Kiiremini kui brauser!
207 suhted: Aas, Aatom, Absoluut, Abstraktne mõtlemine, Abstraktsioon, Abstraktsus, Ajakiri, Ajalugu, Algus, Anarhia, Anatoomia, Antropoloogia, Aposterioorsus, Aprioorsus, Aristoteles, Aritmeetika, Aru, Arv, Arvamus, Aste, Astendamine, Atomism, Autoriteet, Baromeeter, Baruch Spinoza, Botaanika, Budism, Carl Leonhard Reinhold, Definitsioon, Demokritos, Despootia, Dialektika, Dialektiline loogika, Eeldus, Eesmärk, Eimiski, Eksperimentaalfüüsika, Elea koolkond, Elukutse, Eneseteadvus, Entsüklopeedia, Epikureism, Erinevus, Ese, Ettekujutus, Füüsika, Füsioloogia, Filoloogia, Filosoofia, Formalism, ..., Geograafia, Geomeetria, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Hape, Heidelberg, Heledus, Herakleitos, Heraldika, Hing, Hinge surematus, Hugo Grotius, Ideaal, Ideaalsus, Idealism, Idee, Identsus, Ihu, Ilmutus, Ilu, Immanuel Kant, Inimene, Iroonia, Isaac Newton, Iseloom, Johann Gottlieb Fichte, Juhus, Juhuslikkus, Jumal, Jumalatõestus, Kaaliumkarbonaat, Kategooria (filosoofia), Kõlblus, Keemia, Kimäär, Kogemus, Kogemusteadus, Koguja raamat, Konkreetsus, Kord (riie), Korrutamine, Kristus, Kunst, Kunstiteos, Kvaliteet, Kvantiteet, Lause, Lõpmatus, Liikumine, Liitmine, Loodus, Loodusõpetus, Loodusfilosoofia, Loogika, Loogikateadus, Loom, Maailm, Maailm (filosoofia), Maksud, Martin Luther, Mateeria, Määratlus, Mõiste, Mõistus, Mõtlemine, Meditsiin, Meetod, Mehaanika, Metafüüsika, Metafoor, Mets, Mina, Mineraloogia, Misoloogia, Molekul, Moraal, Muutumine, Nous, Olemine, Olemus, Opositsioon, Otsustus, Panteism, Paradoks, Paratamatus, Parmenides, Parmenides (Platon), Põllumajandus, Philebos, Piir, Platon, Poliitiline ökonoomia, Pontius Pilatus, Positiivne õigus, Predikaat, Printsiip, Protagoras, Ratsionaalsus, Reaalsus, Refleksioon, Reformatsioon, Religioon, Riigiõigus, Riik, Ruum (matemaatika), Ruut (algebra), Saalomon, Süsteem, Seadus, Seedimine, Seisus, Sisu, Skeptitsism, Sofistid, Sokrates, Soojus, Spekulatiivne filosoofia, Stoitsism, Subjekt (loogika), Substraat (filosoofia), Sugu, Suurus, Taevakeha, Tagasihoidlikkus, Tahe, Tühjus, Tõde, Tõestus, Tõesus, Teadus, Teadvus, Tegelikkus, Tegur, Temperatuur, Teooria, Termomeeter, Tervik, Tiik, Timaios, Toiduaine, Totaalsus, Tunne, Tunnetus (filosoofia), Usk, Vabadus, Vabakaubandus, Valgus, Vastand, Vastuolulisus, Võimalikkus, Võrdsus, Voorus, Zenon Eleast, Zooloogia, 18. sajand, 1817, 1827, 1830. Laienda indeks (157 rohkem) »
Aas
pisi Aas (kõnekeeles ka niit, karjamaa) on harva või lühikest aega üleujutatav lammirohumaa.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Aas · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Aatom · Näe rohkem »
Absoluut
Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Absoluut · Näe rohkem »
Abstraktne mõtlemine
Abstraktne mõtlemine on mõtlemine, mis opereerib abstraktsete mõistetega, abstraktsioonidega.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Abstraktne mõtlemine · Näe rohkem »
Abstraktsioon
Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Abstraktsioon · Näe rohkem »
Abstraktsus
Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Abstraktsus · Näe rohkem »
Ajakiri
Philosophical Transactionsi esimese aastakäigu (1665–1666) köite tiitelleht Ajakiri (vananenud sünonüüm žurnaal) on numereerituna ja regulaarselt ilmuv paljuleheküljeline ajakirjandusväljaanne, mille numbrid on ühesuguses kujunduses ja formaadis.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ajakiri · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ajalugu · Näe rohkem »
Algus
Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Algus · Näe rohkem »
Anarhia
Anarhiamärk Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Anarhia · Näe rohkem »
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Anatoomia · Näe rohkem »
Antropoloogia
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Antropoloogia · Näe rohkem »
Aposterioorsus
Aposterioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavuse sõltuvust kogemusest (kogemuse vältimatust tunnetamiseks), arutluse sõltuvust aposterioorsetest eeldustest (kui arutlusel on nii aprioorseid kui ka aposterioorseid eeldusi, peetakse teda aposterioorseks), teadmise sõltuvust aposterioorsetest põhjenditest ja mõiste või kaemuse vormi omandatavuse sõltuvust kogemusest.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Aposterioorsus · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Aristoteles · Näe rohkem »
Aritmeetika
Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Aritmeetika · Näe rohkem »
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Aru · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Arv · Näe rohkem »
Arvamus
Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Arvamus · Näe rohkem »
Aste
"Aste" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Aste · Näe rohkem »
Astendamine
Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet a^n kahe arvuga: arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Astendamine · Näe rohkem »
Atomism
Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Atomism · Näe rohkem »
Autoriteet
Autoriteet on vaimne mõjuvõim ning lugupeetavus, mille inimene või mõni muu elusolend on saavutanud teiste omasuguste üle, kuna ta on pälvinud nende üldise tunnustuse tänu oma oskustele, võimetele, teadmistele, ametikohale.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Autoriteet · Näe rohkem »
Baromeeter
Klaastorust elavhõbedaga täidetud õhurõhumõõtja tööpõhimõte Goethe baromeeter, mille töökehaks on vesi Aneroidbaromeeter Baromeeter ehk õhurõhumõõtur on instrument, millega mõõdetakse õhurõhku.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Baromeeter · Näe rohkem »
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Baruch Spinoza · Näe rohkem »
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Botaanika · Näe rohkem »
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Budism · Näe rohkem »
Carl Leonhard Reinhold
pisi Carl (Karl) Leonhard Reinhold (26. oktoober 1757 (varem on sünniaastana nimetatud ka 1758, mis on ekslik) Viin – 10. aprill 1823 Kiel) oli filosoof ning kirjamehena tähtsaim Austriast pärit saksa valgustuse esindaja.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Carl Leonhard Reinhold · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Definitsioon · Näe rohkem »
Demokritos
Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Demokritos · Näe rohkem »
Despootia
Despootia (vanakreeka keeles δεσποτία (despotía) sõnast δεσπότης (despótes) 'valitseja') on valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet – kas üksikisik (vt autokraatia) või omavahel seotud rühm inimesi (vt oligarhia) – omab riigis absoluutset poliitilist võimu.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Despootia · Näe rohkem »
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Dialektika · Näe rohkem »
Dialektiline loogika
Dialektilise loogika all mõistetakse Hegeli teostes arendatud loogikat, Karl Marxi "Kapitali" aluseks olevat loogikat või formaalset loogikat, milles vastuolud on lubatud.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Dialektiline loogika · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Eeldus · Näe rohkem »
Eesmärk
Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Eesmärk · Näe rohkem »
Eimiski
Eimiski on midagi sellist, mida pole mitte mingis mõttes.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Eimiski · Näe rohkem »
Eksperimentaalfüüsika
gravitatsioonilainetete tuvastamiseks ehitatud observatoorium. Eksperimentaalfüüsika viimase aja suurimaid saavutusi oli LIGO abil gravitatsioonilainete olemasolu tõestamine Eksperimentaalfüüsika on füüsika haru, mis koondab endas kõiki füüsika harusid, milles tegeletakse füüsikaliste nähtuste vaatlustega, mõõtmisega ja eksperimentidega.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Eksperimentaalfüüsika · Näe rohkem »
Elea koolkond
Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5. sajandil eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias (Suur-Kreekas).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Elea koolkond · Näe rohkem »
Elukutse
Elukutse on spetsiaalse ettevalmistuse või töö kaudu omandatud võimekus tegutseda või töötada mingil erialal, tegevusalal või tööalal.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Elukutse · Näe rohkem »
Eneseteadvus
Eneseteadvuseks nimetatakse psühholoogias teadlikkust enese psüühikast ja kehast.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Eneseteadvus · Näe rohkem »
Entsüklopeedia
"Encyclopædia Britannica" 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784) Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest (üldentsüklopeedia) või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest (temaatiline või erialaentsüklopeedia).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Entsüklopeedia · Näe rohkem »
Epikureism
Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Epikureism · Näe rohkem »
Erinevus
Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Erinevus · Näe rohkem »
Ese
Sõna "ese" (saksa keeles Gegenstand) kasutatakse osalt samades tähendustes nagu sõna "objekt".
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ese · Näe rohkem »
Ettekujutus
Ettekujutus (inglise keeles representation, ladina keeles repraesentatio, saksa keeles Vorstellung), ka kujutlus, ilming, esinemine, avaldumine, idee, mõte on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ettekujutus · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Füüsika · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Filoloogia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Filosoofia · Näe rohkem »
Formalism
"Formalism" tähendab üldkeeles kuju eelistamist sisule või formaalsuste ainutähtsustamist.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Formalism · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Geograafia · Näe rohkem »
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Geomeetria · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Hape · Näe rohkem »
Heidelberg
Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Heidelberg · Näe rohkem »
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Heledus · Näe rohkem »
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Herakleitos · Näe rohkem »
Heraldika
pisi Heraldika on vapindusega tegelev teadusharu ehk vapiteadus, ajalooteaduse osa, mis uurib nii vappide ajaloolist kui ka kunstilist arengut.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Heraldika · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Hing · Näe rohkem »
Hinge surematus
Hinge surematus on mitmes usundis, sealhulgas enamikus kristluse ja islami vooludes oluline kontseptsioon, mille kohaselt on inimesel lisaks maisele, ainelisele ja surelikule kehale ka mittemateriaalne hing, mis jätkab eksistentsi pärast inimese surma.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Hinge surematus · Näe rohkem »
Hugo Grotius
Hugo Grotius. Portree autor Michiel Jansz van Mierevelt Hugo Grotius (õieti Hugo de Groot; 10. aprill 1583 Delft – 28. august 1645 Rostock) oli Hollandi õigusteadlane, diplomaat, filosoof, luuletaja ja üks loomuõigusliku koolkonna rajajatest, kelle teosed lõid aluse rahvusvahelisele õigusele.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Hugo Grotius · Näe rohkem »
Ideaal
Ideaal on esteetikas, eetikas ja teadusfilosoofias eeskujuks oleva täiuslikkuse kehastus.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ideaal · Näe rohkem »
Ideaalsus
Ideaalsuse mõiste definitsiooniks on miski pidevalt arenev ja muutuv.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ideaalsus · Näe rohkem »
Idealism
Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuslikult primaarseks.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Idealism · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Idee · Näe rohkem »
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Identsus · Näe rohkem »
Ihu
Ihu tähendab aju, teadvuse ja keha põimingut; sisemuse ja välisuse terviklikkust tajus.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ihu · Näe rohkem »
Ilmutus
Ilmutus religioonis kasutuseloleva mõistena tähendab transtsendentse Jumala vahetut tahteavaldust nähtavakssaamise, sõna või teo kaudu ja temast lähtunud sõnumit (teavet).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ilmutus · Näe rohkem »
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ilu · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Inimene · Näe rohkem »
Iroonia
Iiri kirjanik Oscar Wilde oli tuntud otsekohese ja lihtsakoelise väljendusviisi poolest, millel polnud irooniaga mingit pistmist. Kogu Suurbritannia kirjandusloos oli teadaolevalt veel vaid üks samasugune autor, samuti Iirimaalt pärit kirjamees Jonathan Swift Iroonia (kreeka sõnast εἰρωνεία eirōneía 'teeseldud teadmatus') on retooriline võte, kus tegelikult öeldav erineb järsult sellest, mis esmapilgul paistab öeldud olevat.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Iroonia · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Iseloom
Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad, mis avaldub inimese käitumises ja tegudes.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Iseloom · Näe rohkem »
Johann Gottlieb Fichte
Johann Gottlieb Fichte Johann Gottlieb Fichte (19. mai 1762 – 27. jaanuar 1814) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Johann Gottlieb Fichte · Näe rohkem »
Juhus
Juhus on ettearvamatu sündmus või olukord.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Juhus · Näe rohkem »
Juhuslikkus
Juhuslikkus on sündmuse kordumise mustri ja ennustatavuse puudumine.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Juhuslikkus · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Jumal · Näe rohkem »
Jumalatõestus
Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Jumalatõestus · Näe rohkem »
Kaaliumkarbonaat
pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kaaliumkarbonaat · Näe rohkem »
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »
Kõlblus
Kõlblus on inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kõlblus · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Keemia · Näe rohkem »
Kimäär
Kimäär (vanakreeka chimaira 'kits') on vanakreeka mütoloogias olend, kes Hesiodose järgi on "eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits".
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kimäär · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kogemus · Näe rohkem »
Kogemusteadus
Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kogemusteadus · Näe rohkem »
Koguja raamat
Gustave Doré maal 19. sajandist Koguja raamat on üks Vana Testamendi tarkuseraamatutest.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Koguja raamat · Näe rohkem »
Konkreetsus
Konkreetsus on omadus olla seotud meeltetajuga või üksikjuhuga.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Konkreetsus · Näe rohkem »
Kord (riie)
Kord (inglise keeles Bedford cord) on pealtnäha velvetiga sarnanev, pikisuunaliste püstvagudega väga vastupidav kangas, millest tehakse pealisrõivaid ja mida kasutatakse mööblikangana.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kord (riie) · Näe rohkem »
Korrutamine
Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Korrutamine · Näe rohkem »
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kristus · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kunst · Näe rohkem »
Kunstiteos
Kunstiteos ehk taies (ladina keeles opus artis; prantsuse keeles œuvre d’art; inglise keeles work of art) on loomingulise tegevuse tulemusel valminud teos, millega taotletakse esteetilist veetlust.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kunstiteos · Näe rohkem »
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kvaliteet · Näe rohkem »
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Kvantiteet · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Lause · Näe rohkem »
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Lõpmatus · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Liikumine · Näe rohkem »
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Liitmine · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Loodus · Näe rohkem »
Loodusõpetus
Loodusõpetus on õppeaine, mida õpetatakse Eesti koolides põhikooli riikliku õppekava järgi.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Loodusõpetus · Näe rohkem »
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Loodusfilosoofia · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Loogika · Näe rohkem »
Loogikateadus
"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Loogikateadus · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Loom · Näe rohkem »
Maailm
Maailm võib tähendada.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Maailm · Näe rohkem »
Maailm (filosoofia)
Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Maailm (filosoofia) · Näe rohkem »
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Maksud · Näe rohkem »
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Martin Luther · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mateeria · Näe rohkem »
Määratlus
Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Määratlus · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mõistus · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Meditsiin · Näe rohkem »
Meetod
Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Meetod · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mehaanika · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Metafoor
Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Metafoor · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mets · Näe rohkem »
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mina · Näe rohkem »
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Mineraloogia · Näe rohkem »
Misoloogia
Misoloogia (vanakreeka keeles μισολογία) on mõistuse, loogika, mõtlemise ja argumentide vihkamine, kartus või umbusaldamine.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Misoloogia · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Molekul · Näe rohkem »
Moraal
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Moraal · Näe rohkem »
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Muutumine · Näe rohkem »
Nous
Nous (ka nus; vanakreeka νοῦς, ka νόος) on vanakreeka sõna, mida on muu hulgas filosoofias mitmes tähenduses tarvitatud.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Nous · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Olemine · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Olemus · Näe rohkem »
Opositsioon
Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Opositsioon · Näe rohkem »
Otsustus
Otsustus (inglise keeles judgment, saksa keeles Urteil) on loogikas mõtlemisvorm, milles midagi jaatatakse või eitatakse, st tunnistatakse (mõttes) mingi propositsioon tõeseks või vääraks.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Otsustus · Näe rohkem »
Panteism
Panteism (kreeka k pan – kõik, theos – jumal) on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samane Jumalaga.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Panteism · Näe rohkem »
Paradoks
Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Paradoks · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Paratamatus · Näe rohkem »
Parmenides
Pildi autor Raffaello Sanzio Parmenides (umbes 540 – 480 eKr) oli vanakreeka filosoof, kelle kodulinnaks oli Elea linn Suur-Kreekas (praegune Velia linn Lõuna-Itaalias) ja keda loetakse vastavalt oma kodukohale eleaatide koolkonda kuuluvaks ning klassifitseeritakse eelsokraatikuks, nagu kõiki Sokratesele ajalooliselt eelnevaid filosoofe.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Parmenides · Näe rohkem »
Parmenides (Platon)
"Parmenides" on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis filosoofiline teos, mis kannab tuntud eelsokraatilise filosoofi Parmenidese nime.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Parmenides (Platon) · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Philebos
Dialoogi "Philebos" algus käsikirjas aastast 895 "Philebos" (kreeka Φίληβος) on antiikfilosoof Platoni dialoogi vormis kirjutatud filosoofiline teos.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Philebos · Näe rohkem »
Piir
Piir on joon/piirang, mis kas eraldab kahte mõtet/asja üksteisest (eristav, vahepealne piir), on asja lõpetuseks ehk piiriks (raja, äärmine piir) või määrab asja piirid ehk on selle piiritluseks (piiritlev piir).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Piir · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Platon · Näe rohkem »
Poliitiline ökonoomia
Poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia on majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest ja majanduse analüüsil on vajalik samaaegne ühiskonna analüüs.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Poliitiline ökonoomia · Näe rohkem »
Pontius Pilatus
Pontius Pilatus (Piiblis Pontius Pilaatus; ladina keeles Pontius Pīlātus; kreeka keeles Πόντιος Πιλάτος Póntios Pilátos) oli Rooma provintsi Juudamaa prefekt aastatel 26/27–36/37 pKr.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Pontius Pilatus · Näe rohkem »
Positiivne õigus
Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Positiivne õigus · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Predikaat · Näe rohkem »
Printsiip
Printsiip (ladina keeles principium 'algus; lähtekoht; põhialus') on loogikas, teaduses ja filosoofias teoreetilise süsteemi kavandi või praktilise käsitlussuuna lähtekoht, esindades teatud valdkonna sisulisi ja metoodilisi põhimõtteid.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Printsiip · Näe rohkem »
Protagoras
Demokritos (keskel) ja Protagoras (paremal); Salvator Rosa maal 17. sajandist (Ermitaaž) Protagoras Abderast (5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, sofist, kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Protagoras · Näe rohkem »
Ratsionaalsus
Ratsionaalsus on uskumuse mõistuspärasus (teoreetiline ratsionaalsus) või teo mõistuspärasus (praktiline ratsionaalsus).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ratsionaalsus · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Reaalsus · Näe rohkem »
Refleksioon
Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Refleksioon · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Religioon · Näe rohkem »
Riigiõigus
Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Riigiõigus · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Riik · Näe rohkem »
Ruum (matemaatika)
Ruum on geomeetrias tavaliselt stereomeetrias vaadeldav kolmemõõtmeline ruum või eukleidiline ruum (kolmemõõtmeline ruum, laiemalt ka tasapinnaline, hüperruum või muu n-mõõtmeline ruum).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ruum (matemaatika) · Näe rohkem »
Ruut (algebra)
Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »
Saalomon
Lavinia Fontana maalil "Seeba kuninganna külastab kuningas Saalomoni" (u 1600) kujutavad Saalomoni ja Seeba kuningannat Vincenzo I Gonzaga ja tema naine Eleonora de Medici.Kuningas Saalomon (heebrea keeles שְׁלֹמֹה, shlomo, ladina keeles Salomon või Solomon, nimi tähendab "rahu") sündis Jeruusalemmas umbes aastal 1000 eKr ja oli Iisraeli kuningas umbes aastatel 970–928 eKr.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Saalomon · Näe rohkem »
Süsteem
Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Süsteem · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Seadus · Näe rohkem »
Seedimine
Seedimine on toidu mehaaniline ja keemiline lagundamine väiksemateks osadeks, mida elusorganismil on kergem omandada (nt vereringe kaudu).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Seedimine · Näe rohkem »
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Seisus · Näe rohkem »
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Sisu · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Sofistid
Sofistid (kr sophia "tarkus", sophistes "tark") olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Sofistid · Näe rohkem »
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Sokrates · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Soojus · Näe rohkem »
Spekulatiivne filosoofia
Spekulatiivne filosoofia (ladina keelest: speculari, jälgima; kreeka keeles: θεωρητικός) on teadmiste saamine väljaspool kogemust, ainult mõistusliku arutelu toel.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Spekulatiivne filosoofia · Näe rohkem »
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Stoitsism · Näe rohkem »
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »
Substraat (filosoofia)
Substraat on filosoofias partikulaari omaduse alus, ilma ühegi omaduseta "paljas partikulaar" ("naked particular", "bare particular", "thin particular"), mis kannab omadust, liidab omadused kokku üheks asjaks ning eristab üht asja teistest.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Substraat (filosoofia) · Näe rohkem »
Sugu
Sugu võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Sugu · Näe rohkem »
Suurus
Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Suurus · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Taevakeha · Näe rohkem »
Tagasihoidlikkus
Tagasihoidlikkus on iseloomujoon, mida iseloomustab iseenda mitteesiletõstmine.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tagasihoidlikkus · Näe rohkem »
Tahe
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tahe · Näe rohkem »
Tühjus
Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tühjus · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tõde · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Teadus · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Teadvus · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Tegur
Täisarvu a teguriks ehk jagajaks nimetatakse matemaatikas iga täisarvu, mis jagab arvu a. Teguri mõistet on üldistatud polünoomide algebrasse.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tegur · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Teooria · Näe rohkem »
Termomeeter
Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse temperatuure.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Termomeeter · Näe rohkem »
Tervik
Tervik on entiteet, millel on osad.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tervik · Näe rohkem »
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tiik · Näe rohkem »
Timaios
"Timaios" on üks Platoni dialoogidest.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Timaios · Näe rohkem »
Toiduaine
Toiduaine on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Toiduaine · Näe rohkem »
Totaalsus
Totaalsus on mingi ainulise eelduse, aluse, normi või tõe allutamine kõikehõlmavusele.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Totaalsus · Näe rohkem »
Tunne
Tunne on mitmetähenduslik sõna, mida kasutatakse järgmistes tähendustes.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tunne · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Usk · Näe rohkem »
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Vabadus · Näe rohkem »
Vabakaubandus
Vabakaubandus on kaubanduspoliitika, mis ei piira ei importi ega eksporti.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Vabakaubandus · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Valgus · Näe rohkem »
Vastand
Vastandid (vanakreeka keeles enantia, ainsuses enantion) on omavahel vastandlikkuse suhtes olevad asjad.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Vastand · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Võimalikkus · Näe rohkem »
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Võrdsus · Näe rohkem »
Voorus
Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Voorus · Näe rohkem »
Zenon Eleast
Zenon Eleast (umbes 490 eKr – umbes 430 eKr) oli vanakreeka filosoof Elea koolkonnast.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Zenon Eleast · Näe rohkem »
Zooloogia
Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja Zooloogia · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja 18. sajand · Näe rohkem »
1817
1817.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja 1817 · Näe rohkem »
1827
1827.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja 1827 · Näe rohkem »
1830
1830.
Uus!!: Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia ja 1830 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften, Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes.
