Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Aatom, Aatomorbitaal, Absoluutselt must keha, Ahela lõpetamine, Bioluminestsents, Eksiton, Elektroluminestsents, Elektron, Energia, Ergastatud olek, Fluorestsents, Footon, Haruldased muldmetallid, Hõõglamp, Ioon, Keelutsoon (füüsika), Kemoluminestsents, Kristall, Lainepikkus, Lidar, Luminestsents, Luminofoor, Luminofoorlamp, Molekul, Pidev spekter, Pooljuht, Pulber, Punane, Radioaktiivsus, Roheline, Sinine, Soojus, Stokesi nihe, Teine maailmasõda, Toatemperatuur, Ultraviolettkiirgus, Valgus, Valgusallikas, Valgusdiood, Valgusti.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Absoluutselt must keha
Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Absoluutselt must keha · Näe rohkem »
Ahela lõpetamine
Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Ahela lõpetamine · Näe rohkem »
Bioluminestsents
jaanimardikatel esineb bioluminestsents Bioluminestsents on elus organismide võime iseseisvalt helendada, ehk kiirata valgust.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Bioluminestsents · Näe rohkem »
Eksiton
Eksiton (ka ekstsiton) on elektroni ja augu seotud paar pooljuhi või dielektriku kristallivõres.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Eksiton · Näe rohkem »
Elektroluminestsents
Elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Elektroluminestsents · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Fotoluminestsents ja Elektron · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Energia · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Fotoluminestsents ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Fluorestsents
Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Fluorestsents · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Fotoluminestsents ja Footon · Näe rohkem »
Haruldased muldmetallid
Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Haruldased muldmetallid · Näe rohkem »
Hõõglamp
Hõõglambi ehitus: 1 – klaaskolb 2 – väärisgaasiga täidetud ruum 3 – volframist hõõgniit 4 – hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 – hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 – tugivardad 7 – klaasist kandevarras 8 – voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 – sokkel 10 – isoleermastiks 11 – põhjakontakt 200-vatise hõõglambi bispiraalne keermik koos kahe voolujuhiga ja kahe vooluta tugivardaga Hõõglamp Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on lamp, milles valgust tekitab elektrivooluga kuumutatav hõõgniit.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Hõõglamp · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Ioon · Näe rohkem »
Keelutsoon (füüsika)
Keelutsoon on tsooniteooria kohaselt valentsitsooni ja juhtivustsooni vaheline energiavahemik.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Keelutsoon (füüsika) · Näe rohkem »
Kemoluminestsents
Kemoluminestsents, ka kemiluminestsents, on keemiliste reaktsioonidega kaasnev luminestsents peamiselt ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse vahemikus.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Kemoluminestsents · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Kristall · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lidar
Lidar (ehk LIDAR või LiDAR, inglise light detection and ranging) on laserskaneerimisseade.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Lidar · Näe rohkem »
Luminestsents
Kemoluminestsents, mis tekkis vesinikperoksiidi ja luminooli vahelisel reaktsioonil Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Luminestsents · Näe rohkem »
Luminofoor
Paljudele metallikompleksitele on iseloomulik fotoluminestsentsi nähtus. Näiteks ergastades tetrabutüülammooniumtetrakloroplatinaadi UV-valgusega tekkib ereroheline luminestsentskiirgus Luminofoor (ladina k sõnast lumen ’valgus’ ja kreeka k sõnast phoros ’kandev’) on aine, mis ergastatud olekus kiirgab valgust – luminestseerib.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Luminofoor · Näe rohkem »
Luminofoorlamp
Luminofoorlamp on madalrõhu-gaaslahenduslamp, milles elavhõbedaaurus toimuva kaarlahenduse tulemusena tekib peamiselt ultraviolettkiirgus; selle muundab nähtavaks valguseks kolvi sisepinnale kantud luminofoor, s.o aine, mis optilise kiirgusega või elektronidega ergastamisel hakkab helendama, fluorestseerima.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Luminofoorlamp · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Molekul · Näe rohkem »
Pidev spekter
Pidev spekter ehk pidevspekter on mingi füüsikalise suuruse (harilikult energia või lainepikkuse) sujuvalt muutuva väärtusega vahemik.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Pidev spekter · Näe rohkem »
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Pooljuht · Näe rohkem »
Pulber
Punane värvipulber Pulber on peenestatud tahke aine.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Pulber · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Punane · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Roheline · Näe rohkem »
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Sinine · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Soojus · Näe rohkem »
Stokesi nihe
Stokesi nihe on erinevus teatud ainetes neelduva ja seejärel välja kiirguva valguse spektrite intensiivsusmaksimumidele vastavate lainepikkuste vahel.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Stokesi nihe · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Toatemperatuur · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Valgus · Näe rohkem »
Valgusallikas
Valgusallikas on valgust kiirgav keha.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Valgusallikas · Näe rohkem »
Valgusdiood
Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Valgusdiood · Näe rohkem »
Valgusti
Valgusti on seade, mis jaotab ühe või mitme lambi valgust ning milles on (peale lampide) vajalikud osad lampide kinnitamiseks ja kaitseks, samuti vooluahelad ja liiteseadised ühendamiseks elektrivõrguga.
Uus!!: Fotoluminestsents ja Valgusti · Näe rohkem »
