Kiiremini kui brauser!
292 suhted: Aachen, Aadria meri, Akvitaania, Akvitaania hertsogkond, Akvitaania kuningriik, Al-Ándalus, Alemannia, Alemannid, Alpid, Alsace, Altar, Ansgar, Apenniini poolsaar, Araablased, Arianism, Arnulf (Frangi keiser), Austraasia, Avaari mark, Švaabimaa hertsogkond, Šveits, Ülem-Burgundia, Ülem-Frangimaa ringkond, Baieri, Baieri hertsogkond, Baieri valitsejate loend, Barcelona, Barcelona krahvkond, Baskid, Bütsantsi keisrite loend, Belgia, Benevento hertsogkond, Berengar Frioolist, Burgundia, Burgundia ajalugu, Burgundia hertsogkond, Burgundia kuningriik, Burgundid, Cannstatti verekohus, Charles II Paljaspea, Chlodovech I, Dagobert I, Desiderius, Drava, Eepos, Eider, Elbe, Engern, Enns (jõgi), Euroopa, Evangeelium, ..., Feodalism, Frangi keiser, Frangi kuningate loend, Frangid, Frangimaa, Frangimaa hertsogkond, Friisimaa, Friuli, Friuli hertsogkond, Friuli mark, Gallia, Germaania, Germaanlased, Gregorius IV, Guido Spoletost, Hadrianus I, Hessen, Hispaania, Hispaania mark, Holstein, Hunnid, Ida-Frangi kuningas, Ida-Frangi riik, Idagoodid, Idamark, Itaalia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Kalifaat, Karantaania, Karl Martell, Karl Paks, Karl Suur, Karlmann (Frangi kuningas), Karlmann (majordoomus), Karolingid, Karolingide impeerium, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubatee, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Küüditamine, Kesk-Euroopa, Kesk-Frangi riik, Keskaeg, Keskaegne Prantsusmaa, Kirik (institutsioon), Kirikuriik, Konstantinoopol, Krahv, Kristlus, Kuningas, Ladina keel, Lamberto Spoletost, Langobardia Maior, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lausitzi mark, Lääne-Frangi riik, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänegootide kuningriik, Leo III (paavst), Limes, Loire, Lorraine, Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Lotharingia, Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Louis III Pime, Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Madalmaad, Majordoomus, Mark (territoorium), Meißeni markkrahvkond, Merovech, Merovingid, Merseburgi mark, Misjon, Misjonär, Monarhia, Mortara, Muslim, Neustria, Nordalbingien, Nunn, Obodriidid, Orléans, Ostfaal, Paavst, Palve, Pannoonia, Pannoonia mark, Pariis, Paschalis I, Pavia, Pürenee poolsaar, Püreneed, Põhjameri, Peetrus, Personaalunioon, Pippin Heristalist, Pippin Lühike, Prantsusmaa, Provence, Ravenna eksarhaat, Reims, Rein, Rhône, Riigireetmine, Rolandi laul, Rooma, Rooma Peetri kirik, Rudolf I (Burgundia), Saale, Saali tavaõigus, Saône, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi Idamark, Saksi sõjad, Saksid, Saksimaa hertsogiriik, Salzburg, Salzburgi peapiiskopkond, Schelde, Schlei, Septimaania, Soissons, Sorbid, Spoleto hertsogkond, Steiermark (mark), Stephanus II, Stephanus IV, Syagrius, Taani kuningas, Tšehhid, Tüüringi, Tüüringid, Theoderich Suur, Thionville, Ticinum, Tisza, Toulouse, Tournai, Varakeskaeg, Verdeni kaelakohus, Verduni leping, Verona, Versailles' loss, Viikingid, Viin, Widukind, Zaragoza, Zeitzi mark, 1455, 1460, 15. august, 1888, 25. detsember, 486, 491, 5. sajand, 500, 509, 511, 524, 534, 555, 558, 561, 563, 6. sajand, 629, 687, 7. sajand, 714, 715, 730. aastad, 732, 737, 741, 742, 743, 744, 745, 746, 747, 751, 752, 754, 756, 758, 759, 768, 769, 771, 772, 773, 774, 778, 782, 795, 8. sajand, 800, 801, 805, 812, 813, 814, 817, 823, 825, 826, 831, 832, 840, 843, 850, 855, 875, 877, 879, 881, 882, 884, 887, 888, 891, 894, 896, 898, 899, 901, 905, 915, 925. Laienda indeks (242 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Frangi riik ja Aachen · Näe rohkem »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Frangi riik ja Aadria meri · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: Frangi riik ja Akvitaania · Näe rohkem »
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Uus!!: Frangi riik ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »
Akvitaania kuningriik
Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.
Uus!!: Frangi riik ja Akvitaania kuningriik · Näe rohkem »
Al-Ándalus
Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal Al-Ándalus osana Umaijaadide kalifaadist (u 720) Pürenee poolsaar umbes aastal 910 Al-Ándalus (araabia keelesالأندلس) on Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ala, mis oli keskajal aastatel 711–1492 moslemite võimu all.
Uus!!: Frangi riik ja Al-Ándalus · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Frangi riik ja Alemannia · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Frangi riik ja Alemannid · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Frangi riik ja Alpid · Näe rohkem »
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Frangi riik ja Alsace · Näe rohkem »
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Uus!!: Frangi riik ja Altar · Näe rohkem »
Ansgar
Püha Ansgari kuju Hamburgis Ansgar, ka Anskar või Oscar (8. september 801 – 3. veebruar 865 Bremen) oli Hamburgi-Bremeni peapiiskop.
Uus!!: Frangi riik ja Ansgar · Näe rohkem »
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Uus!!: Frangi riik ja Apenniini poolsaar · Näe rohkem »
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Uus!!: Frangi riik ja Araablased · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Frangi riik ja Arianism · Näe rohkem »
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Uus!!: Frangi riik ja Arnulf (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Uus!!: Frangi riik ja Austraasia · Näe rohkem »
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Uus!!: Frangi riik ja Avaari mark · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Frangi riik ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Šveits · Näe rohkem »
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Uus!!: Frangi riik ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »
Ülem-Frangimaa ringkond
Ülem-Frangimaa ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Frangi riik ja Ülem-Frangimaa ringkond · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Frangi riik ja Baieri · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Frangi riik ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Baieri valitsejate loend
Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.
Uus!!: Frangi riik ja Baieri valitsejate loend · Näe rohkem »
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Uus!!: Frangi riik ja Barcelona · Näe rohkem »
Barcelona krahvkond
Barcelona krahvkond (punane) Aragóni krooni poolsaarel laienemise kontekstis Barcelona krahvkond (Comtat de Barcelona) vastab Barcelona krahvide poolt 9.–18.
Uus!!: Frangi riik ja Barcelona krahvkond · Näe rohkem »
Baskid
Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.
Uus!!: Frangi riik ja Baskid · Näe rohkem »
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Uus!!: Frangi riik ja Bütsantsi keisrite loend · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Belgia · Näe rohkem »
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Uus!!: Frangi riik ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »
Berengar Frioolist
Berengar Frioolist (Berengario I; umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.
Uus!!: Frangi riik ja Berengar Frioolist · Näe rohkem »
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundia · Näe rohkem »
Burgundia ajalugu
Teise Burgundia hertsogkonna ja hiljem Prantsuse Burgundia provintsi Vapp Hispaania Madalmaad, reformatsiooni ajal toimus Hollandi mäss. Burgundia ajalugu ulatub tagasi aega, kui piirkonda asustasid järjekorras keldid, roomlased (galloroomlased) ja 4.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundia ajalugu · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Frangi riik ja Burgundid · Näe rohkem »
Cannstatti verekohus
Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.
Uus!!: Frangi riik ja Cannstatti verekohus · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Frangi riik ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Uus!!: Frangi riik ja Chlodovech I · Näe rohkem »
Dagobert I
Dagobert I (umbes 603 – 19. jaanuar 639) oli Austraasia kuningas 623–634, kõigi frankide kuningas 629–634 ning Neustria ja Burgundia kuningas 629–639.
Uus!!: Frangi riik ja Dagobert I · Näe rohkem »
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Uus!!: Frangi riik ja Desiderius · Näe rohkem »
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Drava · Näe rohkem »
Eepos
Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.
Uus!!: Frangi riik ja Eepos · Näe rohkem »
Eider
thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.
Uus!!: Frangi riik ja Eider · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Elbe · Näe rohkem »
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Uus!!: Frangi riik ja Engern · Näe rohkem »
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Uus!!: Frangi riik ja Enns (jõgi) · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Frangi riik ja Euroopa · Näe rohkem »
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Uus!!: Frangi riik ja Evangeelium · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Frangi riik ja Feodalism · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Frangi riik ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Uus!!: Frangi riik ja Frangi kuningate loend · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Frangi riik ja Frangid · Näe rohkem »
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Uus!!: Frangi riik ja Frangimaa · Näe rohkem »
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Uus!!: Frangi riik ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Frangi riik ja Friisimaa · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Frangi riik ja Friuli · Näe rohkem »
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Uus!!: Frangi riik ja Friuli hertsogkond · Näe rohkem »
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Uus!!: Frangi riik ja Friuli mark · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Frangi riik ja Gallia · Näe rohkem »
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Uus!!: Frangi riik ja Germaania · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Frangi riik ja Germaanlased · Näe rohkem »
Gregorius IV
Gregorius IV oli paavst 827–844.
Uus!!: Frangi riik ja Gregorius IV · Näe rohkem »
Guido Spoletost
Guido Spoletost (ka Wido; suri 894) oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog (Guido III nime all).
Uus!!: Frangi riik ja Guido Spoletost · Näe rohkem »
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Uus!!: Frangi riik ja Hadrianus I · Näe rohkem »
Hessen
Hessen on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Frangi riik ja Hessen · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Frangi riik ja Hispaania · Näe rohkem »
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Hispaania mark · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Holstein · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Frangi riik ja Hunnid · Näe rohkem »
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Uus!!: Frangi riik ja Ida-Frangi kuningas · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Frangi riik ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Frangi riik ja Idagoodid · Näe rohkem »
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Uus!!: Frangi riik ja Idamark · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Uus!!: Frangi riik ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Uus!!: Frangi riik ja Kalifaat · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Frangi riik ja Karantaania · Näe rohkem »
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Uus!!: Frangi riik ja Karl Martell · Näe rohkem »
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Uus!!: Frangi riik ja Karl Paks · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Frangi riik ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Uus!!: Frangi riik ja Karlmann (Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Uus!!: Frangi riik ja Karlmann (majordoomus) · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Frangi riik ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Frangi riik ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Frangi riik ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Frangi riik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Kaubatee
Kesk-Aasia oletatavad kaubateed umbes 2000 aastat tagasi Kaubatee on kaubaretkedeks või -vedudeks kasutatud tee.
Uus!!: Frangi riik ja Kaubatee · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Frangi riik ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Frangi riik ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Uus!!: Frangi riik ja Küüditamine · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Keskaeg · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Frangi riik ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Uus!!: Frangi riik ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Uus!!: Frangi riik ja Kirikuriik · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Frangi riik ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Frangi riik ja Krahv · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Frangi riik ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Uus!!: Frangi riik ja Kuningas · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Frangi riik ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lamberto Spoletost
Lamberto Spoletost (umbes 880 – 898) oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog (Lamberto II nime all).
Uus!!: Frangi riik ja Lamberto Spoletost · Näe rohkem »
Langobardia Maior
Langobardide valdused kuningas Liutprandi surres (744) Langobardia Maior (ladina keeles 'suurem Langobardia'; vanaülemsaksa Langbardland) oli nimi, mis anti varakeskajal Langobardide kuningriigi valdustele Põhja-Itaalias.
Uus!!: Frangi riik ja Langobardia Maior · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Frangi riik ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Frangi riik ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Uus!!: Frangi riik ja Lausitzi mark · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Frangi riik ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Frangi riik ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Uus!!: Frangi riik ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Uus!!: Frangi riik ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »
Limes
Limes (Limes Romanus, ladina keeles 'Rooma piir') tähistas Vana-Rooma riigipiiri ja piirivalvesüsteemi.
Uus!!: Frangi riik ja Limes · Näe rohkem »
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Uus!!: Frangi riik ja Loire · Näe rohkem »
Lorraine
Lorraine oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Frangi riik ja Lorraine · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Uus!!: Frangi riik ja Lothar II (Lotring) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Frangi riik ja Lotharingia · Näe rohkem »
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Uus!!: Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Louis III (Lääne-Frangi kuningas)
Louis III (Lääne-Frangi kuningas) Louis III (germaani- ja saksapäraselt Ludwig III; u 865 – 5. august 882) oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas.
Uus!!: Frangi riik ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Louis III Pime
Louis III Pime ehk Ludwig Pime (umbes 880 – 928) oli Provence'i ehk Alam-Burgundia kuningas 887–928, Itaalia kuningas 900–905 ja Frangi riigi keiser 901–905 (Louis III ehk Ludwig III).
Uus!!: Frangi riik ja Louis III Pime · Näe rohkem »
Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.
Uus!!: Frangi riik ja Ludwig II (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Frangi riik ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Frangi riik ja Madalmaad · Näe rohkem »
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Uus!!: Frangi riik ja Majordoomus · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Uus!!: Frangi riik ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Merovech
Merovechi portree Jean Dassier' tõlgenduses umbes 1720. aastal valmistatud pronksmedalil Merovech (prantsuse keeles Mérovée, saksa keeles Merowech, ladina keeles Meroveus või Merovius; umbes 411...415 – 456 (surmaajaks on oletatud ka ajavahemikku 457–459) oli 451. aasta ümber (arvatavasti 448–456) saali frankide hõimupealik, Brabanti piirkonnas, hiljem (frankide kuningas). Tema residents oli Tournai. Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Merovechi nimekujud on veel Merovich, Merovæus (Merovaeus), Merowig, Merovey, Meroving, Merovee, Meerweg ja Merowen).
Uus!!: Frangi riik ja Merovech · Näe rohkem »
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Uus!!: Frangi riik ja Merovingid · Näe rohkem »
Merseburgi mark
Merseburgi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Merseburgi mark (saksa: Mark Merseburg) oli lühiajaline Saksa-Rooma riigi mark.
Uus!!: Frangi riik ja Merseburgi mark · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Frangi riik ja Misjon · Näe rohkem »
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Uus!!: Frangi riik ja Misjonär · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Frangi riik ja Monarhia · Näe rohkem »
Mortara
Mortara on linn Itaalias Lombardia maakonnas Pavia provintsis.
Uus!!: Frangi riik ja Mortara · Näe rohkem »
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Uus!!: Frangi riik ja Muslim · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Frangi riik ja Neustria · Näe rohkem »
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Uus!!: Frangi riik ja Nordalbingien · Näe rohkem »
Nunn
Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.
Uus!!: Frangi riik ja Nunn · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Frangi riik ja Obodriidid · Näe rohkem »
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Orléans · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Frangi riik ja Ostfaal · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Frangi riik ja Paavst · Näe rohkem »
Palve
Palve on soovi avaldamine.
Uus!!: Frangi riik ja Palve · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Frangi riik ja Pannoonia · Näe rohkem »
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Uus!!: Frangi riik ja Pannoonia mark · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Frangi riik ja Pariis · Näe rohkem »
Paschalis I
Paschalis I oli paavst 817–824.
Uus!!: Frangi riik ja Paschalis I · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Frangi riik ja Pavia · Näe rohkem »
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Uus!!: Frangi riik ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Uus!!: Frangi riik ja Püreneed · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Frangi riik ja Põhjameri · Näe rohkem »
Peetrus
Michelangelo Caravaggio. Püha Peetruse ristilöömine. Õli lõuendil. 1600–1601. Santa Maria del Popolo basiilika, Rooma Lluís Borrassà (1375–1424). Jeesus päästab Peetruse veest. 1411. Peetruse altar. Església de Sant Pere, Terrassa Barcelona lähedal Firenzes. Juudas Iskariot annab Jeesuse ära teda põsele suudeldes. Pildil on ka Peetrus, kes mõõk käes Jeesust kaitseb Peetrus (ka Siimon Peetrus; suri umbes aastal 64 Roomas) oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst.
Uus!!: Frangi riik ja Peetrus · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Frangi riik ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Pippin Heristalist
Pippin Heristalist (u 635 – 714) ehk Pippin Herstalist ehk Heristali Pippin ehk Herstali Pippin ehk Pippin II oli Austraasia majordoomus, kes ühendas Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ning omandas sisuliselt kuningliku võimu.
Uus!!: Frangi riik ja Pippin Heristalist · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Frangi riik ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Frangi riik ja Provence · Näe rohkem »
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Uus!!: Frangi riik ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »
Reims
Reims (hääldus) on linn Põhja-Prantsusmaal, Marne'i departemangu ja endise Champagne-Ardennei piirkonna keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Reims · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Rein · Näe rohkem »
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Uus!!: Frangi riik ja Rhône · Näe rohkem »
Riigireetmine
Riigireetmine on oma riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevus või riigisaladuseks tunnistatud teabe edastamine välisriigile.
Uus!!: Frangi riik ja Riigireetmine · Näe rohkem »
Rolandi laul
''Roncevaux' lahing aastal 778. Rolandi surm'', Jean Fouquet, Tours, v. 1455–1460, ''Bibliothèque nationale de France'' Rolandi laul (prantsuse keeles La Chanson de Roland) on prantsuse kangelaslaul, mida peetakse vanimaks prantsuse eeposeks.
Uus!!: Frangi riik ja Rolandi laul · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Frangi riik ja Rooma · Näe rohkem »
Rooma Peetri kirik
Rooma Peetri kirik ehk Püha Peetruse basiilika (itaalia keeles Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis asuv hilisrenessansi stiilis katoliiklik kirikuhoone.
Uus!!: Frangi riik ja Rooma Peetri kirik · Näe rohkem »
Rudolf I (Burgundia)
Rudolf I (859 – 25. oktoober 912) oli Ülem-Burgundia kuningas 888.
Uus!!: Frangi riik ja Rudolf I (Burgundia) · Näe rohkem »
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Frangi riik ja Saale · Näe rohkem »
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Uus!!: Frangi riik ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »
Saône
Saône (hääldub son) on jõgi Prantsusmaal, Rhône'i parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Frangi riik ja Saône · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Frangi riik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Uus!!: Frangi riik ja Saksi Idamark · Näe rohkem »
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Uus!!: Frangi riik ja Saksi sõjad · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Frangi riik ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Frangi riik ja Salzburg · Näe rohkem »
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Frangi riik ja Salzburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Uus!!: Frangi riik ja Schelde · Näe rohkem »
Schlei
Schlei Schleswigis Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.
Uus!!: Frangi riik ja Schlei · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Frangi riik ja Septimaania · Näe rohkem »
Soissons
Soissons on linn Prantsusmaal Aisne'i departemangus.
Uus!!: Frangi riik ja Soissons · Näe rohkem »
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Uus!!: Frangi riik ja Sorbid · Näe rohkem »
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Uus!!: Frangi riik ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »
Steiermark (mark)
Kraini ja Steiermargi markidega, William Robert Shepherdi järgi, 1923 Steiermargi mark (saksa Steiermark) oli enne 970.
Uus!!: Frangi riik ja Steiermark (mark) · Näe rohkem »
Stephanus II
Stephanus II (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus III) oli paavst 752–757.
Uus!!: Frangi riik ja Stephanus II · Näe rohkem »
Stephanus IV
Stephanus IV (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus V) oli paavst 816–817.
Uus!!: Frangi riik ja Stephanus IV · Näe rohkem »
Syagrius
Syagrius (430 – 486 või 487) oli Põhja-Gallias asunud Rooma jäänukriigi ("Soissonsi kuningriigi") valitseja aastail 464–486.
Uus!!: Frangi riik ja Syagrius · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Frangi riik ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Tšehhid
+ 1.000 Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.
Uus!!: Frangi riik ja Tšehhid · Näe rohkem »
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Uus!!: Frangi riik ja Tüüringi · Näe rohkem »
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Uus!!: Frangi riik ja Tüüringid · Näe rohkem »
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Uus!!: Frangi riik ja Theoderich Suur · Näe rohkem »
Thionville
Thionville on linn Kagu-Prantsusmaal Moselle'i departemangus.
Uus!!: Frangi riik ja Thionville · Näe rohkem »
Ticinum
Ticinumis vermitud keiser Constantinus Suure kuldmünt (313) Ticinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).
Uus!!: Frangi riik ja Ticinum · Näe rohkem »
Tisza
Tisza (ungari keeles; rumeenia keeles Tisa, ukraina ja serbia keeles Тиса) on jõgi Euroopas Doonau jõgikonnas.
Uus!!: Frangi riik ja Tisza · Näe rohkem »
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Uus!!: Frangi riik ja Toulouse · Näe rohkem »
Tournai
Tournai on linn ja vald Belgias Hainaut' provintsis Valloonia piirkonnas.
Uus!!: Frangi riik ja Tournai · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Frangi riik ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Verdeni kaelakohus
Verdeni kaelakohus (saksa keeles Blutgericht von Verden) oli massimõrv, mis leidis 782.
Uus!!: Frangi riik ja Verdeni kaelakohus · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Frangi riik ja Verduni leping · Näe rohkem »
Verona
Verona Verona on linn Itaalias Veneto maakonnas, Verona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Frangi riik ja Verona · Näe rohkem »
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Uus!!: Frangi riik ja Versailles' loss · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Frangi riik ja Viikingid · Näe rohkem »
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Frangi riik ja Viin · Näe rohkem »
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Uus!!: Frangi riik ja Widukind · Näe rohkem »
Zaragoza
Zaragoza (varasem eestikeelne nimekuju Saragossa) on linn Hispaanias, Aragóni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus.
Uus!!: Frangi riik ja Zaragoza · Näe rohkem »
Zeitzi mark
Zeitzi mark (punane) umbes 11. sajandi alguses Zeitzi mark (saksa: Mark Zeitz) oli Saksa-Rooma riigi mark.
Uus!!: Frangi riik ja Zeitzi mark · Näe rohkem »
1455
1455.
Uus!!: Frangi riik ja 1455 · Näe rohkem »
1460
1460.
Uus!!: Frangi riik ja 1460 · Näe rohkem »
15. august
15.
Uus!!: Frangi riik ja 15. august · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Frangi riik ja 1888 · Näe rohkem »
25. detsember
25.
Uus!!: Frangi riik ja 25. detsember · Näe rohkem »
486
486, aasta.
Uus!!: Frangi riik ja 486 · Näe rohkem »
491
491.
Uus!!: Frangi riik ja 491 · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Frangi riik ja 5. sajand · Näe rohkem »
500
Sajandid: 4. sajand - 5. sajand - 6. sajand Kümnendid: 450. aastad 460. aastad 470. aastad 480. aastad 490. aastad - 500. aastad - 510. aastad 520. aastad 530. aastad 540. aastad 550. aastad Aastad: 495 496 497 498 499 - 500 - 501 502 503 504 505.
Uus!!: Frangi riik ja 500 · Näe rohkem »
509
509.
Uus!!: Frangi riik ja 509 · Näe rohkem »
511
511.
Uus!!: Frangi riik ja 511 · Näe rohkem »
524
524.
Uus!!: Frangi riik ja 524 · Näe rohkem »
534
534.
Uus!!: Frangi riik ja 534 · Näe rohkem »
555
Sajandid: 5. sajand - 6. sajand - 7. sajand Kümnendid: 500. aastad 510. aastad 520. aastad 530. aastad 540. aastad - 550. aastad - 560. aastad 570. aastad 580. aastad 590. aastad 600. aastad Aastad: 550 551 552 553 554 - 555 - 556 557 558 559 560.
Uus!!: Frangi riik ja 555 · Näe rohkem »
558
558.
Uus!!: Frangi riik ja 558 · Näe rohkem »
561
561.
Uus!!: Frangi riik ja 561 · Näe rohkem »
563
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Frangi riik ja 563 · Näe rohkem »
6. sajand
6.
Uus!!: Frangi riik ja 6. sajand · Näe rohkem »
629
629.
Uus!!: Frangi riik ja 629 · Näe rohkem »
687
687.
Uus!!: Frangi riik ja 687 · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Frangi riik ja 7. sajand · Näe rohkem »
714
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 660. aastad 670. aastad 680. aastad 690. aastad 700. aastad - 710. aastad - 720. aastad 730. aastad 740. aastad 750. aastad 760. aastad Aastad: 709 710 711 712 713 - 714 - 715 716 717 718 719.
Uus!!: Frangi riik ja 714 · Näe rohkem »
715
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 660. aastad 670. aastad 680. aastad 690. aastad 700. aastad - 710. aastad - 720. aastad 730. aastad 740. aastad 750. aastad 760. aastad Aastad: 710 711 712 713 714 - 715 - 716 717 718 719 720.
Uus!!: Frangi riik ja 715 · Näe rohkem »
730. aastad
730.
Uus!!: Frangi riik ja 730. aastad · Näe rohkem »
732
732.
Uus!!: Frangi riik ja 732 · Näe rohkem »
737
737.
Uus!!: Frangi riik ja 737 · Näe rohkem »
741
741.
Uus!!: Frangi riik ja 741 · Näe rohkem »
742
742.
Uus!!: Frangi riik ja 742 · Näe rohkem »
743
743.
Uus!!: Frangi riik ja 743 · Näe rohkem »
744
744.
Uus!!: Frangi riik ja 744 · Näe rohkem »
745
745.
Uus!!: Frangi riik ja 745 · Näe rohkem »
746
746.
Uus!!: Frangi riik ja 746 · Näe rohkem »
747
747.
Uus!!: Frangi riik ja 747 · Näe rohkem »
751
751.
Uus!!: Frangi riik ja 751 · Näe rohkem »
752
752.
Uus!!: Frangi riik ja 752 · Näe rohkem »
754
754.
Uus!!: Frangi riik ja 754 · Näe rohkem »
756
756.
Uus!!: Frangi riik ja 756 · Näe rohkem »
758
758.
Uus!!: Frangi riik ja 758 · Näe rohkem »
759
759.
Uus!!: Frangi riik ja 759 · Näe rohkem »
768
768.
Uus!!: Frangi riik ja 768 · Näe rohkem »
769
769.
Uus!!: Frangi riik ja 769 · Näe rohkem »
771
771.
Uus!!: Frangi riik ja 771 · Näe rohkem »
772
772.
Uus!!: Frangi riik ja 772 · Näe rohkem »
773
773.
Uus!!: Frangi riik ja 773 · Näe rohkem »
774
774.
Uus!!: Frangi riik ja 774 · Näe rohkem »
778
778.
Uus!!: Frangi riik ja 778 · Näe rohkem »
782
782.
Uus!!: Frangi riik ja 782 · Näe rohkem »
795
795.
Uus!!: Frangi riik ja 795 · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Frangi riik ja 8. sajand · Näe rohkem »
800
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.
Uus!!: Frangi riik ja 800 · Näe rohkem »
801
Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 796 797 798 799 800 - 801 - 802 803 804 805 806.
Uus!!: Frangi riik ja 801 · Näe rohkem »
805
805.
Uus!!: Frangi riik ja 805 · Näe rohkem »
812
812.
Uus!!: Frangi riik ja 812 · Näe rohkem »
813
813.
Uus!!: Frangi riik ja 813 · Näe rohkem »
814
814.
Uus!!: Frangi riik ja 814 · Näe rohkem »
817
817.
Uus!!: Frangi riik ja 817 · Näe rohkem »
823
823.
Uus!!: Frangi riik ja 823 · Näe rohkem »
825
825.
Uus!!: Frangi riik ja 825 · Näe rohkem »
826
826.
Uus!!: Frangi riik ja 826 · Näe rohkem »
831
831.
Uus!!: Frangi riik ja 831 · Näe rohkem »
832
832.
Uus!!: Frangi riik ja 832 · Näe rohkem »
840
840.
Uus!!: Frangi riik ja 840 · Näe rohkem »
843
843.
Uus!!: Frangi riik ja 843 · Näe rohkem »
850
850.
Uus!!: Frangi riik ja 850 · Näe rohkem »
855
855.
Uus!!: Frangi riik ja 855 · Näe rohkem »
875
875.
Uus!!: Frangi riik ja 875 · Näe rohkem »
877
877.
Uus!!: Frangi riik ja 877 · Näe rohkem »
879
879.
Uus!!: Frangi riik ja 879 · Näe rohkem »
881
881.
Uus!!: Frangi riik ja 881 · Näe rohkem »
882
882.
Uus!!: Frangi riik ja 882 · Näe rohkem »
884
884.
Uus!!: Frangi riik ja 884 · Näe rohkem »
887
887.
Uus!!: Frangi riik ja 887 · Näe rohkem »
888
888.
Uus!!: Frangi riik ja 888 · Näe rohkem »
891
891.
Uus!!: Frangi riik ja 891 · Näe rohkem »
894
894.
Uus!!: Frangi riik ja 894 · Näe rohkem »
896
896.
Uus!!: Frangi riik ja 896 · Näe rohkem »
898
898.
Uus!!: Frangi riik ja 898 · Näe rohkem »
899
899.
Uus!!: Frangi riik ja 899 · Näe rohkem »
901
901.
Uus!!: Frangi riik ja 901 · Näe rohkem »
905
905.
Uus!!: Frangi riik ja 905 · Näe rohkem »
915
915.
Uus!!: Frangi riik ja 915 · Näe rohkem »
925
925.
Uus!!: Frangi riik ja 925 · Näe rohkem »
