Sisukord
31 suhted: Aadlimatrikkel, Bruemmer, Buddenbrock, Carl Arvid von Klingspor, Eestimaa rüütelkond, Haapsalu, Johann Karl Girard de Soucanton, Kassinurme mõis, Kindralleitnant, Kuie mõis, Kulina mõis, Lode, Märjamaa mõis, Mellin, Ohtla mõis, Scheurmann, Seitsmeaastane sõda, Tallinna sadam, Taube, Ungern-Sternberg, Urga mõis, Vabahärra, Vahakõnnu mõis, Vene keel, Venemaa Keisririik, 1780, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1827, 1853, 24. veebruar, 28. september.
Aadlimatrikkel
Aadlimatriklid olid Austrias, Baieris, Kuramaal, Preisimaal, Rootsis, Soomes, Ungaris, Venemaal (sealhulgas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus) ja Württembergis aadlikorporatsioonidesse immatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Aadlimatrikkel
Bruemmer
Bruemmer (ka Brümmer) (vene keeles Брюммер) on Alam-Saksimaalt pärit Eestimaa ja Liivimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Bruemmer
Buddenbrock
Buddenbrock, ka Budenbrock (vene keeles Будденброк) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Buddenbrock
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Carl Arvid von Klingspor
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Eestimaa rüütelkond
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Haapsalu
Johann Karl Girard de Soucanton
Johann Karl Girard de Soucanton Johann Karl Girard de Soucantoni epitaaf Oleviste kirikus Parun Johann Karl Girard de Soucanton (vene: Жан-Шарль Жирар де Сукантон; 2. juuli 1785 Tallinn – 22. detsember 1868 Tallinn) oli Tallinna raehärra ja bürgermeister, Venemaa parun aastast 1862 ning firma Thomas Clayhills and Son omanik ja juhataja.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Johann Karl Girard de Soucanton
Kassinurme mõis
Kassinurme mõis, varem Rehevere mõis (saksa keeles Cassinorm, varem Rehefer) oli rüütlimõis Tartumaal Palamuse kihelkonnas.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Kassinurme mõis
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Kindralleitnant
Kuie mõis
Kuie mõis (saksa keeles Kui) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Kuie mõis
Kulina mõis
Kulina mõis (saksa keeles Kullina) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Kulina mõis
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Lode
Märjamaa mõis
(Vana-)Märjamaa mõis (saksa keeles Alt-Merjama) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Märjamaa mõis
Mellin
Mellini perekonna aadlivapp Mellin on Mecklenburgist pärit Rootsi, Eestimaa, Liivimaa ja Soome põlisaadli suguvõsa.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Mellin
Ohtla mõis
Ohtla mõis (saksa keeles Ochtel) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Ohtla mõis
Scheurmann
Scheurmann (vene keeles Ширман) oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Scheurmann
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Seitsmeaastane sõda
Tallinna sadam
Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Tallinna sadam
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Taube
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Ungern-Sternberg
Urga mõis
Urga mõis (saksa keeles Orgishof, varem Idel ja Idelshof, läti keeles Urgas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Aloja kihelkonnas.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Urga mõis
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Vabahärra
Vahakõnnu mõis
Vahakõnnu mõis (saksa keeles Wahhakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Vahakõnnu mõis
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Vene keel
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja Venemaa Keisririik
1780
1780.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja 1780
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
1827
1827.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja 1827
1853
1853.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja 1853
24. veebruar
24.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja 24. veebruar
28. september
28.
Vaata Friedrich von Scheurmann ja 28. september
Tuntud ka kui Christian Friedrich Anton von Scheurmann, Fjodor Karlovitš Širman, Fjodor Širman.