Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Gau

Index Gau

Gau (hollandi: gouw, läänefriisi: gea või goa) on germaani mõiste piirkonnale riigis, sageli endisele või praegusele provintsile.

56 suhted: Aargau kanton, Alam-Austria, Austria, Šveits, Ülem-Austria, Ülem-Sileesia, Bas-Rhini departemang, Belgia, Bolzano provints, Danzigi vabalinn, Departemang (Prantsusmaa), Eupen, Friisi keel, Friisimaa provints, Germaani keeled, Germaanlased, Germania (raamat), Gooti keel, Groningeni provints, Hainaut, Hallein, Haut-Rhini departemang, Holland, Hollandi keel, Ida-Frangi riik, Ida-Preisimaa, Itaalia, Karl Suur, Karolingide impeerium, Kolmas riik, Krahv, Kuberner, Ladina keel, Langobardide kuningriik, Lään, Luksemburg, Moselle'i departemang, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Poola, Prantsusmaa kuningriik, Preisimaa provintsid, Provints, Rheingau veinipiirkond, Saksa-Rooma riik, Steiermargi liidumaa, Sudeedimaa, Suur rahvasterändamine, Tšehhoslovakkia, Thurgau kanton, Tirool, ..., Vasall, Viin, Vinschgau, Vorarlberg, Weimari vabariik, Zell am See. Laienda indeks (6 rohkem) »

Aargau kanton

Aargau kanton on kanton Põhja-Šveitsis.

Uus!!: Gau ja Aargau kanton · Näe rohkem »

Alam-Austria

Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.

Uus!!: Gau ja Alam-Austria · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Gau ja Austria · Näe rohkem »

Šveits

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Gau ja Šveits · Näe rohkem »

Ülem-Austria

Ülem-Austria on Austria liidumaa.

Uus!!: Gau ja Ülem-Austria · Näe rohkem »

Ülem-Sileesia

Sileesia kaart, mis näitab Ülem-Sileesia (Oppeln), Kesk-Sileesia (Breslau) ja Alam-Sileesia (Liegnitz) ajaloolist paiknemist Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gůrny Ślůnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.

Uus!!: Gau ja Ülem-Sileesia · Näe rohkem »

Bas-Rhini departemang

Bas-Rhini departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Kirde-Prantsusmaal Alsace'i piirkonnas.

Uus!!: Gau ja Bas-Rhini departemang · Näe rohkem »

Belgia

Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas.

Uus!!: Gau ja Belgia · Näe rohkem »

Bolzano provints

Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.

Uus!!: Gau ja Bolzano provints · Näe rohkem »

Danzigi vabalinn

Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.

Uus!!: Gau ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »

Departemang (Prantsusmaa)

Prantsusmaa haldusjaotuses on departemang (prantsuse département) üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset ("territoriaalsed kollektiivsused"), piirkondade ja valdade vahel.

Uus!!: Gau ja Departemang (Prantsusmaa) · Näe rohkem »

Eupen

Eupen on linn Belgias Valloonias Liège provintsis.

Uus!!: Gau ja Eupen · Näe rohkem »

Friisi keel

Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.

Uus!!: Gau ja Friisi keel · Näe rohkem »

Friisimaa provints

Friisimaa provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Gau ja Friisimaa provints · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Gau ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Gau ja Germaanlased · Näe rohkem »

Germania (raamat)

"Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse raamat, milles ta (umbes 98. aastal) muuhulgas esmakordselt kirjeldas Sueebide mere (Mare Suebicum, Läänemeri) taga elavat hõimu, keda nimetas Aestiorum gentes.

Uus!!: Gau ja Germania (raamat) · Näe rohkem »

Gooti keel

Gooti keel (*gutisko razda, *𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐌰 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 (ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säilinud on umbes kolmveerand Uuest Testamendist ja üksikuid salme Vanast Testamendist. Wulfila leiutas piiblitõlke tarbeks kreeka tähestiku põhjal gooti tähestiku. Varem kirjutati gooti keelt ruunidega. Gooti keelel puuduvad tänapäevased järglaskeeled, ent ta on väga lähedane muinaspõhja keelele, millest on arenenud skandinaavia keeled, samuti on ta lähedane vanaülemsaksa keelele, mis on saksa keele eelkäija. Kõik nad põlvnevad germaani algkeelest. Gooti keelel on tunnuseid, mis on omased germaani algkeelele, ent on kadunud kõigis tänapäevastes keeltes. Seetõttu aitab ta mõista germaani keelte arengut. Kategooria:Germaani keeled Kategooria:Väljasurnud keeled.

Uus!!: Gau ja Gooti keel · Näe rohkem »

Groningeni provints

Groningeni provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Gau ja Groningeni provints · Näe rohkem »

Hainaut

Hainaut (hollandi keeles Henegouwen) on prantsuskeelne provints Valloonias, Belgia kaguosas, Valloonia kõige läänepoolsem ja kõige rahvarohkem provints.

Uus!!: Gau ja Hainaut · Näe rohkem »

Hallein

thumb Hallein on linn Austrias Salzburgi liidumaal.

Uus!!: Gau ja Hallein · Näe rohkem »

Haut-Rhini departemang

Haut-Rhini departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Kirde-Prantsusmaal Alsace'i piirkonnas.

Uus!!: Gau ja Haut-Rhini departemang · Näe rohkem »

Holland

Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on maa Lääne-Euroopas, osa Madalmaade Kuningriigist.

Uus!!: Gau ja Holland · Näe rohkem »

Hollandi keel

Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.

Uus!!: Gau ja Hollandi keel · Näe rohkem »

Ida-Frangi riik

Kuningas Ludwig Sakslane pitsat. Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843. Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium), ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis), oli 843.

Uus!!: Gau ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles: Ostpreußen; ladina keeles: Borussia orientalis) oli Läänemere kaguosa Preisimaa regiooni põhiosa 13.

Uus!!: Gau ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Uus!!: Gau ja Itaalia · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800.

Uus!!: Gau ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843. Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Uus!!: Gau ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik ehk Kolmas Reich (saksa keeles Drittes Reich; kasutatakse ka nimekuju Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Uus!!: Gau ja Kolmas riik · Näe rohkem »

Krahv

Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.

Uus!!: Gau ja Krahv · Näe rohkem »

Kuberner

Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.

Uus!!: Gau ja Kuberner · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Gau ja Ladina keel · Näe rohkem »

Langobardide kuningriik

Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.

Uus!!: Gau ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Gau ja Lään · Näe rohkem »

Luksemburg

Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Gau ja Luksemburg · Näe rohkem »

Moselle'i departemang

Moselle'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Lorraine'i piirkonnas.

Uus!!: Gau ja Moselle'i departemang · Näe rohkem »

Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei

NSDAP‎ partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.

Uus!!: Gau ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Gau ja Poola · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Gau ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa provintsid

12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil. Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisimaa haldusüksused pärast Preisimaa reforme.

Uus!!: Gau ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »

Provints

Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.

Uus!!: Gau ja Provints · Näe rohkem »

Rheingau veinipiirkond

Rheingau on üks kolmeteistkümnest Saksamaal asuvast veinipiirkonnast.

Uus!!: Gau ja Rheingau veinipiirkond · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Uus!!: Gau ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Steiermargi liidumaa

Steiermark on Austria liidumaa.

Uus!!: Gau ja Steiermargi liidumaa · Näe rohkem »

Sudeedimaa

Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks (''Sudetenland'') Sudeedimaa (saksa Sudetenland, tšehhi Sudety) on ajalooline piirkond Loode-Tšehhis, mis on nime saanud Sudeedi mägede järgi.

Uus!!: Gau ja Sudeedimaa · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

Teise kuni viienda sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr.

Uus!!: Gau ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Tšehhoslovakkia

Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja1945–1992.

Uus!!: Gau ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »

Thurgau kanton

Thurgau kantoni ringkonnad Thurgau kanton on üks Šveitsi 26 kantonist.

Uus!!: Gau ja Thurgau kanton · Näe rohkem »

Tirool

Tirool on Austria liidumaa.

Uus!!: Gau ja Tirool · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Gau ja Vasall · Näe rohkem »

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieriaustria keeles Wean) on Austria pealinn ja samas ka üks Austria liidumaadest.

Uus!!: Gau ja Viin · Näe rohkem »

Vinschgau

Vinschgau ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis; kollane-must viirutus tähistab oru geograafilist ulatust Vinschgau (itaalia: Val Venosta, saksa: Vinschgau, romanši: Vnuost, ladiini: Val Venuesta, keskaegne: Finsgowe) või Vinschgau org on Adige või Etschi jõe oru ülemine osa Lõuna-Tirooli lääneosas Itaalias.

Uus!!: Gau ja Vinschgau · Näe rohkem »

Vorarlberg

Vorarlberg on Austria liidumaa.

Uus!!: Gau ja Vorarlberg · Näe rohkem »

Weimari vabariik

Weimari vabariigiks nimetatakse Saksa Riiki perioodil alates 1919.

Uus!!: Gau ja Weimari vabariik · Näe rohkem »

Zell am See

Linna vapp Zell am See asukoht Austrias Zell am See Zell am See on talispordikeskusena tuntud linn Austrias Salzburgi liidumaal.

Uus!!: Gau ja Zell am See · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Gau (territoorium).

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »