Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

François I

Index François I

thumb François I (12. september 1494 Charente, Cognac – 31. märts 1547 Rambouillet) oli Prantsusmaa kuningas 1515.

94 suhted: Absolutism, Aragón, Arhitektuur, Austria Eleonore, Austria ertshertsogkond, Šotimaa kuningriik, Čechy, Bretagne'i hertsogkond, Burgundia, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Cambrai liiga sõda, Charente'i departemang, Charles VIII, Cognac, Cognaci liiga sõda, Collège de France, Dofään, Ertshertsog, Euroopa, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Haridus, Henri II (Prantsusmaa), Henri IV, Henry VIII, Hispaania, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Itaalia sõda (1521–1526), Itaalia sõda (1542–1546), Kalvinism, Kanton (Šveits), Karl V, Kastiilia, Katoliiklus, Katoliku kirik, Ketser, Lahing, Lõuna-Itaalia, Louis XII, Madalmaad, Marguerite d'Angoulême, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Milano, Milano hertsog, Milano hertsogiriik, Navarra kuningriik, Orléans, Osmanite riik, ..., Paavst, Pariis, Pavia lahing, Pogromm, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa kuningriik, Protestantism, Rambouillet, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Savoia hertsogkond, Süüfilis, Suleiman I, Türgi sultan, Ungari, Valois'd, Vana Šveitsi Konföderatsioon, Vasall, 12. september, 1494, 1498, 1514, 1515, 1516, 1519, 1521, 1525, 1526, 1527, 1529, 1530, 1531, 1532, 1534, 1538, 1539, 1542, 1544, 1546, 1547, 1564, 31. märts. Laienda indeks (44 rohkem) »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: François I ja Absolutism · Näe rohkem »

Aragón

Aragón (hispaania ja aragoni keeles Aragón, katalaani keeles Aragó või) on 1. järgu haldusüksus Hispaania kirdeosas keskaegse Aragóni kuningriigi alal.

Uus!!: François I ja Aragón · Näe rohkem »

Arhitektuur

Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.

Uus!!: François I ja Arhitektuur · Näe rohkem »

Austria Eleonore

Austria Eleonore (15. november 1498 – 25. veebruar 1558) oli Portugali kuninga Manuel I (1518–1521) ja Prantsuse kuninga François I abikaasa (alates 1530).

Uus!!: François I ja Austria Eleonore · Näe rohkem »

Austria ertshertsogkond

Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.

Uus!!: François I ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »

Šotimaa kuningriik

Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin, kuni 1707.

Uus!!: François I ja Šotimaa kuningriik · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Uus!!: François I ja Čechy · Näe rohkem »

Bretagne'i hertsogkond

Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.

Uus!!: François I ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Uus!!: François I ja Burgundia · Näe rohkem »

Burgundia hertsog

Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.

Uus!!: François I ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »

Burgundia hertsogkond

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.

Uus!!: François I ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »

Burgundia krahvkond

Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).

Uus!!: François I ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »

Cambrai liiga sõda

Cambrai liiga sõda (1508–1516, ka Püha Liiga sõda) oli Itaalia sõdade suurim konflikt.

Uus!!: François I ja Cambrai liiga sõda · Näe rohkem »

Charente'i departemang

Charente'i departemang on 2.

Uus!!: François I ja Charente'i departemang · Näe rohkem »

Charles VIII

thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.

Uus!!: François I ja Charles VIII · Näe rohkem »

Cognac

Cognac on linn Prantsusmaal Charente'i departemangus.

Uus!!: François I ja Cognac · Näe rohkem »

Cognaci liiga sõda

Cognaci liiga sõda (1526–1530) oli XVI sajandi Itaalia sõdadest viies.

Uus!!: François I ja Cognaci liiga sõda · Näe rohkem »

Collège de France

Collège de France (varem ka Collège Royal, Collège des Trois Langues, Collège National ja Collège Impérial) on Pariisis asuv Prantsusmaa teadus- ja õppeasutus, mille asutas 1530.

Uus!!: François I ja Collège de France · Näe rohkem »

Dofään

Dofääni vapp Dofään (prantsuse keeles le dauphin 'delfiin') on Prantsuse kuninga troonipärija nimetus Valois'de ja Bourboni dünastia ajal.

