Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Akadeemia (ajakiri), Eesti, Hamburg, Hümn, Helsingi, Hietaniemi kalmistu, Johan Ludvig Runeberg, Liivlased, Maamme, Min izāmō, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Ooper, Rootsi keel, Saksamaa, Sümfoonia, Soome, Stockholm, Teater. Muusika. Kino, 1809, 1891, 19. märts, 1995, 8. jaanuar.
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Friedrich Pacius ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Eesti · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Hamburg · Näe rohkem »
Hümn
Hümn (kreeka sõnast ὕμνος (hymnos)) on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Hümn · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Helsingi · Näe rohkem »
Hietaniemi kalmistu
Vabadussõjas langenute mälestussammas, mille püstitas 1921. aastal Eesti Abistamise Peatoimkond Hietaniemi kalmistu (soome keeles Hietaniemen hautausmaa, rootsi keeles Sandudds begravningsplats) on kalmistu Soomes Helsingi kesklinna lääneosas Lapinlahti asumis.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Hietaniemi kalmistu · Näe rohkem »
Johan Ludvig Runeberg
Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 Jakobstad – 6. mai 1877 Porvoo) oli soomerootsi kirjanik.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Johan Ludvig Runeberg · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Liivlased · Näe rohkem »
Maamme
Laulu "Vårt land" 1863. aasta väljaande kaas "Maamme" (rootsi keeles "Vårt land" 'meie maa') on Soome riigihümn.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Maamme · Näe rohkem »
Min izāmō
"Min izāmō" ('Minu isamaa') on liivlaste rahvushümn.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Min izāmō · Näe rohkem »
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Mu isamaa, mu õnn ja rõõm · Näe rohkem »
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Ooper · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sümfoonia
Ludwig van Beethoveni 3. sümfoonia käsikirja tiitelleht, millelt autor kraapis maha pühenduse Napoleonile sümfoonia nr 36 "Linz" Helilooja Thomas Ludwig dirigeerib sümfooniaorkestrit Sümfoonia (kreeka keeles σύμφωνος sýmphōnos 'kokkukõlav, harmooniline'; itaalia keeles sinfonia) on muusikažanr, millesse kuuluvad erineva muusikavormi ja esituskoosseisuga, tavaliselt ilma solistita instrumentaalmuusika teosed.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Sümfoonia · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Soome · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Stockholm · Näe rohkem »
Teater. Muusika. Kino
Teater.
Uus!!: Friedrich Pacius ja Teater. Muusika. Kino · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Friedrich Pacius ja 1809 · Näe rohkem »
1891
1891.
Uus!!: Friedrich Pacius ja 1891 · Näe rohkem »
19. märts
19.
Uus!!: Friedrich Pacius ja 19. märts · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Friedrich Pacius ja 1995 · Näe rohkem »
8. jaanuar
8.
Uus!!: Friedrich Pacius ja 8. jaanuar · Näe rohkem »
