev vanne või tõotus, mida antakse kellelegi kui tagatist, kuidas ja mis viisil edaspidi toimitakse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Lubadus · Näe rohkem »

Maailm (filosoofia)

Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Maailm (filosoofia) · Näe rohkem »

Maailmapilt

Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ennast ümbritsevat maailma ja näeb tegelikkust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Maailmapilt · Näe rohkem »

Maailmavaade

Maailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Maailmavaade · Näe rohkem »

Manilus

Manilus (ka manihheism; Mani kirik) on õpetus, et maailma valitseb hea ja kurja jõudude tasakaal, mitte aga üks täiuslik olend.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Manilus · Näe rohkem »

Mardikas toosis

Mardikas toosis (ingliskeelse nimetusega The Beetle in a Box) on Austria-Inglise filosoofi Ludwig Wittgensteini loodud mõtteeksperiment, mis mõtestab lahti inimeste suutmatust tajuda maailma kellegi teise pilgu läbi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mardikas toosis · Näe rohkem »

Marksism

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Marksism · Näe rohkem »

Mary tuba

pisi "Mary tuba" (Mary's room, Mary the super-scientist) on mõtteeksperiment, mille Frank Jackson esimest korda esitas 1982 artiklis "Epifenomenilised kvaalid" ja teist korda laiendatud kujul artiklis "What Mary Didn't Know".

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mary tuba · Näe rohkem »

Maskiga mehe eksitus

Maskiga mehe eksitus (inglise keeles masked man fallacy) on arutlusviga, mille puhul identse osutusega tähistajate asendamine tõeses väites võib viia väära väiteni.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Maskiga mehe eksitus · Näe rohkem »

Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mateeria · Näe rohkem »

Matemaatikafilosoofia

Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Matemaatikafilosoofia · Näe rohkem »

Matemaatiline objekt

Matemaatilised objektid on asjad (objektid), mida matemaatika käsitleb, näiteks arvud, funktsioonid, hulgad, kehad ja graafid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Matemaatiline objekt · Näe rohkem »

Materialism

Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Materialism · Näe rohkem »

Määratlus

Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Määratlus · Näe rohkem »

Määrav kirjeldus

Määrav kirjeldus on fraas, millega saab või tahetakse mingile objektile osutada tänu selle objekti omadusele, mille see fraas välja toob ja mis on ainult sellel objektil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Määrav kirjeldus · Näe rohkem »

Mälu

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mälu · Näe rohkem »

Müüdilisus

Müüdilisus ja müütilisus on paralleelsed mõisted, mis spetsiifiliste tähenduste rõhutamiseks eristatud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Müüdilisus · Näe rohkem »

Müüt

Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Müüt · Näe rohkem »

Müstika

Müstika on mitmetes usundites ja filosoofias esinev taotlus saavutada kogemuslik ühendus Jumala või kõrgema/sügavama reaalsusega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Müstika · Näe rohkem »

Müstitsism

Müstitsism on religioosne või spirituaalne praktika, mille järgi on intuitsiooni teel võimalik omandada absoluutset või peidetud tõde.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Müstitsism · Näe rohkem »

Mõõtühik

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõõtühik · Näe rohkem »

Mõõtmine

Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõõtmine · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõiste · Näe rohkem »

Mõistekesksus

Mõistekesksus (kr logotsentrism, sõna-, mõttekesksus) on aluste või kindla tähenduse keskne mõtlemine, mis ühendab kõik mõttesüsteemid ühe ja kõige üldisema keskme (Jumal, idee, mina, teadvus jne) ümber.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõistekesksus · Näe rohkem »

Mõistlik egoism

Claude Adrien Helvetius Prantsuse filosoofi Claude Adrien Helvetiuse (1715 -1771) õpetuse mõistlikust egoismist võib kokku võtta kolme väitega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõistlik egoism · Näe rohkem »

Mõistmine

Mõistmine ehk arusaamine on teatav mõtlemine ja enesevaatlus, mis vajab uuritava probleemi taaskujutamist ja selgitamist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõistmine · Näe rohkem »

Mõistujutt nähtamatust aednikust

Mõistujutt nähtamatust aednikust (inglise keeles Parable of the Invisible Gardener) on mõistujutt, mille algsel kujul esitas filosoof John Wisdom artiklis "Gods" (1944) ning mille tuntum, modifitseeritud kuju pärineb filosoof Antony Flew'lt (artikkel "Theology and Falsification", 1950).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõistujutt nähtamatust aednikust · Näe rohkem »

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõistus · Näe rohkem »

Mõju

Mõju on millestki või kellestki lähtuv teatud muutust esile kutsuv toime.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõju · Näe rohkem »

Mõtlemine

Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõtlemine · Näe rohkem »

Mõttekeel

Mõttekeel ehk mentalees (ladina keeles lingua mentis) on hüpoteetiline loomuliku keele eelne keel, milles toimub mõtlemine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõttekeel · Näe rohkem »

Mõtteline eksperiment

Mõtteline eksperiment ehk mõtteeksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõtteline eksperiment · Näe rohkem »

Mõttetegevus

Mõttetegevus on Georgi Štšedrovitski järgi intellektuaalsete ja kommunikatiivsete protsesside kompleks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mõttetegevus · Näe rohkem »

Meeled

Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Meeled · Näe rohkem »

Meelteandmed

Meelteandmed ehk meeleandmed (inglise sense data, sense-data) on tajufilosoofias (inglise philosophy of perception) inimese poolt vahetult (meeltega) tajutavad andmed.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Meelteandmed · Näe rohkem »

Megara koolkond

Megara koolkond on vanakreeka filosoofiakoolkond, mille rajas Sokratese õpilane Eukleides Megarast ja mille põhiline tegevusaeg oli 4.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Megara koolkond · Näe rohkem »

Mehhanism

Mehhanismiks nimetatakse tehislikult loodud kehade süsteemi, mis on ette nähtud ühe või mitme keha liikumise teisendamiseks ühe või mitme teise keha nõutavaks liikumiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mehhanism · Näe rohkem »

Mereoloogia

Mereoloogia (vanakreeka keeles μέρος, meros, osa‘) on ontoloogia haru, milles tegeldakse osa ja terviku suhte üle arutlemisega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mereoloogia · Näe rohkem »

Metaeetika

Metaeetika on eetika haru, mis uurib eetikaterminite tähendust, eetiliste väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja otsustuste õigustatust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Metaeetika · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Metakeel

Loogikas, matemaatika alustes ja keeleteaduses nimetatakse metakeeleks keelt, milles kirjeldatakse teist keelt (objektkeelt).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Metakeel · Näe rohkem »

Metametafüüsika

Metametafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb metafüüsika alustega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Metametafüüsika · Näe rohkem »

Metateooria

Metateooria on filosoofias ja loogikas teooria, mis uurib mingi teise teooria (nimetatakse metateooria objektteooriaks) struktuuri, meetodeid ja omadusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Metateooria · Näe rohkem »

Metodoloogia

Metodoloogia on õpetus metoodikatest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Metodoloogia · Näe rohkem »

Mileetose koolkond

Antiik Ioonia kaart Mileetose koolkond oli Kreeka filosoofide koolkond, kes tegutses Väike-Aasias Anatoolia läänerannikul Joonia alal asunud Mileetoses ja Efesoses 6.–5.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mileetose koolkond · Näe rohkem »

Milli meetodid

Milli meetodid on viis induktsioonimeetodit, mida filosoof John Stuart Mill on kirjeldanud oma 1843.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Milli meetodid · Näe rohkem »

Mimaansa

Mimaansa (sanskriti keeles mīmām´sā; uurimine, peegeldus või kriitiline uurimine), tuntud ka kui Pūrva-Mīmāṃsā või Karma-Mīmāṃsā, on üks Hinduismi kuuest klassikalisest ortodokssest süsteemist ehk daršanast, mida peetakse vanimaks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mimaansa · Näe rohkem »

Misoloogia

Misoloogia (vanakreeka keeles μισολογία) on mõistuse, loogika, mõtlemise ja argumentide vihkamine, kartus või umbusaldamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Misoloogia · Näe rohkem »

Missus

Missus ehk kviditeet (uusladina keeles quidditas, sõnast quid?, mis?) oli skolastikutel väljendit "quid est res" ("mis on asi") kokku võttev uudissõna asja vormi (Form), substantsi (Substanz) või põhiolemuse (Wesenheit) tähistamiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Missus · Näe rohkem »

Mitmevalentne loogika

Mitmevalentne loogika ehk polüvalentne loogika on matemaatilise loogika haru, mis käsitleb rohkem kui kahest tõeväärtusest (s.o tõene ja väär) koosnevaid tõeväärtuste süsteeme.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mitmevalentne loogika · Näe rohkem »

