Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Aam, Aschaffenburgi vürstkond, Austria keisririik, Austria-Preisi sõda, Frankenthal, Frankfurdi rahvuskogu, Frankfurdi suurhertsogkond, Frankfurt, Friedrich Wilhelm IV, Fulda, Germaania, Germanistika, Hanau, Hessen-Nassau, Hesseni suurhertsogkond, Hugenotid, Immigratsioon, Johann Wolfgang von Goethe, Juulirevolutsioon, Kalvinism, Küünar, Külvikord, Kihelkond, Konsistoorium, Kroitser, Kulden, Liin (pikkusühik), Linnriik, Lood (massiühik), Ludwig Börne, Luterlus, Main, Mainz, Mainzi kuurvürstkond, Napoleon I, Nassau hertsogkond, Ostujõud, Pole, Preisi kuningriik, Römer, Reformatsioon, Reini Liit, Riigikirik, Saksa Liit, Saksa tolliliit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa mediatisatsioon, Schleswig-Holstein, Senat, ..., Stift, Suveräänsus, Unts, Vaba riigilinn, Vaba riigilinn Aachen, Vabakaubandus, Viini kongress, Wetzlar, 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aam
Aam on vedelike, eriti alkohoolsete jookide (peamiselt õlle ja veini) hulga mõõtmiseks kasutatud mahuühik.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Aam · Näe rohkem »
Aschaffenburgi vürstkond
Aschaffenburgi vürstkond (saksa: Fürstentum Aschaffenburg) oli Saksa-Rooma riigi vürstkond ja Reini Liidu liikmesriik aastatel 1803–1810.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Aschaffenburgi vürstkond · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Frankenthal
Frankenthal on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Frankenthal · Näe rohkem »
Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurdi Rahvuskogu istung Pauli kirikus (Ludwig von Elliotti värvijoonistus, 1848) Frankfurdi Rahvuskogu mälestustahvel Frankfurdi Pauli kiriku seinal Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Frankfurdi rahvuskogu · Näe rohkem »
Frankfurdi suurhertsogkond
Frankfurdi suurhertsogkond oli Napoleoni loodud Saksa satelliitriik.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Frankfurdi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Frankfurt · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Friedrich Wilhelm IV · Näe rohkem »
Fulda
Fulda on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Fulda · Näe rohkem »
Germaania
Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Germaania · Näe rohkem »
Germanistika
Germanistika ehk germaani filoloogia on germaani keeli, kirjandust ja kultuurilugu uuriv teadusala.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Germanistika · Näe rohkem »
Hanau
Hanau on linn Saksamaa lääneosas Hesseni liidumaal Main-Kinzig-Kreisis.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Hanau · Näe rohkem »
Hessen-Nassau
Hessen-Nassau provints (saksa: Provinz Hessen-Nassau) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1868 kuni 1918, seejärel Preisimaa Vaba Riigi provints aastani 1944.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Hessen-Nassau · Näe rohkem »
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Hesseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Hugenotid
Hugenotid olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Hugenotid · Näe rohkem »
Immigratsioon
Rändesaldo maailmas. Sinisega on märgitud riigid, kuhu rännatakse, ja punaka värvusega riigid, kust lahkutakse Argentinasse saabuvad Euroopa sisserändajad Immigratsioon ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Immigratsioon · Näe rohkem »
Johann Wolfgang von Goethe
"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Johann Wolfgang von Goethe · Näe rohkem »
Juulirevolutsioon
Eugène Delacroix' Juulirevolutsioonile pühendatud maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" (1830) Juulirevolutsioon ehk 1830.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Juulirevolutsioon · Näe rohkem »
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Kalvinism · Näe rohkem »
Küünar
küünarvarre pikkus. Küünar on pikkusühik.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Küünar · Näe rohkem »
Külvikord
Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride(ka mustkesa) paiknemise ja järgnevuse süsteem külvikorraväljadel.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Külvikord · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Kihelkond · Näe rohkem »
Konsistoorium
Konsistoorium ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis koosneb kas ainult vaimulikest või vaimulikest ja ilmikutest (segakonsistoorium).
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Konsistoorium · Näe rohkem »
Kroitser
Berni kroitser 1776. aastast. Kroitser (saksa keeles Kreuzer, Kreutzer, varem ka Creutzer; lühend sageli Kr või Xr) oli väike hõbemünt või vaskmünt Lõuna-Saksamaal, Austrias ja Šveitsis.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Kroitser · Näe rohkem »
Kulden
Kulden (saksa Gulden) oli Firenze floriini eeskujul löödud kuldmünt, hiljem kasutati sama sõna ka arveldusühiku ning hõbemündi kohta.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Kulden · Näe rohkem »
Liin (pikkusühik)
Liin oli pikkusühik Inglise Prantsuse ja Vene mõõtühikute süsteemis.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Liin (pikkusühik) · Näe rohkem »
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Linnriik · Näe rohkem »
Lood (massiühik)
Lood on massiühik, võrdne 12,8 grammiga.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Lood (massiühik) · Näe rohkem »
Ludwig Börne
Karl Ludwig Börne (sünninimi Loeb Baruch; 6. mai 1786 Frankfurt – 12. veebruar 1837 Pariis) oli juudi päritolu saksa ajakirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik ja satiirik.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Ludwig Börne · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Luterlus · Näe rohkem »
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Main · Näe rohkem »
Mainz
Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Mainz · Näe rohkem »
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Napoleon I · Näe rohkem »
Nassau hertsogkond
Nassau hertsogkond (saksa: Herzogtum Nassau) või lihtsalt Nassau oli aastatel 1806 kuni 1866 sõltumatu riik, paiknedes tänapäevastel Rheinland-Pfalzi ja Hesseni liidumaadel.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Nassau hertsogkond · Näe rohkem »
Ostujõud
Ostujõud on toodete/teenuste hulk, mille saab osta ühe rahaühiku eest.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Ostujõud · Näe rohkem »
Pole
Pole (ka perch või rod) on inglise pikkusühik.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Pole · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Römer
Römer (märts, 2011) Römer on Saksamaal Frankfurdis asuv keskaegne hoone, mida kasutati raekojana.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Römer · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Reini Liit
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Reini Liit · Näe rohkem »
Riigikirik
Riigikirik on riigi poolt ainu- või eesõigustatud kirik (näiteks luteri kirik, anglikaani kirik), mis halduslikult ja majanduslikult sõltub sellest riigist.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Riigikirik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa tolliliit
Saksa Liidu piirid Saksa tolliliit (saksa keeles Zollverein) oli majandusliit, mille Saksa Liidu liikmesriigid sõlmisid, et hallata enda alade tollimakse ja majanduspoliitikat.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Saksa tolliliit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Saksamaa mediatisatsioon · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Senat
Catilina ajal. Cesare Maccari fresko (1889) Rooma senat (Senatus Romanus) oli Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist, asutamisajaks loetakse traditsiooniliselt aastat 753 eKr.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Senat · Näe rohkem »
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Stift · Näe rohkem »
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Suveräänsus · Näe rohkem »
Unts
Unts (ladina uncia; rahvusvaheline tähis oz, lühend itaaliakeelsest sõnast onza; apteekrisümbol ℥) on SI-süsteemi väline massi mõõtühik.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Unts · Näe rohkem »
Vaba riigilinn
Riigilinnad Saksa-Rooma riigis, 1648 Saksa-Rooma riigis oli vaba riigilinn (Freie Reichsstadt) omavalitsuslik linn, mis allus otse keisrile, erinevalt enamikust keisririigi linnadest, mis allusid ühele või mitmele keisririigi vürstile (näiteks hertsogid või vürst-piiskopid), kes olid keisri vasallid, nimeliselt või reaalselt erineval määral.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Vaba riigilinn · Näe rohkem »
Vaba riigilinn Aachen
Vaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Vaba riigilinn Aachen · Näe rohkem »
Vabakaubandus
Vabakaubandus on kaubanduspoliitika, mis ei piira ei importi ega eksporti.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Vabakaubandus · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Viini kongress · Näe rohkem »
Wetzlar
Wetzlar on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja Wetzlar · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
Germania", Philipp Veit, 1848 Saksamaa lipu päritolu: rõõmustavad revolutsionäärid Berliinis, 19. märts 1848 1848.–49.
Uus!!: Vabalinn Frankfurt ja 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides · Näe rohkem »