Uus!!: François I ja Dofään · Näe rohkem »

Ertshertsog

Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.

Uus!!: François I ja Ertshertsog · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: François I ja Euroopa · Näe rohkem »

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

Uus!!: François I ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Haridus

Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Uus!!: François I ja Haridus · Näe rohkem »

Henri II (Prantsusmaa)

Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.

Uus!!: François I ja Henri II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Henri IV

Henri IV (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610.

Uus!!: François I ja Henri IV · Näe rohkem »

Henry VIII

Henry VIII (28. juuni 1491 – 28. jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509–1547.

Uus!!: François I ja Henry VIII · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: François I ja Hispaania · Näe rohkem »

Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

Uus!!: François I ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »

Inglismaa kuningriik

Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.

Uus!!: François I ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »

Itaalia sõda (1521–1526)

Itaalia sõda (1521–1526, ka neljaaastane sõda, François I ja Karl V esimene sõda) oli osa 16.

Uus!!: François I ja Itaalia sõda (1521–1526) · Näe rohkem »

Itaalia sõda (1542–1546)

Itaalia sõda (1542–1546, ka François I ja Karl V neljas sõda) oli 16. sajandi Itaalia sõdadest eelviimane.

Uus!!: François I ja Itaalia sõda (1542–1546) · Näe rohkem »

Kalvinism

Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.

Uus!!: François I ja Kalvinism · Näe rohkem »

Kanton (Šveits)

Vana Šveitsi Konföderatsiooni 13 kantonit (1513–1798) Kanton on Šveitsi föderaalse riigi liikmesriik.

Uus!!: François I ja Kanton (Šveits) · Näe rohkem »

Karl V

Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.

Uus!!: François I ja Karl V · Näe rohkem »

Kastiilia

Kastiilia lipp Kastiilia (hispaania Castilla) on ajalooline piirkond Hispaanias.

Uus!!: François I ja Kastiilia · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: François I ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: François I ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Ketser

Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).

Uus!!: François I ja Ketser · Näe rohkem »

Lahing

Waterloo lahing kujutatuna William Sadleri maalil Lahing on relvastatud kokkupõrge mitme inimrühma vahel.

Uus!!: François I ja Lahing · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Uus!!: François I ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »

Louis XII

Louis XII (27. juuni 1462 – 1. jaanuar 1515) oli Prantsusmaa kuningas alates 1498.

Uus!!: François I ja Louis XII · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Uus!!: François I ja Madalmaad · Näe rohkem »

Marguerite d'Angoulême

Marguerite d'Angoulême Marguerite d'Angoulême (ka Marguerite de Navarre; 11. aprill 1492 Angoulême – 21. detsember 1549 Odos) oli Navarra kuninga Henri II abikaasa ja Prantsusmaa kuninga François I õde.

Uus!!: François I ja Marguerite d'Angoulême · Näe rohkem »

Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.

Uus!!: François I ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Milano

Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.

Uus!!: François I ja Milano · Näe rohkem »

Milano hertsog

Milano hertsog oli Milano hertsogkonna valitseja tiitel alates hertsogkonna loomisest 1395.

Uus!!: François I ja Milano hertsog · Näe rohkem »

Milano hertsogiriik

Milano hertsogiriik oli riik Põhja-Itaalias aastatel 1395–1797.

Uus!!: François I ja Milano hertsogiriik · Näe rohkem »

Navarra kuningriik

Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.

Uus!!: François I ja Navarra kuningriik · Näe rohkem »

Orléans

Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.

Uus!!: François I ja Orléans · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Uus!!: François I ja Osmanite riik · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: François I ja Paavst · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Uus!!: François I ja Pariis · Näe rohkem »

Pavia lahing

Pavia lahing peeti 24. veebruaril 1525 Itaalia sõdade käigus Prantsusmaa kuningriigi ja Püha Rooma riigi vägede vahel vahel.

Uus!!: François I ja Pavia lahing · Näe rohkem »

Pogromm

Pogromm on mingi ühiskonnagrupi, näiteks rahvusvähemuse või usuvähemuse, vastu suunatud vägivaldne rünnak.

Uus!!: François I ja Pogromm · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Uus!!: François I ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: François I ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: François I ja Protestantism · Näe rohkem »

Rambouillet

Rambouillet on vald Prantsusmaal Île-de-France'i piirkonnas, üks kolmest alamprefektuurist Yvelinesi departemangus.

Uus!!: François I ja Rambouillet · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Uus!!: François I ja Saksa kuningas · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: François I ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: François I ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa kuningriik

Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.

Uus!!: François I ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »

Savoia hertsogkond

Savoia hertsogkond (itaalia: Savoia, prantsuse: Savoie, saksa: Savoyen) oli hertsogkond Apenniini poolsaare põhjaosas, mõned selle territooriumid on nüüd Prantsusmaal.

Uus!!: François I ja Savoia hertsogkond · Näe rohkem »

Süüfilis

Süüfilis ehk luues ehk prantsuse haigus (ladina keeles syphilis, morbus gallicus, lues venerea) on peamiselt inimestel esinev infektsioonhaigus, pikka aega kestev põletikuline seisund, mis võib avalduda nii kliiniliselt aktiivse haiguse kui latentse nakkusena ja mille tekitajaks on bakter Treponema pallidum pallidum.

Uus!!: François I ja Süüfilis · Näe rohkem »

Suleiman I

Suleiman Tore Tiziani koolkonna maalil umbes 1530. aastast Suleiman I ''tuğra'' Suleiman I Tore (türgi keeles Süleyman, araabia keeles سليمان Sulaymān; ka Süleyman Kanuni ('Suleiman Seaduseandja'); 6. november 1494 – 7. september 1566) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1520–1566.

Uus!!: François I ja Suleiman I · Näe rohkem »

Türgi sultan

Türgi sultaniteks nimetatakse Osmanite riigi valitsejaid, kes kandsid 1382.

Uus!!: François I ja Türgi sultan · Näe rohkem »

Ungari

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: François I ja Ungari · Näe rohkem »

Valois'd

Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.

Uus!!: François I ja Valois'd · Näe rohkem »

Vana Šveitsi Konföderatsioon

Vana Šveitsi Konföderatsioon (saksa Alte Eidgenossenschaft; ajalooliselt Eidgenossenschaft, pärast reformatsiooni: prantsuse République des Suisses, ladina Republica Helvetiorum, "Šveitslaste vabariik") oli Šveitsi eelkäija aastatel 1291–1798.

Uus!!: François I ja Vana Šveitsi Konföderatsioon · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: François I ja Vasall · Näe rohkem »

12. september

12.

Uus!!: François I ja 12. september · Näe rohkem »

1494

1494.

Uus!!: François I ja 1494 · Näe rohkem »

1498

1498.

Uus!!: François I ja 1498 · Näe rohkem »

1514

1514.

Uus!!: François I ja 1514 · Näe rohkem »

1515

1515.

Uus!!: François I ja 1515 · Näe rohkem »

1516

1516.

Uus!!: François I ja 1516 · Näe rohkem »

1519

1519.

Uus!!: François I ja 1519 · Näe rohkem »

1521

1521.

Uus!!: François I ja 1521 · Näe rohkem »

1525

1525.

Uus!!: François I ja 1525 · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: François I ja 1526 · Näe rohkem »

1527

1527.

Uus!!: François I ja 1527 · Näe rohkem »

1529

1529.

Uus!!: François I ja 1529 · Näe rohkem »

1530

1530.

Uus!!: François I ja 1530 · Näe rohkem »

1531

1531.

Uus!!: François I ja 1531 · Näe rohkem »

1532

1532.

Uus!!: François I ja 1532 · Näe rohkem »

1534

1534.

Uus!!: François I ja 1534 · Näe rohkem »

1538

1538.

Uus!!: François I ja 1538 · Näe rohkem »

1539

1539.

Uus!!: François I ja 1539 · Näe rohkem »

1542

1542.

Uus!!: François I ja 1542 · Näe rohkem »

1544

1544.

Uus!!: François I ja 1544 · Näe rohkem »

1546

1546.

Uus!!: François I ja 1546 · Näe rohkem »

1547

1547.

Uus!!: François I ja 1547 · Näe rohkem »

1564

1564.

Uus!!: François I ja 1564 · Näe rohkem »

31. märts

31.

Uus!!: François I ja 31. märts · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Francois I, Francois I (Prantsusmaa), François I (Prantsusmaa).

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »