20 suhted: Barüonaine, Barüonid, Einsteini väljavõrrandid, Eukleidiline ruum, Gravitatsioonikonstant, Ideaalne vedelik, Isaac Newton, Jälg (lineaaralgebra), Kosmoloogia, Kosmoloogiline konstant, Kosmoloogiline printsiip, Neutriinod, Punanihe, Sfäär, Suur Pauk, Suur Rebenemine, Tsükloid, Tumeaine, Valguse kiirus, Võrrand.
Barüonaine
Barüonaine (inglise keeles baryonic matter) on barüonidest (neutronid, prootonid) ja elektronidest koosnev aine.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Barüonaine · Näe rohkem »
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Barüonid · Näe rohkem »
Einsteini väljavõrrandid
Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Einsteini väljavõrrandid · Näe rohkem »
Eukleidiline ruum
Eukleidiliseks ruumiks nimetatakse matemaatikas lõplikumõõtmelist vektorruumi üle reaalarvude korpuse, milles on defineeritud skalaarkorrutis.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Eukleidiline ruum · Näe rohkem »
Gravitatsioonikonstant
Gravitatsioonikonstant (tähis G) on gravitatsioonijõu tugevust iseloomustav füüsikakonstant.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Gravitatsioonikonstant · Näe rohkem »
Ideaalne vedelik
Ideaalne vedelik ehk ideaalvedelik on kujutletav vedelik, millel täielikult puudub viskoossus ja kokkusurutavus.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Ideaalne vedelik · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jälg (lineaaralgebra)
Ruutmaatriksi jälg on selle maatriksi peadiagonaali elementide summa: kus a_ tähistab maatriksi i-ndas reas ja j-ndas veerus asuvat A elementi.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Jälg (lineaaralgebra) · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kosmoloogiline konstant
Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus (üldiselt tähistatakse suure tähega lambda: Λ).
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Kosmoloogiline konstant · Näe rohkem »
Kosmoloogiline printsiip
Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Neutriinod · Näe rohkem »
Punanihe
Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Punanihe · Näe rohkem »
Sfäär
Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Sfäär · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Suur Rebenemine
Suur Rebenemine on hüpoteetiline kosmoloogiline mudel, kus käsitletakse universumi ühte võimalikku lõplikku saatust, milles universumi mateeria (galaktikatest ja tähtedest aatomite ning subatomaatiliste osakesteni) rebitakse järk-järgult üksteisest eemale ehk see laguneb universumi eksponentsiaalselt kiireneva paisumise tõttu. Kosmoloogia standardmudeli kohaselt on universumi mastaabi tegur kiirenevalt kasvav. Kuna paisumine on sarnane iga ajahetkega (kohaliku mahu paisumine toimub sama arv kordi sama ajavahemiku jooksul) ning seda iseloomustab väärtuselt väike muutumatu Hubble'i konstant, siis väiksemad gravitatsiooniliselt seotud kosmilised struktuurid ei ole sellest palju mõjutatud. Siin ongi Suure Rebenemise stsenaariumi omapära, et Hubble'i konstant hoopis kiirenevalt suureneb ja kasvab lõpmatuseni piiratud aja jooksul. Uus ruum osakeste vahele hakkab tekkima nii kiiresti, et ükski jõud ei suuda enam midagi koos hoida. Seejärel lagunevadki alguses universumi suuremastaabilised struktuurid (galaktikate superparved, galaktikaparved), liikudes järk-järgult väiksemate struktuurideni (galaktikad, planeedisüsteemid) kuni väiksemate osakesteni välja (molekulid, aatomid). Hubble'i konstant muutub lõpmatuseks ja areneb välja universumi konstantne olek, kus miski ei saa interakteerida.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Suur Rebenemine · Näe rohkem »
Tsükloid
Tsükloid, mille tekitab sirgel veerev ringjoon Tsükloid on tasandiline kõverjoon, mille kujundab mööda sirget libisemiseta veereva ringjoone punkt.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Tsükloid · Näe rohkem »
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Tumeaine · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Võrrand
Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena.
Uus!!: Friedmanni võrrandid ja Võrrand · Näe rohkem »