Mittekognitivism

Mittekognitivism ehk moraalimittekognitivism on metaeetiline positsioon, mille järgi moraaliväidetel puudub tõeväärtus ning moraalilaused väljendavad mittetunnetuslikke hoiakuid, mis sarnanevad soovi, heakskiidu või halvakspanuga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mittekognitivism · Näe rohkem »

Modaalne loogika

Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Modaalne loogika · Näe rohkem »

Modaalsus

Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Modaalsus · Näe rohkem »

Modelleerimine

Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate objektide (esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuse) tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Modelleerimine · Näe rohkem »

Modernne stoitsism

Stoitsimi kuulsaim praktik Marcus Aurelius New York Metropolitani muuseumis Modernne stoitsism on 20.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Modernne stoitsism · Näe rohkem »

Moism

Moism oli Vana-Hiina filosoofiline õpetus, mille arendasid välja Mozi (umbes 470 – 391 eKr) õpilased.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moism · Näe rohkem »

Molyneux' probleem

Molyneux' probleem ehk Molyneux' küsimus on küsimus, kas pimedana sündinud inimene, kes kompimise teel eristab näiteks kera ja kuupi, suudaks neid nägijaks saades kohe nägemise abil eristada.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Molyneux' probleem · Näe rohkem »

Monaad

Monaadi (ladina keeles monas 'ühik', vanakreeka sõnast μονάς) all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Monaad · Näe rohkem »

Monism

Monism (vanakreeka sõnast μόνος, monos 'üks, ainus') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt objektide mitmekesisus taandub ühele algele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Monism · Näe rohkem »

Moodus

Moodus on filosoofia mõiste, mis tähendab olemise viisi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moodus · Näe rohkem »

Moore'i paradoks

Ühes oma loengus juhtis George Edward Moore tähelepanu kummalisele vastuolule, mida ilmutab näiteks ütlus: "Väljas sajab, aga ma ei usu, et väljas sajab." Seevastu "Väljas sajab, aga ta ei usu, et väljas sajab" on täiesti korrektne väide.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moore'i paradoks · Näe rohkem »

Moraal

Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraal · Näe rohkem »

Moraaliabsolutism

Moraaliabsolutism on eetiline vaade, kus teatud tegevused on sisuliselt õiged või valed.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraaliabsolutism · Näe rohkem »

Moraaliantirealism

Moraalne antirealism on moraalifilosoofias moraalirealismile vastanduv vaade, mille järgi ei ole olemas moraalifakte.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraaliantirealism · Näe rohkem »

Moraalidilemma

Moraalidilemma ehk moraalikonflikt ehk eetiline dilemma ehk moraalne dilemma on olukord, milles subjektil on moraalne kohustus ja võimalus mitme omavahel ühitamatu teo tegemiseks, nii et tal pole võimalik vältida väära tegu või tegematajätmist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraalidilemma · Näe rohkem »

Moraalirealism

Moraalirealism ehk moraalne realism on moraalifilosoofias vaade, mille järgi moraaliotsustustel on tõeväärtus, mis tuleneb vastavusest või mittevastavusest arvamustest sõltumatutele moraalifaktidele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraalirealism · Näe rohkem »

Moraalirelativism

Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allikatest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraalirelativism · Näe rohkem »

Moraalne motivatsioon

Moraalne motivatsioon on moraaliotsustustest tulenev motivatsioon toimida nendele vastavalt.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraalne motivatsioon · Näe rohkem »

Moraalne vastutus

Moraalseks vastutuseks millegi, näiteks teo või tegematajätmise eest peetakse tavaliselt kiituse, laituse või mõne muu moraalse reaktsiooni väärimist selle eest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraalne vastutus · Näe rohkem »

Moraalne vedamine

Moraalseks vedamiseks ehk moraalseks õnneks nimetatakse olukorda, milles toimija kohta on õige teha moraaliotsustusi hoolimata sellest, et see, mille eest talle hinnanguid antakse, sõltub teguritest, mis pole tema kontrolli all.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraalne vedamine · Näe rohkem »

Moraalsus

Moraalsus (ladina keelest moralis ″komme, iseloom, korralik käitumine″) on väärtuste, normatiivsete reeglite või põhimõtete süsteemi alusel kas vääraks või õigeks mõistetud käitumisviisid, otsused või kavatsused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moraalsus · Näe rohkem »

Moskva metodoloogiakoolkond

Moskva metodoloogiline koolkond;Kujunemisetapid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Moskva metodoloogiakoolkond · Näe rohkem »

Mulje

Mulje ehk impressiooni all mõistetakse filosoofias esmast ja vahetut teadvusesisu vastandina teisestele mälupiltidele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Mulje · Näe rohkem »

Muusikafilosoofia

Muusikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb muusikat puudutavate fundamentaalsete küsimustega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Muusikafilosoofia · Näe rohkem »

Muutumine

Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Muutumine · Näe rohkem »

Narratiiv

Narratiiv (.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Narratiiv · Näe rohkem »

Natura naturata

Natura naturata on keskaja filosoofiast pärit ladinakeelne mõiste, mida võiks tõlkida kui "loodus looduna" (soome keeles luonto luotuna) või ka "loodud loodus" (soome keeles luotu luonto).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Natura naturata · Näe rohkem »

Naturalism (filosoofia)

Naturalism on filosoofias üldnimetus mitmele filosoofilisele positsioonile, mis lähendavad filosoofiat loodusteadusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Naturalism (filosoofia) · Näe rohkem »

Natuurfilosoofia

Natuurfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on mitmetähenduslik sõna, mis eri kontekstides tähistab mitut filosoofia voolu ja ka loodusteadust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Natuurfilosoofia · Näe rohkem »

Nauding

Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Nauding · Näe rohkem »

Näiv olevik

Näiv olevik (inglise keeles specious present) on subjektiivselt tajutav elementaarne ajavahemik, mille jooksul tajutav püsib.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Näiv olevik · Näe rohkem »

Negatiivne määratlus

Negatiivne määratlus on määratlus, mis viiakse läbi määratletava juures teatud tunnuseid või omadusi välistades.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Negatiivne määratlus · Näe rohkem »

Negatiivne utilitarism

Negatiivne utilitarism on utilitarismi haru, mis keskendub erinevalt traditsioonilisest utilitarismist ülima hüve saavutamise asemel kannatuste vähendamisele. Mõlemad mõõdavad eetilist väärtust vastavalt tulemuslikule heaolule.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Negatiivne utilitarism · Näe rohkem »

Negatiivne vabadus

Negatiivne vabadus on võimalus tegutseda ilma teiste inimeste sekkumiseta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Negatiivne vabadus · Näe rohkem »

Neutraalne monism

Neutraalne monism on vaatenurk vaimufilosoofias, mille järgi mentaalne ja füüsiline on kaks erinevat moodust kirjeldamaks üht ja sama elementi, mis on neutraalne, mis ei ole füüsiline ega mentaalne.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Neutraalne monism · Näe rohkem »

Newcombi paradoks

Newcombi paradoks ehk Newcombi probleem on filosoofias ja matemaatikas mõtte-eksperiment, mis kujutab mängu kahe osaleja vahel, kellest üks (superintelligentne olevus) peab ennustama teise valikut.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Newcombi paradoks · Näe rohkem »

Nihe (filosoofia)

Nihe filosoofias on mõiste tähenduse (tähendusnihe) või teadvuse hoiaku muutumine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Nihe (filosoofia) · Näe rohkem »

Nihilism

Nihilism (ladina sõnast nihil 'eimiski') on teooria, mis kuulutab mitte millessegi uskumist, ustavust mitte millelegi või mitte mingite eesmärkide järgimist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Nihilism · Näe rohkem »

Nominalism

Nominalism on keskajal tekkinud filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Nominalism · Näe rohkem »

Nool (apooria)

"Nool" on üks Zenoni apooriatest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Nool (apooria) · Näe rohkem »

Normaalteadus

Normaalteadus on Thomas Kuhni järgi teadlaste töö tunnustatud paradigma raames, see tähendab faktilise materjali süstematiseerimine, katsete tegemine ja muu selline, vaidlustamata ja kontrollimata teooria eeldusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Normaalteadus · Näe rohkem »

Nous

Nous (ka nus; vanakreeka νοῦς, ka νόος) on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Nous · Näe rohkem »

Objekt (filosoofia)

Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Objekt (filosoofia) · Näe rohkem »

Objektiivsus

Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Objektiivsus · Näe rohkem »

Ockhami habemenuga

Ockhami (ka Occami) habemenuga ehk parsimoonia või ökonoomsuse printsiip (ladina keeles lex parsimoniae) on saanud nime inglise frantsiskaani mungalt ja skolastiliselt filosoofilt William Ockhamilt, kes leidis, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ockhami habemenuga · Näe rohkem »

Okasionalism

Okasionalism (ld 'juhus', 'juhtum', 'ajend') on filosoofiline õpetus, mille tuntuim esindaja on prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (1638–1715).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Okasionalism · Näe rohkem »

Olemasolu (Heidegger)

Dasein on saksakeelne sõna, mis tähendab „olemasolu“, "siinolemine" ja on seotud inimesega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Olemasolu (Heidegger) · Näe rohkem »

Olemine

Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Olemine · Näe rohkem »

Olemise ahel

1579. aastal https://es.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Valad%C3%A9s Diego de Valadése poolt tehtud joonis olemise ahelast Olemise ahel on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on keskajal sätestatud kristlik jumalale alluv ahel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Olemise ahel · Näe rohkem »

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Olemus · Näe rohkem »

Olev

Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Olev · Näe rohkem »

Omadus

Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Omadus · Näe rohkem »

Ontoloogia

Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ontoloogia · Näe rohkem »

Ontoloogiline diferents

Ontoloogiline diferents (saksa keeles die ontologische Differenz) on eelkõige Martin Heideggeri filosoofia üks tunnusmõisteid, mis osutab otsustavale vahetegemisele oleva olemise (das Sein des Seienden, olevale kuuluv olemine) ja olemise enese vahel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ontoloogiline diferents · Näe rohkem »

Ontoloogiline jumalatõestus

Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ontoloogiline jumalatõestus · Näe rohkem »

Operatsionaalsus

Operatsionaalsus on määratletus kontrollitaval viisil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Operatsionaalsus · Näe rohkem »

Optimism

Optimism on positiivne ellusuhtumine, vaade, mille kohaselt maailm on positiivne paik.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Optimism · Näe rohkem »

Organisatsioonilis-tegevuslik mäng

Organisatsioonilis-tegevuslik mäng (vene keeles oрганизационно-деятельностная игра) on interdistsiplinaarsete probleemide lahendamise meetod, milles kasutatakse erinevaid vorme alates teaduskonverentsist kuni psühhodraamani.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Organisatsioonilis-tegevuslik mäng · Näe rohkem »

Organitsism

Organitsism on vaade, mis kasutab süsteemi mudelina orgaanilist tervikut või elavat organismi, kas kaudselt või sõna otseses mõttes.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Organitsism · Näe rohkem »

Osaeitav otsustus

Osaeitav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S ei ole P", kus S on subjekt ja P on predikaat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Osaeitav otsustus · Näe rohkem »

Osajaatav otsustus

Osajaatav otsustus on süllogistikas otsustus kujul "Mõned S on P", kus S on subjekt ja P on predikaat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Osajaatav otsustus · Näe rohkem »

Ostensiivne definitsioon

Ostensiivne definitsioon on definitsioon, mis põhineb ostensioonil ehk defineeritava näitamisel või sellele osutamisel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ostensiivne definitsioon · Näe rohkem »

Osutamine

Osutamiseks nimetatakse keelefilosoofias osutava väljendi (osutava termini; nimi, määrav kirjeldus, näitav asesõna) eksemplari suhet objektiga, mille kohta ta käib (tema osutusega).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Osutamine · Näe rohkem »

Osutus

Osutus (inglise keeles reference) on analüütilises keelefilosoofias see, mille kohta nimi (nimisõna, nimisõnafraas, asesõna või muu osutav väljend) käib (millele ta osutab, millele ta viitab, mida ta tähistab, denoteerib).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Osutus · Näe rohkem »

Otsene realism

Otsene realism, ka terve mõistuse realism ja naiivne realism on idee vaimufilosoofias, mille kohaselt meeled annavad meile otsese teadlikkuse objektidest, just nii nagu nad on.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Otsene realism · Näe rohkem »

Otsustav eksperiment

Otsustav eksperiment ehk kriitiline eksperiment ehk experimentum crucis (ladina keeles 'ristieksperiment') on eksperiment, mis olenevalt tulemusest kas lükkab mingi teooria või hüpoteesi ümber või näitab selle paremust võrreldes võistlevate hüpoteesidega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Otsustav eksperiment · Näe rohkem »

Otsustus

Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Otsustus · Näe rohkem »

Otsustusteooria

Otsustusteooria uurib indiviidi valikute aluseks olevaid põhjendeid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Otsustusteooria · Näe rohkem »

Ousia

Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ousia · Näe rohkem »

Pahe

Paheks võib nimetada ka liigset alkoholilembust.Pahe on tegevus, käitumine või harjumus, mida üldiselt peetakse ühiskonnas amoraalseks, patuseks, kriminaalseks, ebaviisakaks, tabuks, rikutuks või alandavaks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pahe · Näe rohkem »

Paljus

Paljus(us) on ühismõõdutus ja erinevate asjade mitmekesisus, milles ühtegi maailmakirjeldust ei peeta teistest tähtsamaks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Paljus · Näe rohkem »

Pandeism

Pandeism (kreeka keeles πάν (pan) 'kõik' + ladina keeles deus 'Jumal') on alates 19.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pandeism · Näe rohkem »

Paradoks

Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Paradoks · Näe rohkem »

Parajasti siis, kui

"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »

Paratamatu propositsioon

Paratamatu propositsioon ehk loogiliselt paratamatu propositsioon on propositsioon, mille tõeväärtus on kõikides võimalikes maailmades ühesugune.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Paratamatu propositsioon · Näe rohkem »

Paratamatus

Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Paratamatus · Näe rohkem »

Parima seletuse järeldamine

Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Parima seletuse järeldamine · Näe rohkem »

Partikulaar

Partikulaar ehk üksikobjekt ehk üksikese ehk üksik asi on metafüüsikas universaali konkretiseering.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Partikulaar · Näe rohkem »

Pürronism

Pürronism on skeptikust filosoofi Pyrrhoni vaateist lähtuv filosoofiline koolkond, mille rajas Ainesidemos (1. sajand eKr) ja mida on sellisena nimetanud Sextus Empiricus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pürronism · Näe rohkem »

Pütagoreism

Pütagoreism oli vanakreeka filosoofi ning matemaatiku Pythagorase (6. sajand eKr) õpetusest lähtunud antiikfilosoofia suund.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pütagoreism · Näe rohkem »

Põhjus

Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Põhjus · Näe rohkem »

Põhjus ja tagajärg

Põhjus ja tagajärg on filosoofilised mõisted, mis iseloomustavad nähtustevahelist üldist seost materiaalses protsessis, milles ühe nähtuse toimumisel tekib teine nähtus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Põhjus ja tagajärg · Näe rohkem »

Põhjuslik tajuteooria

Põhjuslik ehk kausaalne tajuteooria on epistemoloogiline seisukoht, et tajumine tähendab viibimist tajutava objektiga õiges põhjuslikus seoses olevas seisundis.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Põhjuslik tajuteooria · Näe rohkem »

Põhjuslikkus

Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »

Perekondlik sarnasus

Perekondlik sarnasus (inglise keeles family resemblance, L. Wittgensteinil saksa keeles Familienähnlichkeit ja inglise keeles family likeness) on niisugune mingit kogumit iseloomustav ühisus, mille korral igale kogumi elemendile leidub ses kogumis teine temaga ühiste omadustega element, ent ei leidu üht omadust, mis oleks ühine kõigile kogumi elementidele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Perekondlik sarnasus · Näe rohkem »

Peripateetikud

Aristotelese kool, Gustav Adolph Spangenberg maal 1880ndatest Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Peripateetikud · Näe rohkem »

Pessimism

Optimist ja pessimist, Vladimir Makovsky, 1893 Pessimism (ladina keele pessimus 'halvim') on vaimne hoiak, mis vastandub optimismile.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pessimism · Näe rohkem »

Pessimistlik induktsioon

Pessimistlik induktsioon ehk pessimistlik metainduktsioon on teadusfilosoofias realismivastane argument, mille järgi teadusliku teooriate edukus (ennustusvõime, seletusjõud) ei anna veel tunnistust tema tõesusest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pessimistlik induktsioon · Näe rohkem »

Philosophia

Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Philosophia · Näe rohkem »

Pidevus

Pidevuse all mõistetakse üldkeeles katkematut edasikestmist või ühendust.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pidevus · Näe rohkem »

Piir

Piir on joon/piirang, mis kas eraldab kahte mõtet/asja üksteisest (eristav, vahepealne piir), on asja lõpetuseks ehk piiriks (raja, äärmine piir) või määrab asja piirid ehk on selle piiritluseks (piiritlev piir).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Piir · Näe rohkem »

Piisav tingimus

„X on Y piisav tingimus“ tähendab: kui X, siis Y (või: iga kord, kui X, siis Y).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Piisav tingimus · Näe rohkem »

Platoni Akadeemia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Platoni Akadeemia · Näe rohkem »

Platonism

Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Platonism · Näe rohkem »

Platonism (matemaatika)

Platonism ehk matemaatiline platonism on filosoofias seisukoht, mille järgi on sõltumatult inimestest, keelest, mõtlemisest ja inimtegevusest olemas abstraktsed matemaatilised objektid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Platonism (matemaatika) · Näe rohkem »

Pneuma

Pneuma (πνεύμα; 'vaim', 'hingus', 'õhk') on vanakreeka sõna, mille üks vastetest on 'vaim'.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pneuma · Näe rohkem »

Pojalikkus

Pojalikkus (hiina keeles 孝, pinyinis: xiào) on Hiina traditsioonilise ja eriti konfutsianismi sotsiaaleetika põhimõistete hulka kuuluv voorus, mis kitsamalt tähendab isa-ema ja vanema põlvkonna sugulaste austamist ning laiemalt esivanemate, õpetajate ja ülemate austamist üldiselt.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pojalikkus · Näe rohkem »

Poliitiline filosoofia

Poliitiline filosoofia on poliitikast mõtlemine ja poliitika toimimise ülevaade.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Poliitiline filosoofia · Näe rohkem »

Porphyriose puu

Porphyriose puu (arbor porphyrii) on filosoofias soo-liigisuhtel põhinev vahend "olemise astmete" (scala praedicamentalis) illustreerimiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Porphyriose puu · Näe rohkem »

Positivism

Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comte'i filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi (Rudolf Carnapi) algatatud loogilise positivismi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Positivism · Näe rohkem »

Positivismitüli

Positivismitüli oli 1960. aastatel ühiskonnateadustes aset leidnud vastasseis meetodite ja väärtushinnangute kasutamises.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Positivismitüli · Näe rohkem »

Pragmaatika

Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pragmaatika · Näe rohkem »

Pragmateia

Pragmateia (saksa keeles Pragmatie) on üks Aristotelese kirjutiste tüüp.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pragmateia · Näe rohkem »

Pragmatism

Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pragmatism · Näe rohkem »

Pragmatismi tõeteooria

Pragmatismi tõeteooria kohaselt tuleb rääkida tõest kui hinnangulisest funktsioonist tulemuste kohta, mida olendid oma keskkonna uurimisel saavutavad, st tuletamata seda inimestest kõrgemal asuvast absoluutsest tõest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pragmatismi tõeteooria · Näe rohkem »

Predestinatsioon

Predestinatsioon on saatuse ettemääratus Jumala tahtega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Predestinatsioon · Näe rohkem »

Predikaat

Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Predikaat · Näe rohkem »

Predikatsioon (filosoofia)

Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Predikatsioon (filosoofia) · Näe rohkem »

Presentism

Presentism on metafüüsiline seisukoht, mille kohaselt reaalselt eksisteerivad ainult objektid ja sündmused, mis on olevikus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Presentism · Näe rohkem »

Presokraatikud

Eelsokraatikud ehk presokraatikud ehk Sokratese-eelsed filosoofid on tinglik nimetus filosoofidele, kes tegutsesid ajalooliselt "enne Sokratest".

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Presokraatikud · Näe rohkem »

Presupositsioon

Väitlause A presupositsioon on mis tahes propositsioon B, mis peab olema tõene, selleks et A oleks tõene või väär.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Presupositsioon · Näe rohkem »

Printsiip

Printsiip (ladina keeles principium 'algus; lähtekoht; põhialus') on loogikas, teaduses ja filosoofias teoreetilise süsteemi kavandi või praktilise käsitlussuuna lähtekoht, esindades teatud valdkonna sisulisi ja metoodilisi põhimõtteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Printsiip · Näe rohkem »

Privaatkeele argument

Privaatkeele argumendi eesmärgiks on näidata, et ei saa olla keelt, mida räägib ainult üks inimene, mis on oma olemuselt privaatne ja mida põhimõtteliselt mitte keegi peale kõneleja ei saa mõista.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Privaatkeele argument · Näe rohkem »

Probleem

Probleem on ülesanne, mille probleemilahendus on kompleksne.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Probleem · Näe rohkem »

Propositsioon

Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Propositsioon · Näe rohkem »

Protsess

---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Protsess · Näe rohkem »

Psüühika

Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Psüühika · Näe rohkem »

Pseudoteadus

Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu (teaduslikkuse kriteeriumid võivad seejuures olla erinevad).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Pseudoteadus · Näe rohkem »

Puhas mõistus

Puhas mõistus on Immanuel Kanti järgi meelelisusest sõltumatu mõistus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Puhas mõistus · Näe rohkem »

Qi

Traditsioonilises hiina kultuuris on qi (eesti keeles kasutusel ka chi; Wade-Giles’i transkriptsioonis ch’i; tegemist on 4. langeva tooniga Qì) kõige elava aktiivne koostisosa.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Qi · Näe rohkem »

Radikaalne empirism

Radikaalne empirism on filosoofiline doktriin, mille esitas Ameerika filosoof ja psühholoog William James.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Radikaalne empirism · Näe rohkem »

Rahulolu

''Rahu ja rahulolu'', Eduard von Grützner, 1897 Rahulolu on inimese vaimne seisund ja emotsioon, kus ta tunneb, et nii keha kui vaim on antud olukorraga rahul ja inimene on saavutanud sisemise rahu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Rahulolu · Näe rohkem »

Rakenduseetika

Rakenduseetika ehk praktiline eetika on eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Rakenduseetika · Näe rohkem »

Ramsey lause

Mingi teooria Ramsey lause on lause, mis saadakse, kui teooria kogu sisu kirjeldavas lauses asendatakse iga teoreetiline termin eri muutujaga, iga muutuja ulatuseks võetakse kogu lause ning lisatakse iga muutuja puhul olemasolukvantor.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ramsey lause · Näe rohkem »

Ratsionalism

Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ratsionalism · Näe rohkem »

Reaalsus

Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Reaalsus · Näe rohkem »

Realism (filosoofia)

Realism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt mingit liiki asjad või asjadeseisud on reaalselt ning tunnetajast sõltumatult olemas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Realism (filosoofia) · Näe rohkem »

Reduktsionism

Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõisted, meetodid, seletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Reduktsionism · Näe rohkem »

Reduktsioon (filosoofia)

Reduktsioon (ladina sõnast reducere 'tagasi tooma') on filosoofiline mõiste, millega määratakse suhteid erinevate lähedalt seotud valdkondade vahel neid lihtsamaks või fundamentaalsemaks tehes.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Reduktsioon (filosoofia) · Näe rohkem »

Reegliutilitarism

Reegliutilitarism on utilitarismi variant, mis hindab teo õigsust selle reegli õigsuse kaudu, mida see tegu järgib.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Reegliutilitarism · Näe rohkem »

Reetmine

Reetmine, ka äraandmine ja sõnamurdmine, on vande, lepingu, usalduse, kokkuleppe, antud sõna teadlik rikkumine, aga ka inimese enda või kogukonna normide ja väärtuste, mille järgi elatakse, nende normide ja väärtuste vastane tegevus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Reetmine · Näe rohkem »

Relatiivsus

Relatiivsus (ladina sõnast relativus) ehk suhtelisus ehk suhtes olemine on filosoofias omadus, mida vastandatakse absoluutsusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Relatiivsus · Näe rohkem »

Relativism

Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Relativism · Näe rohkem »

Religioonifilosoofia

Religioonifilosoofia ehk usundifilosoofia tegeleb filosoofia meetodite abil religiooni teemadega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Religioonifilosoofia · Näe rohkem »

Renessanssfilosoofia

Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Renessanssfilosoofia · Näe rohkem »

Representatsioon

Representatsioon (inglise keeles representation, saksa keeles Repräsentation) on mitte kohaloleva või esiloleva tegemine kohal- või esilolevaks, niisugune esindussuhe või entiteet, mis teist entiteeti sel viisil esindab.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Representatsioon · Näe rohkem »

Rietdijki-Putnami argument

Rietdijki-Putnami argument, mis on nime saanud Wim Rietdijki ja Hilary Putnami järgi, kasutab 20.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Rietdijki-Putnami argument · Näe rohkem »

Rongiprobleem

Rongiprobleemi visualiseering Rongiprobleem (originaalkeeles “The Trolley Problem”) on sari mõtteeksperimente eetika ja psühholoogia vallas, mis hõlmab eetikaküsimuse "Kas on eetiline ohverdada üks, et päästa mitu?" versioone.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Rongiprobleem · Näe rohkem »

Russelli hüpotees

Russelli hüpotees on oletus, et maailm tekkis viis minutit tagasi koos fossiilidega, mäluga jms põhjuslike jälgedega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Russelli hüpotees · Näe rohkem »

Russelli paradoks

Russelli paradoks on 1901.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Russelli paradoks · Näe rohkem »

Ruum

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Ruum · Näe rohkem »

Saankhja

Saankhja (sanskriti sāṁkhya) on üks India filosoofia kuuest koolkonnast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Saankhja · Näe rohkem »

Saatus

Beatrice Offor, "Saatus" (1894) Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Saatus · Näe rohkem »

Sada koolkonda

Sada koolkonda (hiina keeles baijia) on koondnimetus filosoofiakoolkondade kohta Vana-Hiinas sõdivate riikide ajastul (Zhanguo) 475–221 eKr.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sada koolkonda · Näe rohkem »

Sallivus

Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sallivus · Näe rohkem »

Sümmeetriakaalutlused

Sümmeetriakaalutlused on füüsikas, matemaatikas ja filosoofias argument, mis toetub sümmeetriale sõnastuses või asjas eneses.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sümmeetriakaalutlused · Näe rohkem »

Sündmus

Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sündmus · Näe rohkem »

Sünehhism

Sünehhism (inglise keeles synechism) on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kõik on pidev.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sünehhism · Näe rohkem »

Sünteetiline otsustus

Sünteetiline otsustus on Immanuel Kanti järgi otsustus, mille puhul predikaadi mõiste ei sisaldu subjekti mõistes, vaid avardab seda.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sünteetiline otsustus · Näe rohkem »

Sünteetiline propositsioon

Sünteetiline propositsioon on filosoofia mõiste, mis on tuletatud Immanuel Kanti sünteetilise otsustuse järgi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sünteetiline propositsioon · Näe rohkem »

Süvaökoloogia

Süvaökoloogia on üks rohelise ideoloogia aluseks olevaid ökoloogilise filosoofia harusid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Süvaökoloogia · Näe rohkem »

Sõltuvus (metafüüsika)

Sõltuvus (ladina keeles dependentia) ehk reaalne sõltuvus ehk ontoloogiline sõltuvus on entiteetide suhe, mille puhul ühe entiteedi olemasolu või omadusi määrab ja tingib teine entiteet.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sõltuvus (metafüüsika) · Näe rohkem »

Sõprus

Sõprus inimeste vaheline isiklik suhe, millele on iseloomulikud vastastikune sümpaatia ja hoolimine ning suhte väärtustamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sõprus · Näe rohkem »

Seesus

Seesus ehk häktseiteet (uusladina keeles haecceïtas, saksa keeles Dieses-Sein, Diesheit, soome keeles tämyys) on entiteedi individuaalne eksistents (individuelle Wesenheit, Aristotelesel tode ti, entitas positiva), üksiku asja alus ("Grund der einzelnen Dinge", Chr. Wolf. Vern. Ged. I, § 180).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Seesus · Näe rohkem »

Seisund

Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Seisund · Näe rohkem »

Seletus

Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Seletus · Näe rohkem »

Semantiline supositsioon

Semantiline supositsioon (suppositio semantica) on supositsioon (formaalse supositsiooni ja materiaalse supositsiooni kõrval), mille puhul mingit väljendit kasutatakse selleks, et rääkida mis tahes sama tähendusega väljendist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Semantiline supositsioon · Näe rohkem »

Semantiline tõeteooria

Semantiline tõeteooria on keelefilosoofias ja matemaatilises loogikas arusaam tõe seotusest lause tähendusega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Semantiline tõeteooria · Näe rohkem »

Semantiline väärtus

Väljendi semantiliseks väärtuseks nimetatakse keelefilosoofias tema tunnust, millest oleneb teda sisaldavate lausete tõeväärtus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Semantiline väärtus · Näe rohkem »

Semiootika mõisteid

Siin on loetletud semiootika mõisteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Semiootika mõisteid · Näe rohkem »

Sensualism

Sensualism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt kogu tunnetus tugineb aistingutele ning kujutab endast aistingute kombineerimist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sensualism · Näe rohkem »

Seos

Seos (ladina keeles nexus, saksa keeles Verknüpfung) on objektide vastastikune tingitus või sõltuvus, mille puhul ühe objekti olemasolu, puudumine või muutumine on teise objekti olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Seos · Näe rohkem »

Sisemised ja välimised omadused

Sisemised ja välimised omadused (inglise keeles intrinsic and extrinsic properties) on mõistete paar, milles sisemised omadused on omadused, mis objektil on iseenesest, sõltumatult muudest entiteetidest ning välimised ehk relatsioonilised (relational) omadused on omadused, mis sõltuvad objekti suhtest teiste entiteetidega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sisemised ja välimised omadused · Näe rohkem »

Sisu

Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sisu · Näe rohkem »

Sisu (loogika)

Sisu (inglise keeles comprehension) on loogikas mõiste tunnuste kogusus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sisu (loogika) · Näe rohkem »

Skeptitsism

Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Skeptitsism · Näe rohkem »

Skisoanalüüs

Skisoanalüüs (kreeka schizo- sõnast σχίζειν skhizein, "lõhkuma" + ἀνάλυσις -analysis, "lahutamine") on filosoofiline ja psühhiaatriline kontseptsioon, mille võtsid 1972.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Skisoanalüüs · Näe rohkem »

Skolastika

Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Skolastika · Näe rohkem »

Skolastiline meetod

Skolastiline meetod oli keskaja filosoofias, skolastika ajal, kirjalik vorm tüliküsimuste lahendamiseks süllogismide ja loogika (tollal nim. loogikat dialektikaks) mõttemehhanismide abil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Skolastiline meetod · Näe rohkem »

Sofistid

Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sofistid · Näe rohkem »

Solidaarsus

Solidaarsus on ühtsus (näiteks grupi või klassi ühtsus), mis põhineb ühistel huvidel, eesmärkidel, normidel ja sümpaatiatel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Solidaarsus · Näe rohkem »

Solipsism

Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Solipsism · Näe rohkem »

Soov

Soov on püüdlus või ihalus midagi teha, midagi saada või lootus reaalsust või tajutavat muuta või lootus enda või kellegi teise jaoks mingit eesmärki saavutada.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Soov · Näe rohkem »

Sotsiaalepistemoloogia

Sotsiaalepistemoloogia on epistemoloogia haru, mis uurib seda, kuidas kollektiivide uskumused on õigustatud, ratsionaalsed või teadmist moodustavad, ja teiste inimeste mõju indiviidi otsustele, mida uskuda.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sotsiaalepistemoloogia · Näe rohkem »

Sotsiaalfilosoofia

Sotsiaalfilosoofia on sotsiaalse käitumise, ühiskonna interpretsioonide ja sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sotsiaalfilosoofia · Näe rohkem »

Sotsiaalne õiglus

Sotsiaalse ebaõigluse vastu protestivate üliõpilaste telklaager Sotsiaalse õigluse all mõistetakse olukorda, kus kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdsed võimalused ja poliitilised õigused ning puuduvad majanduslik ebavõrdsus ja ebavõrdsed eesõigused, nii et kõikidel on eeldused täisväärtuslikuks eluks ja neil on võimalik ühiskonnas oma potentsiaali realiseerida.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sotsiaalne õiglus · Näe rohkem »

Sotsiaalne konstruktivism

Sotsiaalne konstruktivism ehk sotsiaalkonstruktivism (inglise social constructivism) on humanitaarteadustes seisukoht, mille kohaselt loovad ja kujundavad sotsiaalse tegelikkuse ühiskonnaliikmed oma igapäevases läbikäimises, ehkki enamasti ei ole nad ise sellest rollist teadlikud.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sotsiaalne konstruktivism · Näe rohkem »

Sotsiaalsus

Sotsiaalsus ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Sotsiaalsus · Näe rohkem »

Species sensibilis

Species sensibilis (mitmuses species sensibiles) ehk tajuspeetsies on skolastilises filosoofias puhtmeelelise tajuga seotud species intentionalis.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Species sensibilis · Näe rohkem »

Spekulatiivne filosoofia

Spekulatiivne filosoofia (ladina keelest: speculari, jälgima; kreeka keeles: θεωρητικός) on teadmiste saamine väljaspool kogemust, ainult mõistusliku arutelu toel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Spekulatiivne filosoofia · Näe rohkem »

Spirituaalsus

Spirituaalsus on millegi omadus olla vaim (spiritus).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Spirituaalsus · Näe rohkem »

Stoa

Attalose stoa Ateenas Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli enamasti tagaküljelt suletud seinaga ja esiküljel avatud sambareaga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Stoa · Näe rohkem »

Struktuur

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Struktuur · Näe rohkem »

Stsientism

Stsientism (ladina sõnast scientia 'teadus') ehk teadusfundamentalism (ka saientism) on veendumus, et loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike – ka inimest ja ühiskonda – ning lahendada ka filosoofia ja humanitaarteaduste probleeme.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Stsientism · Näe rohkem »

Subjekt (filosoofia)

Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »

Subjekt (loogika)

Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »

Subjektifilosoofia

Subjektifilosoofiaks peetakse filosoofias mõtlemise viisi, mis võtab oma teoreetiliseks aluseks subjekti ja objekti seotud vastanduse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Subjektifilosoofia · Näe rohkem »

Subjektiivsus

Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Subjektiivsus · Näe rohkem »

Subsistents

Subsistents ehk subsisteerimine (ladina keeles subsistentia) on substantsi olemine iseeneses ja iseenda kaudu (das Substanzsein. durch und in sich bestehen).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Subsistents · Näe rohkem »

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Substants · Näe rohkem »

Substantsidualism

Substantsidualism on vaimufilosoofias seisukoht, mille järgi inimene sisaldab kahte substantsi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Substantsidualism · Näe rohkem »

Subsumeerimine

Subsumeerimine ehk subsumptsioon (ladina keeles subsumptio) on eluliste asjaolude võrdlemine õigusnormi abstraktse koosseisuga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Subsumeerimine · Näe rohkem »

Suhe (filosoofia)

Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »

Surm

Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Surm · Näe rohkem »

Suur jutustus

Suur jutustus (grand récit) ehk metanarratiiv (métarécit) on keskne mõiste Jean-François Lyotardi ühiskonnateoorias ja teadusfilosoofias.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Suur jutustus · Näe rohkem »

Suurus

Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Suurus · Näe rohkem »

Syneidēsis

Syneidesis (syneidêsis, συνείδησις) on mõiste, mis kreekakeelse sõnana tähendab algselt "koos teadmist", s. t. inimese käitumise vastavust ühiskondlikele normidele, mitte mingi seesmise absoluudi-sunni järgimist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Syneidēsis · Näe rohkem »

Tagasihoidlikkus

Tagasihoidlikkus on iseloomujoon, mida iseloomustab iseenda mitteesiletõstmine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tagasihoidlikkus · Näe rohkem »

Tahe

Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tahe · Näe rohkem »

Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Taju · Näe rohkem »

Tajuprobleem

Tajuprobleem on üks põhilisi tajufilosoofia lähtekohti.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tajuprobleem · Näe rohkem »

Tarkus

"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tarkus · Näe rohkem »

Tarvilik tingimus

„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tarvilik tingimus · Näe rohkem »

Tavakeel

Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tavakeel · Näe rohkem »

Tavakeelefilosoofia

Tavakeelefilosoofia on keelefilosoofia haru, mis näeb traditsiooniliste filosoofiliste probleemide alusena väärarusaamu, mis filosoofidel on tekkinud tänu sellele, et nad kas moonutavad või on ära unustanud sõnade igapäevase tähenduse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tavakeelefilosoofia · Näe rohkem »

Tähendus

Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tähendus · Näe rohkem »

Tähendusteooria

Tähendusteooria hõlmab tähenduse ja keele üksikuid seoseid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tähendusteooria · Näe rohkem »

Tänulikkus

Tänulikkus või tänutunne on meeldiv tunne, mille inimeses kutsub esile kellegi heategu või millegi saamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tänulikkus · Näe rohkem »

Töö (marksism)

Töö käsitlus marksismis kuulub eeskätt poliitilisse ökonoomiasse, nagu see on esitatud Karl Marxi "Kapitalis".

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Töö (marksism) · Näe rohkem »

Tüübiteooria

Tüübiteooria on mõne üksiku tüübisüsteemi formaalne esitus ja tüübisüsteemide uurimise valdkond matemaatikas ja informaatikas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tüübiteooria · Näe rohkem »

Tühi võimalik maailm

Tühi võimalik maailm ehk tühi maailm on võimalik maailm, milles ei eksisteeri ühtki konkreetset objekti.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tühi võimalik maailm · Näe rohkem »

Tühjus

Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tühjus · Näe rohkem »

Tühjus (eetika)

Tühjus ehk tühjustunne on vaimse kriisi, leina, eluaegse vangistuse ja depressiooni puhul kogetav olukord, kus väärtused on tuhmunud ja maailm on kaotanud külgetõmbavuse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tühjus (eetika) · Näe rohkem »

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõde · Näe rohkem »

Tõe koherentsiteooria

Tõe koherentsiteooria või tõe koherentsusteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') ehk kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõe koherentsiteooria · Näe rohkem »

Tõe liiasusteooria

Gottlob Frege Tõe liiasusteooria ehk redundantsiteooria (ladina keeles redundans 'üleliigne') kohaselt on tõe mõiste ülearune.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõe liiasusteooria · Näe rohkem »

Tõe vastavusteooria

Tõe vastavusteooria ehk tõe korrespondentsiteooria või tõe korrespondentsusteooria on teooria, mille alusel väite tõesus või väärus määratakse ära vaid selle kaudu, kas see päris maailmas ka nii esineb ning seda edukalt kirjeldab.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõe vastavusteooria · Näe rohkem »

Tõenäosus

Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõenäosus · Näe rohkem »

Tõepredikaat

Tõepredikaat ehk tõesuspredikaat on loomuliku keele öeldistäide koos koopulaga või formaalse keele predikaat, mida vähemalt näiliselt kasutatakse mainitavale tõekandjale (loogikas mugavuse pärast tavaliselt lausele) tõesuse omistamiseks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõepredikaat · Näe rohkem »

Tõerežiim

Tõerežiim on igas ühiskonnas teatud diskursusetüüp, mida võetakse tõesena ja mis hakkab toimima tõe eeskujuna.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõerežiim · Näe rohkem »

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõesus · Näe rohkem »

Tõetagaja ja valetagaja

Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »

Tõetus

Tõetus, ka tõejärgsus, on olukord, kus valik langetatakse juhuse alusel, faktide või tõe teadlikul eiramisel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõetus · Näe rohkem »

Tõeväärtus

Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tõeväärtus · Näe rohkem »

Teadlik nõusolek

Informeeritud nõusolek ehk informeeritud nõusolek ehk teavitatud nõusolek on otsusevõimelise inimese vabatahtlik nõusolek selleks, et temaga või temasse otseselt puutuvalt midagi tehakse (näiteks talle tehakse kirurgiline operatsioon või töödeldakse tema isikuandmeid), kui ta seda andes on teadlik selle tegevuse olemusest ja eesmärgist ning selle võimalikest tagajärgedest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teadlik nõusolek · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teadmine · Näe rohkem »

Teadmiseargument

Teadmiseargument ehk teadmise argument (knowledge argument) on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teadmiseargument · Näe rohkem »

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teadus · Näe rohkem »

Teaduse ühtsus

Teaduse ühtsus on hüpoteetiline olukord, milles kõik teadusharud on ühendatud ühise ainega, ühise meetodiga, ühise eesmärgiga või muul viisil, nii et nad moodustavad terviku.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teaduse ühtsus · Näe rohkem »

Teadusfilosoofia

Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »

Teadusfilosoofia mõisteid

Siin on loetletud teadusfilosoofia mõisteid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teadusfilosoofia mõisteid · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teadusharu · Näe rohkem »

Teaduslik materialism

Teaduslik materialism on filosoofiline käsitlusviis, mille kohaselt inimene ei erine põhimõtteliselt muust loodusest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teaduslik materialism · Näe rohkem »

Teadvus

Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teadvus · Näe rohkem »

Teadvuse neuraalsed korrelaadid

Teadvuse neuraalsed korrelaadid, ka teadvuse neuronaalsed korrelaadid (akronüüm TNK; inglise keeles neural correlates of consciousness, NCC) on teadvuseprotsessidega kaasas käivad ajuprotsessid.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teadvuse neuraalsed korrelaadid · Näe rohkem »

Tegelikkus

Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tegelikkus · Näe rohkem »

Tegevusfilosoofia

Tegevusfilosoofia ehk teofilosoofia on filosoofia valdkond, mis uurib peamiselt inimeste tahtlikke liigutusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tegevusfilosoofia · Näe rohkem »

Tegu

Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tegu · Näe rohkem »

Tehnikafilosoofia

Tehnikafilosoofia on inimese ja tehnika, tehnika ja kultuuri ning tehnika ja moraali seoste filosoofiline uurimine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tehnikafilosoofia · Näe rohkem »

Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine

Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine (TSK) on teooria teadus- ja tehnoloogiauuringute valdkonnas.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tehnoloogia sotsiaalne konstrueerimine · Näe rohkem »

Tehnoteadus

Tehnoteadus väljendab hargmaise teaduse ja tehnika vaheliste sõltuvusseoste keerustumist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tehnoteadus · Näe rohkem »

Teine

Teine (inglise: other, saksa: andersartig, vene: другой; ka võõras) on filosoofia, psühholoogia, eetika, kriitilise teooria ja kultuuriuuringute põhimõiste (mingilmääral sõna objekti asemel), mis tähendab teist, ehk mittemina.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teine · Näe rohkem »

Teism

Teism on usk transtsendentsesse Jumalasse, kes on maailma loonud ja juhib kõike selles toimuvat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teism · Näe rohkem »

Teispoolsus

Teispoolsus on kõikides usundites ettekujutused surmajärgsest olemisest, kuhu satub surnu hing.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teispoolsus · Näe rohkem »

Teiste vaimude probleem

Teiste vaimude probleem seisneb küsimuses, miks me usume, et teistel inimestel ja võib-olla et ka muudel kõrgemalt arenenud loomadel on meiega sarnane teadvus ja vaim.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teiste vaimude probleem · Näe rohkem »

Teleoloogia

Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teleoloogia · Näe rohkem »

Teleoloogiline jumalatõestus

Teleoloogiline jumalatõestus (ka teleoloogiline argument) on kava või eesmärgi alusel põhjendada jumala olemasolu; üks jumalatõestusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teleoloogiline jumalatõestus · Näe rohkem »

Teljeajastu

Teljeajastu (sk Achsenzeit) on eksistentsialist Karl Jaspersi loodud ajaloofilosoofiline mõiste.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teljeajastu · Näe rohkem »

Teokonsekventsialism

Teokonsekventsialism on moraalifilosoofias seisukoht, mille järgi teo moraalne õigsus või väärus sõltub täielikult teo tagajärgedest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teokonsekventsialism · Näe rohkem »

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teooria · Näe rohkem »

Teoreem

publisher.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teoreem · Näe rohkem »

Teoutilitarism

Teoutilitarism ehk otsene utilitarism ehk tegude utilitarism ehk äärmuslik utilitarism (inglise keeles act utilitarianism, act-utilitarianism, direct utilitarianism, extreme utilitarianism) on utilitarismi variant, mis hindab sooritatavat tegu sõltumata taustast: tegu on õige siis, kui selle tagajärjeks on vähemalt niisama palju hüvet kui mis tahes mõeldaval alternatiivil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Teoutilitarism · Näe rohkem »

Tervik

Tervik on entiteet, millel on osad.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tervik · Näe rohkem »

Tingimus

Tingimus on objekti või nähtuse omadus, mis võimaldab (tagab, tingib) midagi või arvatakse midagi võimaldavat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tingimus · Näe rohkem »

Tolstoilus

Tolstoilus on filosoofias Lev Tolstoi usulis‑eetiline õpetus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tolstoilus · Näe rohkem »

Tomism

Tomism on Aquino Thomasest lähtuv skolastiline õpetussüsteem.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tomism · Näe rohkem »

Topelttagajärje doktriin

Topelttagajärje doktriin ehk topelttagajärje printsiip ehk topelttagajärje teooria on Aquino Thomaselt alguse saanud tarvilike tingimuste komplekt selleks, et tegu, millel on hea eesmärk, kuid ka tõenäoline halb kõrvaltagajärg, oleks moraalselt lubatav.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Topelttagajärje doktriin · Näe rohkem »

Totaalsus

Totaalsus on mingi ainulise eelduse, aluse, normi või tõe allutamine kõikehõlmavusele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Totaalsus · Näe rohkem »

Traagika

Traagika (kreeka keeles tragike technē 'tragöödiakunst') on vapustav, kannatuslik, kurb; esteetika, kirjandusteaduse, filosoofia uurimisobjekt; tähistab mingi suure ja üleva väärtuse, eriti inimelu vältimatut hukkumist, lootusetut võitlust kõikvõimsa vastasega, mis põhjustavad kannatusi ja hingelisi vapustusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Traagika · Näe rohkem »

Transtsendentaalfilosoofia

Transtsendentaalfilosoofia on mõtlemise tava, mida võib eelkõige seostada Immanuel Kanti filosoofiaga, mis põhjendab tunnetuse aprioorsed vormid transtsendentaalselt.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Transtsendentaalfilosoofia · Näe rohkem »

Transtsendents

Transtsendents ehk transtsendentsus (ladina keeles transcendentia, verbist transcendere 'üle astuma, teisele poole minema', tavakeele tähenduses 'üleloomulik', 'materiaalsest sõltumatu') on filosoofias mõiste, mis tähistab inimkogemusele mittetunnetatavat tegelikkust (reaalsust).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Transtsendents · Näe rohkem »

Tsiteerimine (filosoofia)

Tsiteerimine on mingist väljendist rääkimine (või kirjutamine) selle väljendi äratoomise kaudu.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tsiteerimine (filosoofia) · Näe rohkem »

Tsiteerimise demonstratiiviteooria

Tsiteerimise demonstratiiviteooria ehk tsiteerimise parataksiteooria ehk tsiteerimise ostensiooniteooria on keelefilosoofias tsiteerimise teooria, mis seisneb järgmises.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tsiteerimise demonstratiiviteooria · Näe rohkem »

Tsiteerimise pilditeooria

Tsiteerimise pilditeooria on tsiteerimise teooria, mida Donald Davidson, kes sellele pilditeooria nime andis, kirjeldab nii: "...

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tsiteerimise pilditeooria · Näe rohkem »

Tundus

Tundus on hüpoteetiline distsipliin, mis tegeleb inimese eksistentsi immanentses sfääris toimuvate nähtuste, sh tunnete seletamisega.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tundus · Näe rohkem »

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »

Tunnetusrelativism

Tunnetusrelativism on seisukoht, mille kohaselt tõde on suhteline.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tunnetusrelativism · Näe rohkem »

Tunnistus

Tunnistus on kõneakt, mis põhjustab teadmise või uskumuse edasiandmise.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tunnistus · Näe rohkem »

Tunnus

Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Tunnus · Näe rohkem »

Turingi test

Turingi testi standardne tõlgendus ehk Standardne Turingi test, milles kohtuniku C eesmärgiks on aru saada kumb mängijatest – A või B – on inimene Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Turingi test · Näe rohkem »

Uhkus

ladina keeles 'uhkus' Uhkus on sissepoole suunatud emotsioon, millel on erineva varjundiga tähendusi.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uhkus · Näe rohkem »

Unenäoargument

''The Dream of Human Life'', Michaelangelo, ca. 1533 Unenäoargument on filosoofiline arutlus, mille kohaselt tõestab unenäo kogemine, et me ei tohiks usaldada täielikult oma meeli tegemaks vahet reaalsusel ja illusioonil.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Unenäoargument · Näe rohkem »

Universaalne moraal

Universaalne moraal on hüpoteetiline moraalireeglistik, mis kehtib alati ja kõikidele inimestele, hoolimata nende soost, rassist, kultuuritaustast ja muudest omadustest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Universaalne moraal · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Universum · Näe rohkem »

Usaldav uskumine

Usaldav uskumine üldiselt tähendab uskumist, mis on nii enesestmõistetav, et inimene ei teadvustagi oma uskumist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Usaldav uskumine · Näe rohkem »

Usaldus

Usaldus on olukord, kus üks inimene on valmis lootma teise isiku tulevikule suunatud tegudele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Usaldus · Näe rohkem »

Usk

Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Usk · Näe rohkem »

Uskumine

Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uskumine · Näe rohkem »

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uskumus · Näe rohkem »

Utilitarism

Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Utilitarism · Näe rohkem »

Uus induktsioonimõistatus

"Uus induktsioonimõistatus" on kolmas peatükk ameerika filosoofi Nelson Goodmani teadusfilosoofilisest raamatust "Fakt, fiktsioon ja ennustus", mis avaldati kirjastuses Athlon Press 1954.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uus induktsioonimõistatus · Näe rohkem »

Uuskantiaanlus

Uuskantiaanlus ehk neokantiaanlus (saksa keeles Neukantianismus) on Immanuel Kanti filosoofia taassünd 19.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uuskantiaanlus · Näe rohkem »

Uuskantiaanluse Badeni koolkond

Uuskantiaanluse Badeni koolkond ehk uuskantiaanluse Heidelbergi koolkond ehk uuskantiaanluse Edela-Saksa koolkond ehk uuskantiaanluse Freiburgi koolkond on uuskantiaanluse koolkond, mille rajaja oli Wilhelm Windelband oma kõnega "Ajalugu ja loodusteadus", kus ta eristas idiograafilist ja nomoteetilist teaduslikku mõtlemist.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uuskantiaanluse Badeni koolkond · Näe rohkem »

Uuspütagoorlus

Uuspütagoorlus (1. sajand e.m.a – 2. sajand m.a.j) oli hellenistliku filosoofia koolkond, milles taaselustati Pythagorase arvuõpetus, idamaa usundite õpetuste ja platonismi loodusfilosoofia osadega lõimitult.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uuspütagoorlus · Näe rohkem »

Uusplatonism

Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uusplatonism · Näe rohkem »

Uusrealism (filosoofia)

Uusrealism oli 1920ndate algul kuue USA teadlase (Edwin Bissell Holti (Harvard University), Walter Taylor Marvini (Rutgers College), William Pepperell Montague (Columbia University), Ralph Barton Perry (Harvard), Walter Boughton Pitkini (Columbia) ja Edward Gleason Spauldingu (Princeton University)) esitatud filosoofia.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uusrealism (filosoofia) · Näe rohkem »

Uustaoism

Uustaoism ehk neotaoism on fokaalne areng Hiina filosoofias.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uustaoism · Näe rohkem »

Uustomism

Uustomism ehk neotomism ehk uusskolastika ehk neoskolastika on 19.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Uustomism · Näe rohkem »

Vaba tahe

Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaba tahe · Näe rohkem »

Vaba tahte probleem

Vaba tahte probleem filosoofias seisneb küsimuses, kas ja kuidas on ühitatavad väide, et inimesel on vaba tahe, ja deterministlik väide, et inimese valikud ja teod on determineeritud või ära määratud füüsikaliste loodusseadustega, inimese bioloogilise loomusega, psühholoogiliste teguritega, Jumalaga või millegi muuga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaba tahte probleem · Näe rohkem »

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vabadus · Näe rohkem »

Vaikiv teadmine

Vaikiv teadmine (tacit knowledge) on teadvustamata teadmine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaikiv teadmine · Näe rohkem »

Vaim

Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaim · Näe rohkem »

Vaim (filosoofia)

Sõna "vaim" mitmetähenduslikkuse tõttu on vaevalt võimalik üheselt öelda, mis sellele antiikfilosoofias vastab.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaim (filosoofia) · Näe rohkem »

Vaim (mens)

Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaim (mens) · Näe rohkem »

Vaimu arvutusteooria

Vaimu arvutusteooria (inglise keeles Computational theory of mind) on filosoofias seisukoht, mille järgi inimese vaim ja aju on informatsiooni töötlemise süsteemid ning mõtlemine on raalimise vorm.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaimu arvutusteooria · Näe rohkem »

Vaimufilosoofia

Vaimufilosoofia ehk analüütiline vaimufilosoofia (inglise keeles philosophy of mind) on filosoofia haru, kuhu kuulub psühholoogiafilosoofia, filosoofiline psühholoogia ja see osa metafüüsikast, mis puudutab vaimsete nähtuste loomust ja seda, kuidas need reaalsuse põhjuslikku struktuuri sobivad.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaimufilosoofia · Näe rohkem »

Vaimufilosoofia mõisteid

Filosoofia mõisteid loetleb analüütilise vaimufilosoofia mõisteid, mille kohta Vikipeedias juba on või on kavas kirjutada artikkel.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaimufilosoofia mõisteid · Näe rohkem »

Vaimuobjekt

Vaimuobjekt (inglise keeles object of the mind) on entiteet, mis eksisteerib ainult ettekujutuses, kuid mida reaalsuses on võimalik kirjeldada ja modelleerida.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaimuobjekt · Näe rohkem »

Valetaja lause

Valetaja lause on lause, mis ütleb, et ta on väär, või ütleb, et ta ei ole tõene.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Valetaja lause · Näe rohkem »

Valetaja paradoks

Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Valetaja paradoks · Näe rohkem »

Valetamine

Valetamine on teadlikult tõsilugude või -asjade moonutamine, vale rääkimine või valede andmete esitamine-näitamine.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Valetamine · Näe rohkem »

Valgustus (filosoofia)

Valgustus on Immanuel Kanti essee "Mis on valgustus?" järgi inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Valgustus (filosoofia) · Näe rohkem »

Valgustuse projekt

Valgustuse projekti all mõistetakse filosoofias teoreetiliselt põhjendatud taotlusi organiseerida ühiskonna- ja vaimuelu lähtuvalt valgustatud inimmõistuse poolt seatud eesmärkidest.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Valgustuse projekt · Näe rohkem »

Valgustusfilosoofia

Valgustusfilosoofia on inimmõistuse kõikvõimsuse ideest lähtuv filosoofia ning ajalõik Euroopa ühiskondlikus, poliitilises ja kultuurielus 17.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Valgustusfilosoofia · Näe rohkem »

Valik

Valik on protsess, mille käigus subjekt otsustab ühe võimaluse kasuks vähemalt kahe seast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Valik · Näe rohkem »

Vaprus

Vaprus (ka kuraas, uljus, südikus) on inimese valik ja valmisolek astuda vastu piinale, valule, ohule, ebakindlusele või hirmutamisele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vaprus · Näe rohkem »

Vastand

Vastandid (vanakreeka keeles enantia, ainsuses enantion) on omavahel vastandlikkuse suhtes olevad asjad.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vastand · Näe rohkem »

Väärtus

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Väärtus · Näe rohkem »

Väärus

Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Väärus · Näe rohkem »

Vägivallatus

Vägivallatus on moraali- või ideoloogiline põhimõte, mille kohaselt tuleb konfliktide lahendamisel hoiduda vägivallast.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vägivallatus · Näe rohkem »

Väide

Väide on propositsioon, mida väidetakse.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Väide · Näe rohkem »

Välismaailma probleem

Välismaailma probleem ehk välismaailma olemasolu probleem ehk välismaailma reaalsuse probleem on filosoofiline probleem, kas ja kuidas uskumused välismaailma (st füüsiliste kehade) kohta on õigustatud või on teadmised.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Välismaailma probleem · Näe rohkem »

Välistatud kolmanda seadus

Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Välistatud kolmanda seadus · Näe rohkem »

Väljamõeldis

Väljamõeldis ehk fiktsioon (ladina keele sõnadest fictio 'väljamõeldis, teesklus', fingere 'moodustamine, kujundamine') on reaalsusele mitte vastav ettekujutamise saadus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Väljamõeldis · Näe rohkem »

Väljamõeldud entiteet

Väljamõeldud entiteet ehk fiktsionaalne entiteet ehk fiktsionaalne objekt on entiteet, mis esineb ainult väljamõeldises ehk fiktsioonis.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Väljamõeldud entiteet · Näe rohkem »

Võõrandumine

Võõrandumine (ka võõrdumine; saksa Entfremdung) on objektiivne sotsiaalne protsess, milles inimtegevus ja selle tulemused irduvad (võõranduvad) inimesest ning muutuvad talle olemuslikult võõraks ja tema üle valitsevaks jõuks.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Võõrandumine · Näe rohkem »

Võimalikkus

Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Võimalikkus · Näe rohkem »

Võime

Võime on kõrge sobivus mõne kasuliku omaduse arendamiseks või arenenud omadus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Võime · Näe rohkem »

Võimehüpotees

Võimehüpotees on väide, mille kohaselt teadmine, "mis tunne on" mingit kogemust läbi elada, ei ole teadmine-et (propositsiooniline teadmine), vaid teadmine-kuidas (propositsioonilineb teadmine).

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Võimehüpotees · Näe rohkem »

Võimutahe

Võimutahe on inimesele omane soov või tahtmine panna end maksma või valitsema; saavutada eneseteostus; realiseerida oma plaanid ja/või unistused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Võimutahe · Näe rohkem »

Võrdsus

Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Võrdsus · Näe rohkem »

Vihkamine

Vihkamine on emotsionaalne seisund, mis väljendub aktiivses vastumeelsuses, vaenulikkuses või antipaatias isiku, asja või ilmingu vastu ning üldjuhul tekitab vajaduse seda objekti vältida, hävitada või piirata.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vihkamine · Näe rohkem »

Viini ring

Moritz Schlick, Viini ringi asutaja Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Viini ring · Näe rohkem »

Voluntarism

Voluntarism (lad voluntas – tahe) on filosoofiline arusaam, mille kohaselt on inimese tahe vaba ning sellest tulenevalt kujunevad väärtused vastavalt moraalsetele tõekspidamistele.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Voluntarism · Näe rohkem »

Voorus

Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Voorus · Näe rohkem »

Vooruseetika

Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Vooruseetika · Näe rohkem »

Yablo paradoks

Yablo paradoks on valetaja paradoksi taoline paradoks, mille avaldas 1993 Stephen Yablo.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Yablo paradoks · Näe rohkem »

Yin ja yang

''Yin''-''yang'''i sümbol (''tàijítú'' 太極圖 ehk ''taiji'' sümbol) Yin ja yang (hiina keeles yīn 陰 või 阴; yáng 陽 või 阳) on Vana-Hiina filosoofias olemist iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused.

Uus!!: Filosoofia mõisteid ja Yin ja yang · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Filosoofia mõisted, Filosoofia põhimõisted, Filosoofiliste mõistete loend.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva