Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Friedrich von Buxhoeveden

Index Friedrich von Buxhoeveden

Friedrich von Buxhoeveden Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.

72 suhted: Adjutant, Aleksander I, Aleksandr Suvorov, Auguste Karoline, Austerlitzi lahing, Baltisakslased, Buxhoeveden, Georgi mõõk, Grünewaldt, Grigori Orlov, Haabneeme mõis, Jalaväekindral, Kalju mõis, Katariina II, Kindralleitnant, Kindralmajor, Kirna mõis, Koluvere piiskopilinnus, Krahv, Kumna mõis, Leila mõis, Maidla mõis (Kullamaa), Muhu kihelkond, Napoleon I, Orkse mõis, Paadla mõis, Päri mõis, Püha Aleksander Nevski orden, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Püha Anna orden, Püha Georgi orden, Püha Vladimiri orden, Peter Ludwig von der Pahlen, Peterburi kubermang, Polkovnik, Praporštšik, Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664), Seljaküla mõis, Senaator, Smolnõi instituut, Suomenlinna, Suure-Kullamaa mõis, Tõeline salanõunik, Tiibadjutant, Uexküll-Güldenband, Vabahärra, Vaikna mõis, Väike-Kullamaa mõis, Võlla mõis, Vene-Rootsi sõda (1808–1809), ..., Vene-Türgi sõda (1768–1774), Venemaa Keisririik, Vennarti mõis, Viimsi mõis, 1750, 1770, 1771, 1772, 1777, 1783, 1794, 1796, 1797, 1798, 1803, 1805, 1807, 1808, 1811, 2. detsember, 23. august, 4. september. Laienda indeks (22 rohkem) »

Adjutant

Mihhail Andrejevitš Miloradovitš ja tema adjutant Fjodor Nikolajevitš Glinka Adjutant (vene keeles адъютант, saksa keeles Adjutant, ladina keeles adjūtāns, sõnast adjūtantis 'abistav') oli sõjaväeline ametikoht, algselt kõrgemate sõjaväejuhtide (keisri, sõjavägede ülemjuhataja jne) isikliku staabi juht, kes sarnaselt sõjaväeosade staapide juhtidega (staabiülematena), vormistasid, koostasid kirjalikult ja edastasid täitmiseks väejuhtide korraldusi ja käske, kontrollisid nende korralduste täitmist ning edastasid väejuhile informatsiooni korralduste täitmisest.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Adjutant · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksandr Suvorov

Aleksandr Vassiljevitš Suvorov (vene keeles Александр Васильевич Суворов; 24. november 1729 Moskva, Venemaa Keisririik – 18. mai 1800 Peterburi, Venemaa Keisririik) oli Venemaa Keisririigi väejuht.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Aleksandr Suvorov · Näe rohkem »

Auguste Karoline

Auguste Karoline Augusta Caroline Friederike Luise, Braunschweig-Wolfenbütteli printsess (vene "Зельмира"; 3. detsember 1764 – 16. september 1788 Koluvere loss) oli Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Karl Wilhelm Ferdinandi tütar ja Württembergi kuninga Wilhelm I ema, kes on tuntud oma selgusetu surma tõttu Eestis.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Auguste Karoline · Näe rohkem »

Austerlitzi lahing

Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Austerlitzi lahing · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Buxhoeveden

Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden ja Buxhöwden) on Bremeni peapiiskopkonnast pärit põlisaadlisuguvõsa.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Buxhoeveden · Näe rohkem »

Georgi mõõk

Georgi mõõk (ka Püha Georgi mõõk; vene keeles Золотое оружие «За храбрость»; enne 1913. aastat (Georgi) kuldmõõk) oli Vene keisririigi autasu.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Georgi mõõk · Näe rohkem »

Grünewaldt

Grünewaldt on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Grünewaldt · Näe rohkem »

Grigori Orlov

Grigori Grigorjevitš Orlov Orlovi vapp Grigori Orlovi ehitatud ''Suur Gattšina palee'' Gattšinas Krahv Grigori Grigorjevitš Orlov (ka Orloff, vene: Григорий Григорьевич Орлов) (17. oktoober 1734 – 24. aprill 1783 Moskva) oli Venemaa riigitegelane, keisrinna Katariina II soosik.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Grigori Orlov · Näe rohkem »

Haabneeme mõis

Haabneeme mõis (saksa keeles Habbinem) oli eramõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 29.01.2016).

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Haabneeme mõis · Näe rohkem »

Jalaväekindral

Kaks Venemaa keisririigi jalaväekindrali ja kindraladjutant (1862) Jalaväekindral (inglise keeles general of the infantry) on mitmes riigis kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Jalaväekindral · Näe rohkem »

Kalju mõis

Kalju mõis (saksa keeles Kaljo, Groß-Kaljo) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Kalju mõis · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Katariina II · Näe rohkem »

Kindralleitnant

Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Kindralleitnant · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Kindralmajor · Näe rohkem »

Kirna mõis

Mõisa härrastemaja 2023. aasta novembris Kirna mõis (saksa keeles Kirna) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Kirna mõis · Näe rohkem »

Koluvere piiskopilinnus

Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Krahv · Näe rohkem »

Kumna mõis

Mõisa peahoone Kumna mõis, varem Knoobuse mõis (saksa keeles Kumna) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeva Kumna küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Kumna mõis · Näe rohkem »

Leila mõis

Leila mõis (saksa keeles Leilis) oli Kalju mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Leila mõis · Näe rohkem »

Maidla mõis (Kullamaa)

Maidla mõis, varem Mäemõisa mõis (saksa keeles Tockumbeck) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Maidla mõis (Kullamaa) · Näe rohkem »

Muhu kihelkond

Muhu kihelkond (lühend Muh; saksa keeles Kirchspiel Mohn (Moon) in Oesel (inseln Mohn)) oli kihelkond Liivimaa kubermangu Kuressaare kreisis, nüüdse Muhu valla alal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Muhu kihelkond · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Napoleon I · Näe rohkem »

Orkse mõis

Orkse mõis (saksa keeles Orks) oli Palivere mõisa kõrvalmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Orkse mõis · Näe rohkem »

Paadla mõis

Paadla mõis (saksa keeles Padel) oli rüütlimõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Paadla mõis · Näe rohkem »

Päri mõis

Päri mõis on olnud mitme Eesti mõisa nimi.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Päri mõis · Näe rohkem »

Püha Aleksander Nevski orden

Püha Aleksander Nevski orden, ametlikult Keiserlik Püha vürst Aleksander Nevski orden (vene keeles Орден Святого Александра Невского, ametlikult Императорский Орден Святого Благоверного Князя Александра Невского) oli Venemaa keisririigi kõrge autasu aastatel 1725−1917.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Püha Aleksander Nevski orden · Näe rohkem »

Püha Andreas Esmakutsutu orden

Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Püha Andreas Esmakutsutu orden · Näe rohkem »

Püha Anna orden

Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Püha Anna orden · Näe rohkem »

Püha Georgi orden

Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindiga Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindilõikega Püha Georgi II järgu orden tähega Püha Georgi ordeni IV järk (1850. aastad) Püha Georgi orden, õieti Püha Suurkannataja ja Võidutooja Georgi Keiserlik Sõjaline orden (vene keeles Императорский Военный орден Святого Великомученника и Победоносца Георгия) on Venemaa Keisririigi sõjaväeline autasu lahingulise vapruse eest.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Püha Georgi orden · Näe rohkem »

Püha Vladimiri orden

Püha Vladimiri 3. järgu orden Püha Vladimiri ordeni lint. Püha Vladimiri orden (vene keeles oрден Святого Владимира) oli 1782.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Püha Vladimiri orden · Näe rohkem »

Peter Ludwig von der Pahlen

Krahv Peter Ludwig von der Pahlen Krahv Peter Ludwig von der Pahlen (läti Pēteris Ludvigs fon der Pālens, vene Пален фон дер, Петр Алексеевич; 17. juuli 1745 Palmse mõis – 13. veebruar 1826 Miitavi) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Peter Ludwig von der Pahlen · Näe rohkem »

Peterburi kubermang

Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Peterburi kubermang · Näe rohkem »

Polkovnik

Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Polkovnik · Näe rohkem »

Praporštšik

Praporštšik (vene keeles прапорщик) on mitmes riigis kasutatud ja tänapäevalgi kasutatav sõjaväeline auaste.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Praporštšik · Näe rohkem »

Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664)

Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Saaremaa maanõunik ning mõisnik Saare- ja Eestimaal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1664) · Näe rohkem »

Seljaküla mõis

Seljaküla mõis (saksa keeles Sellenküll) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Seljaküla mõis · Näe rohkem »

Senaator

Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Senaator · Näe rohkem »

Smolnõi instituut

Smolnõi instituut (augustis 2007) Smolnõi instituut (vene keeles Смольный институт) on Venemaal Peterburis asuv klassitsistlik hoone.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Smolnõi instituut · Näe rohkem »

Suomenlinna

Suomenlinna (1918. aastani Viapori; rootsi keeles Sveaborg) on Helsingi lähistel asuv saarestik ja sel paiknev kindlustuste kompleks.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Suomenlinna · Näe rohkem »

Suure-Kullamaa mõis

Suur(e)-Kullamaa mõis (saksa keeles Groß-Goldenbeck) oli poolmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Suure-Kullamaa mõis · Näe rohkem »

Tõeline salanõunik

Tõeline salanõunik, ka tegelik salanõunik (vene keeles действительный тайный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse II klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee general en chef'i (vene keeles генерал-аншеф'i; 1763–1796) ja mereväe admirali auastmega.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Tõeline salanõunik · Näe rohkem »

Tiibadjutant

Tiibadjutant (saksa keeles Flügeladjutant, vene keeles Флигель-адъютант) oli sõjaväeline ametikoht.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Tiibadjutant · Näe rohkem »

Uexküll-Güldenband

Uexküll-Güldenband (ka Üxküll-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband, Uexkull-Gyllenband, Uxkull-Gyllenband, Uexküll-Gyldenband) on baltisaksa vabahärrasuguvõsa.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Uexküll-Güldenband · Näe rohkem »

Vabahärra

Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Vabahärra · Näe rohkem »

Vaikna mõis

Vaikna mõis (saksa keeles Waikna) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Vaikna mõis · Näe rohkem »

Väike-Kullamaa mõis

Väike-Kullamaa mõis (saksa keeles Klein-Goldenbeck) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 18.01.2016).

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Väike-Kullamaa mõis · Näe rohkem »

Võlla mõis

Võlla mõis (saksa keeles Magnusdahl) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Võlla mõis · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809) · Näe rohkem »

Vene-Türgi sõda (1768–1774)

Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Vene-Türgi sõda (1768–1774) · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vennarti mõis

Vennarti mõis (saksa keeles Fenieth) oli Paadla mõisa kõrvalmõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Vennarti mõis · Näe rohkem »

Viimsi mõis

Viimsi mõisahoone Viimsi mõisahoone tagakülg Viimsi mõis (saksa keeles Wiems) oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja Viimsi mõis · Näe rohkem »

1750

1750.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1750 · Näe rohkem »

1770

1770.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1770 · Näe rohkem »

1771

1771.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1771 · Näe rohkem »

1772

1772.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1772 · Näe rohkem »

1777

1777.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1777 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1783 · Näe rohkem »

1794

1794.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1794 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1796 · Näe rohkem »

1797

1797.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1797 · Näe rohkem »

1798

1798.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1798 · Näe rohkem »

1803

1803.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1803 · Näe rohkem »

1805

1805.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1805 · Näe rohkem »

1807

1807.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1807 · Näe rohkem »

1808

1808.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1808 · Näe rohkem »

1811

1811.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 1811 · Näe rohkem »

2. detsember

2.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 2. detsember · Näe rohkem »

23. august

23.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 23. august · Näe rohkem »

4. september

4.

Uus!!: Friedrich von Buxhoeveden ja 4. september · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »