Kiiremini kui brauser!
142 suhted: Aidamees, Akadeemik, Aktsia, Aleksander Põrk, Alexis Kreutzwald, Aurik, Õpetatud Eesti Selts, Baltisakslased, Carl Gottlieb Reinthal, Carl Robert Jakobson, Cornelius Hasselblatt, Demidovi auhind, Dietrich Heinrich Jürgenson, Eesti, Eesti Aleksandrikooli peakomitee, Eesti Arst, Eesti kirjandus, Eesti Kirjandus, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti luule, Eesti rahva ennemuistsed jutud, Eesti-Ma Rahwa Kalender, Eestimaa kubermang, Eestlased, Estofiil, Ferdinand Johann Wiedemann, Franz Anton von Schiefner, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Rakvere), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tallinn), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tartu), Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru), Friedrich Robert Faehlmann, Georg Julius von Schultz, Gustav Beermann, Gustav Hirsch, Gustav Suits, Hageri kirikumõis, Ilias, Jaan Undusk, Jakob Hurt, Jakob Tamm, Jõepere mõis, Johann Köler, Juliuse kalender, Kaarli mõis (Rakvere), Kadrina kihelkond, Kadrina raudteejaam, Kalevipoeg, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Kilplased, ..., Kirjanik, Kolleegiuminõunik, Kolmainsus, Korporatsioon Estonia, Kreeklased, Kreutzwald (perekonnanimi), Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Kreutzwaldi park, Kreutzwaldi sajand, Kuopio linn, Lembitu (poeem), Liivimaa kubermang, Linnaarst, Lydia Koidula, Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on, Marie Elisabeth Saedler, Mecklenburg, Mihkel Kampmaa, Ohulepa mõis, Pastor, Pärisorjus, Püha Anna orden, Pegasus (jõelaev), Peterburi, Philipp Karell, Pihkva, Rahvaluule, Rahvuseepos, Rakvere kihelkond, Rakvere Kreiskool, Raudtee, Reinuvader Rebane, Saksa keel, Soome, Taarausk, Tallinn, Tallinna Kreiskool, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli arstiteaduskond, Tsensuur, Ungari Teaduste Akadeemia, Vana-Jaani kalmistu, Võru, Võru Kreutzwaldi Kool, Viinakatk, Viru-Nigula, Virumaa, 1766, 1770, 18. august, 1803, 1805, 1815, 1817, 1818, 1819, 1820, 1823, 1825, 1826, 1832, 1833, 1834, 1836, 1840, 1843, 1844, 1845, 1846, 1847, 1848, 1849, 1851, 1855, 1857, 1860, 1861, 1864, 1866, 1869, 1870, 1871, 1876, 1877, 1882, 1888, 1892, 1895, 1910, 25. august, 26. detsember. Laienda indeks (92 rohkem) »
Aidamees
Aidamees oli mõisas aidas oleva vara hoidja ja järelevaataja.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Aidamees · Näe rohkem »
Akadeemik
Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Akadeemik · Näe rohkem »
Aktsia
Venetsueela El Gallao kaevandusfirma aktsiasertifikaat 1887. aastast Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Aktsia · Näe rohkem »
Aleksander Põrk
Aleksander Põrk, (kuni 1920-ndate alguseni Aleksander Põrkov; 3. aprill (vkj)/ 15. aprill 1873 Võisiku vald, Kolga-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 11. aprill 1933 Türi) oli eesti vanavarakoguja ja kultuuriloolane.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Aleksander Põrk · Näe rohkem »
Alexis Kreutzwald
Alexis Kreutzwald (1845 – 1910 Tallinn) oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg ja esimene Kadrina jaamaülem.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Alexis Kreutzwald · Näe rohkem »
Aurik
Soome aurik Ukkopekka Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Aurik · Näe rohkem »
Õpetatud Eesti Selts
Õpetatud Eesti Selts (lühend ÕES; saksa keeles Gelehrte Estnische Gesellschaft, lühend GEG) on vanim Eesti teadusselts.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Õpetatud Eesti Selts · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Carl Gottlieb Reinthal
Carl Gottlieb Reinthal (7. jaanuar/18. jaanuar 1797 Karksi – 20. september/2. oktoober 1872 Tartu) oli eesti vaimulik.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Gottlieb Reinthal · Näe rohkem »
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik, muusik ja pedagoog.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson · Näe rohkem »
Cornelius Hasselblatt
Cornelius Hasselblatt oma raamatutega, 2016 Cornelius Theodor Hasselblatt (sündinud 17. augustil 1960 Hildesheimis) on Hollandis elav estofiil, eesti kirjanduse tõlkija ning fennougrist.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Cornelius Hasselblatt · Näe rohkem »
Demidovi auhind
krahv Pavel Demidov, omanimelise auhinna asutaja Adam Johann von Krusenstern, Demidovi täisauhind 1837 Moritz Hermann von Jacobi, Demidovi täisauhind 1840 Gregor von Helmersen, Demidovi täisauhind 1843 Nikolai Pirogov, Demidovi täisauhind 1844, 1851 ja 1860 Carl Rathlef, Demidovi pool-auhind 1853 Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipoeg" sai 1860 Demidovi pool-auhinna Demidovi auhind ehk Demidovi preemia on teadusauhind Venemaal.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Demidovi auhind · Näe rohkem »
Dietrich Heinrich Jürgenson
Dietrich Heinrich Jürgenson (15. juuli (vkj) / 27. juuli 1804 Vasalemma – 10. august (vkj) / 22. august 1841 Tartu) oli eesti koolijuhataja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor ning Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige ja seltsi esimene sekretär.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Dietrich Heinrich Jürgenson · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Aleksandrikooli peakomitee
Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 1870–1884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee · Näe rohkem »
Eesti Arst
Eesti Arst on 1922.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eesti Arst · Näe rohkem »
Eesti kirjandus
Eesti kirjandus on eesti keeles või Eestis kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eesti kirjandus · Näe rohkem »
Eesti Kirjandus
Eesti Kirjandus on endine ajakiri, mis ilmus Tartus aastail 1906–1940.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eesti Kirjandus · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti luule
Eesti luule on eesti keeles või Eestis kirjutatud luule.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eesti luule · Näe rohkem »
Eesti rahva ennemuistsed jutud
"Eesti rahva ennemuistsed jutud" (originaalpealkirjaga "Eestirahwa Ennemuistesed jutud") on 1866 Helsingis ilmunud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi raamat, mille kirjastas Soomemaa Kirjaselts (Soome-maa Kirja-selts).
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eesti rahva ennemuistsed jutud · Näe rohkem »
Eesti-Ma Rahwa Kalender
August Daugelli puugravüür 1847. aasta kalendris "Eesti-Ma Rahwa Kalender" oli esimene eestikeelne kalender.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eesti-Ma Rahwa Kalender · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Eestlased · Näe rohkem »
Estofiil
Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav mitte-eestlane.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Estofiil · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Franz Anton von Schiefner
Franz Anton von Schiefner Franz Anton von Schiefner (18. juuli 1817 (ukj) Tallinn – 16. november 1879 (ukj) Peterburi) oli baltisaksa keeleteadlane ja etnoloog.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Franz Anton von Schiefner · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Rakvere)
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument Rakveres Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 55.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Rakvere) · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tallinn)
Kreutzwaldi monument Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument on eesti kirjaniku ja arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestuseks püstitatud ausammas Tallinnas Kadrioru pargis.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tallinn) · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tartu)
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmärk Tartus. Skulptorid Johannes Hirv, Martin Saks, arhitektid Heiki Karro, Ants Mellik, Mart Port, 1952. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument on Tartus Vabaduse puiestikus Emajõe ääres asuv eesti kirjaniku ja arsti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestusmärk.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Tartu) · Näe rohkem »
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)
F. R. Kreutzwaldi mälestussammas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument on Friedrich Reinhold Kreutzwaldile pühendatud mälestusmärk Võrus Kreutzwaldi pargis Tamula järve kaldal.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru) · Näe rohkem »
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann (Eduard Hau, 1839) Friedrich Robert Faehlmann (August Georg Wilhelm Pezold, 1832) Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember (vkj 20. detsember) 1798 Ao mõis – 22. aprill (vkj 10. aprill) 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann · Näe rohkem »
Georg Julius von Schultz
Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz Georg Julius von Schultz (tuntud ka Schultz-Bertrami nime all tema pseudonüümi Dr. Bertram järgi; 22. september/4. oktoober 1808 Tallinn – 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Georg Julius von Schultz · Näe rohkem »
Gustav Beermann
Gustav Heinrich Beermann (7. mai (vkj) / 29. mai 1832 Vaimõisa, Märjamaa kihelkond, Läänemaa – 17. jaanuar 1917) oli Põltsamaa kihelkonna kooliõpetaja ja kirikute ehitusmeister (Tallinna Kaarli kirik, Tartu Peetri kirik, Narva Peetri kirik), kesg juhatas veel mitme kiriku remonti.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Gustav Beermann · Näe rohkem »
Gustav Hirsch
Gustav Reinhold Hirsch (vene Густав Иванович Гирш; 23. juuli 1828 Kullamaa Kullamaa kihelkond Läänemaa Eestimaa — 7. märts 1907 Tsarskoje Selo Peterburi kubermang) oli eesti arst (salanõunik), Venemaa keiser Aleksander III ja Nikolai II ihuarst.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Gustav Hirsch · Näe rohkem »
Gustav Suits
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 Kurista – 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Gustav Suits · Näe rohkem »
Hageri kirikumõis
Hageri kirikumõis (saksa keeles Pastorat Haggers) oli kirikumõis Hageri kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimh.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Hageri kirikumõis · Näe rohkem »
Ilias
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat joonia laulikut Homerost.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ilias · Näe rohkem »
Jaan Undusk
Jaan Undusk esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 Jaan Undusk (sündinud 14. novembril 1958 Otepääl) on eesti kirjanik ja kirjandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2007).
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Jaan Undusk · Näe rohkem »
Jakob Hurt
Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Jakob Hurt · Näe rohkem »
Jakob Tamm
Väike-Maarja vanal kalmistul Jakob Tamm (7. mai (vana kalendri järgi 25. aprill) 1861 Nõo – 26. juuli (13. juuli) 1907 Väike-Maarja) oli eesti luuletaja, üks tuntumaid eesti valmikirjutajaid.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Jakob Tamm · Näe rohkem »
Jõepere mõis
Jõepere mõisa viinavabriku varemed Jõepere mõis (saksa keeles Joemper) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Jõepere mõis · Näe rohkem »
Johann Köler
Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Johann Köler · Näe rohkem »
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Juliuse kalender · Näe rohkem »
Kaarli mõis (Rakvere)
Kaarli mõis (saksa keeles Alt-Sommerhusen, Alt Sommerhausen) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kaarli mõis (Rakvere) · Näe rohkem »
Kadrina kihelkond
Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kadrina kihelkond · Näe rohkem »
Kadrina raudteejaam
Kadrina jaamahoone aastal 2012 Kadrina raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina alevikus.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kadrina raudteejaam · Näe rohkem »
Kalevipoeg
"Kalevipoeg" on 19.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kalevipoeg · Näe rohkem »
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Kilplased
"Kilplased" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jutukogu.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kilplased · Näe rohkem »
Kirjanik
Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kirjanik · Näe rohkem »
Kolleegiuminõunik
Kolleegiuminõunik (vene keeles коллежский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse VI klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee polkovniku ja mereväe 1. järgu kapteni auastmega.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kolleegiuminõunik · Näe rohkem »
Kolmainsus
Kolmainsuse diagramm traditsionaalse läänekristluse sümboolikast Kolmainsus (ka Püha Kolmainsus) on kristluse õpetus, mille järgi Jumal on olend, kes eksisteerib samaaegselt ja igavesti kolmes isikus.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kolmainsus · Näe rohkem »
Korporatsioon Estonia
Korporatsioon Estonia oli Tartus 1821. aastal asutatud Eestimaa üliõpilaskorporatsioon. Tuntud korporatsiooni Estonia liikmed olid näiteks Karl Ernst von Baer, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Philipp Jakob Karell ja Jakob von Uexküll.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Korporatsioon Estonia · Näe rohkem »
Kreeklased
+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kreeklased · Näe rohkem »
Kreutzwald (perekonnanimi)
Kreutzwald on perekonnanimi.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kreutzwald (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
Muuseumi hooned Mälestustahvlid Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum on muuseum, mis töötab 1941.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum · Näe rohkem »
Kreutzwaldi park
F. R. Kreutzwaldi mälestussammas pisi Kreutzwaldi park on kaitsealune park Võru linnas Tamula järve ääres (vaadatud 04.04.2013).
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kreutzwaldi park · Näe rohkem »
Kreutzwaldi sajand
Kreutzwaldi sajand (ka Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb) on veebisait, mis käsitleb Eesti kultuuriajalugu 19. sajandi algusest kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kreutzwaldi sajand · Näe rohkem »
Kuopio linn
Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio lennujaam Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Kuopio linn · Näe rohkem »
Lembitu (poeem)
"Lembitu" on Eesti kirjandusklassiku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi avaldatud rahvusromantiline eepiline poeem muinaseestlaste vanemast Lembitust.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Lembitu (poeem) · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Linnaarst
Linnaarst (saksa Stadtphysikus) oli endisaegses linnas tervishoiutööd korraldav arst, kelle määras ametisse linnavalitsus (vaadatud 13.06.2015).
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Linnaarst · Näe rohkem »
Lydia Koidula
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, kodanikunimi 1873. aastast Lydia Emilie Florentine Michelson; Vana-Vändra vald – Kroonlinn (vaadatud 26.03.2016)) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Lydia Koidula · Näe rohkem »
Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on
Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on oli 1848-1849 Tartus ilmunud ajakiri; ühtlasi esimene eestikeelne illustreeritud populaarteaduslik ajakiri.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on · Näe rohkem »
Marie Elisabeth Saedler
Marie Elisabeth Saedler (19. mai 1805 – 22. mai 1888 Tartu) oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi abikaasa.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Marie Elisabeth Saedler · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mihkel Kampmaa
Mihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa – 30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos "Eesti kirjandusloo peajooned" (1912–36) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Mihkel Kampmaa · Näe rohkem »
Ohulepa mõis
Ohulepa mõis (saksa keeles Erlenfeld) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ohulepa mõis · Näe rohkem »
Pastor
Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Pastor · Näe rohkem »
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Pärisorjus · Näe rohkem »
Püha Anna orden
Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Püha Anna orden · Näe rohkem »
Pegasus (jõelaev)
488x488px Pegasus (endine Fr. R. Kreutzwald) on 1958.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Pegasus (jõelaev) · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Peterburi · Näe rohkem »
Philipp Karell
"Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Philipp Jakob Karell (vene Филипп Яковлевич Карелль; vkj 28. november / 10. detsember 1806 Tallinn – 18. august 1886 Peterburi) oli eesti arst.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Philipp Karell · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Pihkva · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Rahvuseepos
Rahvuseepos on ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Rahvuseepos · Näe rohkem »
Rakvere kihelkond
Rakvere Kolmainu kirik Rakvere kihelkond (lühend Rak) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermangus Viru ehk Rakvere kreisis.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Rakvere kihelkond · Näe rohkem »
Rakvere Kreiskool
Rakvere Kreiskool oli kreiskool Eestimaa kubermangus Rakvere kreisis kreisilinnas Rakveres.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Rakvere Kreiskool · Näe rohkem »
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Raudtee · Näe rohkem »
Reinuvader Rebane
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Reinuvader Rebane · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Saksa keel · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Soome · Näe rohkem »
Taarausk
Taarausk (ka Taara usk) on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Taarausk · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Kreiskool
Tallinna Kreiskool (saksa keeles Revalsche deutsche Kreisschule) oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangulinnas Tallinnas 1805–1875 tegutsenud saksa õppekeelega kreiskool.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Tallinna Kreiskool · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli arstiteaduskond
Tartu Ülikooli arstiteaduskond kuulub Tartu Ülikooli koosseisu alates ülikooli asutamisest 1632.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond · Näe rohkem »
Tsensuur
Tsensuuri tähistav logo Tsensuur on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite jm lavateoste, raadio- ja televisioonisaadete, filmide, muusikateoste, kujutava kunsti ekspositsioonide, teaduslike tööde, avalike esinemiste kõnetekstide, stsenaariumide, kavade jmt eelnev või järgnev läbivaatamine riigiasutuse või eraõigusliku omaniku poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Tsensuur · Näe rohkem »
Ungari Teaduste Akadeemia
Ungari Teaduste Akadeemia peahoone (enne 2006. aastat) Ungari Teaduste Akadeemia (ungari Magyar Tudományos Akadémia) on 1825.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ungari Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Vana-Jaani kalmistu
Telleri kabel Tartu Vana-Jaani kalmistul Arraku kabel Vana-Jaani kalmistul Vana-Jaani kalmistu on Tartus Raadi kalmistu kaguosas asuv kalmistu.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Vana-Jaani kalmistu · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Võru · Näe rohkem »
Võru Kreutzwaldi Kool
Võru Kreutzwaldi Kool on munitsipaalkool, mis asub Võru linnas.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Võru Kreutzwaldi Kool · Näe rohkem »
Viinakatk
"Viinakatk" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi esimene eestikeelne teos, mis kujutab eesti külaelu ja -inimesi 19.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Viinakatk · Näe rohkem »
Viru-Nigula
Viru-Nigula on alevik Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula valla keskus.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Viru-Nigula · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Virumaa · Näe rohkem »
1766
1766.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1766 · Näe rohkem »
1770
1770.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1770 · Näe rohkem »
18. august
18.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 18. august · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1803 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1805 · Näe rohkem »
1815
1815.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1815 · Näe rohkem »
1817
1817.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1817 · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1818 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1819 · Näe rohkem »
1820
1820.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1820 · Näe rohkem »
1823
1823.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1823 · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1825 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1826 · Näe rohkem »
1832
1832.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1832 · Näe rohkem »
1833
1833.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1833 · Näe rohkem »
1834
1834.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1834 · Näe rohkem »
1836
1836.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1836 · Näe rohkem »
1840
1840.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1840 · Näe rohkem »
1843
1843.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1843 · Näe rohkem »
1844
1844.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1844 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1845 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1846 · Näe rohkem »
1847
1847.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1847 · Näe rohkem »
1848
1848.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1848 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1849 · Näe rohkem »
1851
1851.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1851 · Näe rohkem »
1855
1855.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1855 · Näe rohkem »
1857
1857.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1857 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1860 · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1861 · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1864 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1866 · Näe rohkem »
1869
1869.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1869 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1870 · Näe rohkem »
1871
1871.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1871 · Näe rohkem »
1876
1876.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1876 · Näe rohkem »
1877
1877.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1877 · Näe rohkem »
1882
1882.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1882 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1888 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1892 · Näe rohkem »
1895
1895.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1895 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 1910 · Näe rohkem »
25. august
25.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 25. august · Näe rohkem »
26. detsember
26.
Uus!!: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja 26. detsember · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
F. R. Kreutzwald, Fr. R. Kreutzwald, Kreutzwald.
