Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Fu Xi

Index Fu Xi

Nüwa (sirkliga) ja Fu Xi (vinkliga) Ma Li. Fu Xi kaheksa trigrammiga ja kilpkonnaga. Songi dünastia Fu Xi ehk Fuxi (伏羲 või 虙羲/宓犧 (Fú Xī)) ehk Pao Xi (庖犧/庖牺 (Páo Xī)) ehk Tai Hao (太昊 (Tài Hào)) (pärimuse järgi valitses umbes 29. sajandil eKr) oli Hiina (Taevaaluse) legendaarne esimene keiser, esimene kolmest müütilisest Vana-Hiina monarhist (三皇 (sānhuáng)).

17 suhted: Gua, Hani dünastia, Henan, Hiina, Hiina kiri, Kilpkonnalised, Kollane jõgi, Kolm monarhi ja viis keisrit, Kuusjoon, Lohe, Muusika, Muutuste raamat, Naaga, Nüwa, Songi dünastia, Zhou dünastia, Zhuangzi.

Gua

Gua (卦 guà) on (Hiina kultuuris) kindla tasandite arvuga märk, mille igal tasandil on kindel arv elemente.

Uus!!: Fu Xi ja Gua · Näe rohkem »

Hani dünastia

Hani dünastia oli Vana-Hiina dünastia.

Uus!!: Fu Xi ja Hani dünastia · Näe rohkem »

Henan

Henan on provints Hiinas.

Uus!!: Fu Xi ja Henan · Näe rohkem »

Hiina

Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.

Uus!!: Fu Xi ja Hiina · Näe rohkem »

Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

Uus!!: Fu Xi ja Hiina kiri · Näe rohkem »

Kilpkonnalised

Kilpkonnalised Liblikad kilpkonnaliste (tõenäoliselt ''Podocnemis expansa'') pisaraid joomas Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts.

Uus!!: Fu Xi ja Kilpkonnalised · Näe rohkem »

Kollane jõgi

Huang He Qinghais. Kollast värvust annab veele löss Kollane jõgi ehk Huang He (hiina 黄河, Huánghé 'kollane jõgi') on jõgi Hiinas.

Uus!!: Fu Xi ja Kollane jõgi · Näe rohkem »

Kolm monarhi ja viis keisrit

Kolm monarhi ja viis keisrit olid Muinas Hiina Xia dünastia eelse perioodi Morton, W. Scott Morton.

Uus!!: Fu Xi ja Kolm monarhi ja viis keisrit · Näe rohkem »

Kuusjoon

Kuusjoon (heksagramm) ehk kuuikgua on kuuest positsioonist (yao wei) koosnev Vanast Hiinast pärinev gua.

Uus!!: Fu Xi ja Kuusjoon · Näe rohkem »

Lohe

Lohe Lohe Lohe ehk draakon on müütiline loom, keda tuntakse paljudes traditsioonides üle maailma.

Uus!!: Fu Xi ja Lohe · Näe rohkem »

Muusika

Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Uus!!: Fu Xi ja Muusika · Näe rohkem »

Muutuste raamat

Ideogramm ''Yi'' 易. Muutuste raamat ehk "Yijing" (易经, Yìjīng: muutuste lõime(raamat)); muutuste kaanon) on esimene ja aluseliseim hiina kultuuri kirjalik teos. Selle vanahiina kultuuri "raamatute raamatuga" algavad Hiinas traditsionaalsed bibliograafilised kataloogid. Seda ka seetõttu, et nende alguses on äratoodud konfutsionismi kanoonilised raamatud, mille seas on "Muutuste raamat" esimesel ja auväärseimal kohal. Raamatu teksti päheõppimisega algas seal kooliharidus. Raamatu esimeseks ja vanemaks nimeks on "Zhouyi" (ringmuutused, muutuste ring(lus) ehk tsükkel; Zhou (dünastia nimi) muutused) Teos on kokkuvõte kuuejooneliste märkidega tähistatud 64-st inimelu lootüübist. Selle põhitekst on üldistus omaaegse (võimukandjate) elu olukordatest, neid muutnud lugudest, nende lugude vahemikest ja nendes vahemikes asetleidnud sündmustest. Seejuures ülimalt napp, äärmiselt korrastatud ja märgiliselt liigendatud. Teos uurimisainese, selle põhimõtete, teksti ja selle mõju ning rakenduse uurimise ja arendamisega eri kultuurivaldkondades tegeleb itsingistika ehk muutuste uurimine.

Uus!!: Fu Xi ja Muutuste raamat · Näe rohkem »

Naaga

Naaga Naaga (नाग) on hinduistlike ja budistlike uskumuste kohaselt väga suur mao (ussi) kujuline pooljumal, kes valvab eelkõige väärtusi ja aardeid, nii materiaalseid kui vaimseid.

Uus!!: Fu Xi ja Naaga · Näe rohkem »

Nüwa

Nüwa (hiina keeles 女媧 / 女娲; pinyinis nǚwā) on emajumalanna hiina mütoloogias.

Uus!!: Fu Xi ja Nüwa · Näe rohkem »

Songi dünastia

Põhja-Songi riik 1111. aastal. Songi dünastia (hiina keeles Sòng Cháo; Wade-Giles'i transkriptsioonis Sung Ch'ao) oli Hiina keisririigi dünastia, mis valitses 960–1279.

Uus!!: Fu Xi ja Songi dünastia · Näe rohkem »

Zhou dünastia

Zhou (hiina keeles 周朝 Zhōu Cháo) oli dünastia Hiinas 1045 eKr kuni 256 eKr.

Uus!!: Fu Xi ja Zhou dünastia · Näe rohkem »

Zhuangzi

Zhuangzi (traditsioonilises kirjaviisis 莊子, lihtsustatud kirjaviisis 庄子, pinyinis Zhuāng Zǐ), sünninimega Zhuang Zhou (traditsioonilises kirjaviisis 莊周, lihtsustatud kirjaviisis 庄周, pinyinis Zhuāng Zhōu) oli filosoofilise taoismi üks klassikuid, teose "Zhuangzi" väidetav autor.

Uus!!: Fu Xi ja Zhuangzi · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Fuxi, Pao Xi, Tai Hao.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »