Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Geen

Index Geen

See diagramm näitab kuidas geen on seotud DNA kaksikheeliksi struktuuriga ning kromosooniga. Kromosoom on X-kujuline sellepärast, et see on jagunemas. Intronid eemaldatakse splaissinguga pärast transkriptsiooni, kus DNA-st saab RNA. Ainult eksonid kodeerivad valku. Sellel pildil on geenil kujutatud umbes 50 alust. Tegelikkuses aga on geenid tuhandeid kordi suuremad. DNA kaksikheeliksi keemiline struktuur. Geen ehk pärilikkustegur (inglise gene) on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.

72 suhted: Adeniin, Alleel, Aminohapped, Apoptoos, Degradatsioon, Desoksüriboos, Diploidsus, DNA, DNA polümeraasid, DNA replikatsioon, Duplikatsioon, Eukarüoodid, Gameet, Geeniekspressioon, Geneetiline info, Geneetiline kood, Genoom, Guaniin, Haploidsus, HIV, Homoloogiline rekombinatsioon, Infektsioon, Informatsioon, Informatsiooni-RNA, Intron, Järjestus, Kaksikheeliks, Komplementaarsusprintsiip (geneetika), Koodon, Kromosoom, Lämmastikalused, Lämmastikhape, Lookus, Meioos, Mikro-RNA, Mitokonder, Mittekodeeriv DNA, Molekul, Molekulaarbioloogia ja geneetika mõisteid, Munarakk, Mutatsioon, Nukleiinhapped, Nukleofiil, Nukleotiidid, Operon, Organell, Plasmiid, Polüpeptiidid, Populatsioonigeneetika, Prokarüoot, ..., Promootor, Rakk, Rakutuum, Retroviirused, Ribosüüm, Ribosomaalne RNA, RNA, RNA polümeraas, Splaissimine, Tümiin, Tütarrakk, Telomeer, Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Transpordi-RNA, Tsütoplasma, Tsütosiin, Uratsiil, Valgud, Veregrupid, Vesinikside, Viirused. Laienda indeks (22 rohkem) »

Adeniin

Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus, üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.

Uus!!: Geen ja Adeniin · Näe rohkem »

Alleel

Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.

Uus!!: Geen ja Alleel · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Geen ja Aminohapped · Näe rohkem »

Apoptoos

Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.

Uus!!: Geen ja Apoptoos · Näe rohkem »

Degradatsioon

Degradatsioon (ladina keeles dēgradātiō 'allakäik') ehk degradeerumine on väärtuse kahanemine või omaduse halvenemine.

Uus!!: Geen ja Degradatsioon · Näe rohkem »

Desoksüriboos

2-desoksüriboos. Desoksüriboos (vanem nimetus ka tüminoos) on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid).

Uus!!: Geen ja Desoksüriboos · Näe rohkem »

Diploidsus

Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Uus!!: Geen ja Diploidsus · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Geen ja DNA · Näe rohkem »

DNA polümeraasid

DNA polümeraas DNA polümeraasid on molekulaarbioloogias ensüümid, mis sünteesivad desoksüribonukleotiididest DNA molekule.

Uus!!: Geen ja DNA polümeraasid · Näe rohkem »

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.

Uus!!: Geen ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »

Duplikatsioon

Duplikatsioon on mutatsioon, mille korral osa geneetilisest materjalist (geen, kromosoom või mõni nende osa) kahekordistub.

Uus!!: Geen ja Duplikatsioon · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Uus!!: Geen ja Eukarüoodid · Näe rohkem »

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Uus!!: Geen ja Gameet · Näe rohkem »

Geeniekspressioon

Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine ehk geeni ekspressioon on organismi geneetilise info avaldumine – protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.

Uus!!: Geen ja Geeniekspressioon · Näe rohkem »

Geneetiline info

Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon (ka: genoomne info) on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta.

Uus!!: Geen ja Geneetiline info · Näe rohkem »

Geneetiline kood

"Koodipäike" Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.

Uus!!: Geen ja Geneetiline kood · Näe rohkem »

Genoom

Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal.

Uus!!: Geen ja Genoom · Näe rohkem »

Guaniin

Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.

Uus!!: Geen ja Guaniin · Näe rohkem »

Haploidsus

Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.

Uus!!: Geen ja Haploidsus · Näe rohkem »

HIV

HIV (lühend inglise fraasist Human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.

Uus!!: Geen ja HIV · Näe rohkem »

Homoloogiline rekombinatsioon

Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.

Uus!!: Geen ja Homoloogiline rekombinatsioon · Näe rohkem »

Infektsioon

Infektsioon ehk nakkus on seisund, mis tuleneb haigustekitajate tungimisest organismi või selle ühest piirkonnast teise.

Uus!!: Geen ja Infektsioon · Näe rohkem »

Informatsioon

Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.

Uus!!: Geen ja Informatsioon · Näe rohkem »

Informatsiooni-RNA

Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.

Uus!!: Geen ja Informatsiooni-RNA · Näe rohkem »

Intron

Üht intronit sisaldav geen. Intron on geenis olev nukleotiidne järjestus, mis eemaldatakse RNA splaissimise käigus, kui valmistatakse RNA produkt, millelt toimub translatsioon.

Uus!!: Geen ja Intron · Näe rohkem »

Järjestus

Järjestuseks ehk järjestusseoseks nimetatakse matemaatikas binaarset seost, mis on kas.

Uus!!: Geen ja Järjestus · Näe rohkem »

Kaksikheeliks

Kaksikhelikaalne trepp Vatikani muuseumis Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.

Uus!!: Geen ja Kaksikheeliks · Näe rohkem »

Komplementaarsusprintsiip (geneetika)

Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip.

Uus!!: Geen ja Komplementaarsusprintsiip (geneetika) · Näe rohkem »

Koodon

Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.

Uus!!: Geen ja Koodon · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Geen ja Kromosoom · Näe rohkem »

Lämmastikalused

Tabel 1 DNA ja RNA monomeeride nimetused Lämmastikalus Monomeer Tähis DNA RNA Valem Adeniin Adenosiinfosfaat A X X C5H5N5 Guaniin Guanofosfaat G X X C5H5N5O Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C X X C4H5N3O Tümiin Tümiinfosfaat T X C5H6N2O2 Uratsiil Uridiinfosfaat U X C4H4N2O2 Kategooria:Biokeemia Kategooria:Molekulaarbioloogia Kategooria:Lämmastikuühendid.

Uus!!: Geen ja Lämmastikalused · Näe rohkem »

Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu.

Uus!!: Geen ja Lämmastikhape · Näe rohkem »

Lookus

Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.

Uus!!: Geen ja Lookus · Näe rohkem »

Meioos

Meioos (kreeka keeles vähenemine) on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.

Uus!!: Geen ja Meioos · Näe rohkem »

Mikro-RNA

MikroRNA-203 sekundaarstruktuur MikroRNA-d (lühendatult miRNA; ingl microRNA) on lühikesed, keskmiselt 20–25 nukleotiidi pikkused üksikahelalised RNA-molekulid, mida sünteesitakse eukarüootsete rakkude tuumades.

Uus!!: Geen ja Mikro-RNA · Näe rohkem »

Mitokonder

Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.

Uus!!: Geen ja Mitokonder · Näe rohkem »

Mittekodeeriv DNA

Genoomikas ja sellega seotud distsipliinides mõistetakse mittekodeeriva DNA all organismi DNA-järjestusi, mis ei kodeeri valke.

Uus!!: Geen ja Mittekodeeriv DNA · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Geen ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulaarbioloogia ja geneetika mõisteid

Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend koondab molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid.

Uus!!: Geen ja Molekulaarbioloogia ja geneetika mõisteid · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk.

Uus!!: Geen ja Munarakk · Näe rohkem »

Mutatsioon

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.

Uus!!: Geen ja Mutatsioon · Näe rohkem »

Nukleiinhapped

Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.

Uus!!: Geen ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »

Nukleofiil

Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.

Uus!!: Geen ja Nukleofiil · Näe rohkem »

Nukleotiidid

Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.

Uus!!: Geen ja Nukleotiidid · Näe rohkem »

Operon

Operon on geneetikas genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all.

Uus!!: Geen ja Operon · Näe rohkem »

Organell

Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.

Uus!!: Geen ja Organell · Näe rohkem »

Plasmiid

Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati esmakordselt Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.

Uus!!: Geen ja Plasmiid · Näe rohkem »

Polüpeptiidid

Polüpeptiidid ehk valguahelad on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad, millest koosnevad valgud.

Uus!!: Geen ja Polüpeptiidid · Näe rohkem »

Populatsioonigeneetika

Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.

Uus!!: Geen ja Populatsioonigeneetika · Näe rohkem »

Prokarüoot

Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.

Uus!!: Geen ja Prokarüoot · Näe rohkem »

Promootor

Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.

Uus!!: Geen ja Promootor · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Geen ja Rakk · Näe rohkem »

Rakutuum

Loomarakk. 1. Tuumake 2. Rakutuum 3.Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütosool 12. Lüsosoom 13. Tsentriool Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.

Uus!!: Geen ja Rakutuum · Näe rohkem »

Retroviirused

Retroviirused (Retroviridae) on viiruste sugukond, mille genoom koosneb kahest RNA molekulist ja mille genoomis kodeeritud revertaasi ehk pöördtranskriptaasi abil kopeerib viirus end DNA vormi ja suudab integraasi abil liituda peremeesorganismi pärilikkusainega.

Uus!!: Geen ja Retroviirused · Näe rohkem »

Ribosüüm

Ribosüüm on ribonukleiinhape, millel on katalüütilised omadused.

Uus!!: Geen ja Ribosüüm · Näe rohkem »

Ribosomaalne RNA

''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga. Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.

Uus!!: Geen ja Ribosomaalne RNA · Näe rohkem »

RNA

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.

Uus!!: Geen ja RNA · Näe rohkem »

RNA polümeraas

RNA polümeraas (RNApol, RNAP) ehk DNA-sõltuv RNA polümeraas on ensüüm, mis transkriptsiooni käigus sünteesib uue RNA molekuli, kasutades matriitsina DNA-d. Ensüüm on klassifikatsioonilt nukleotidüül-transferaas.

Uus!!: Geen ja RNA polümeraas · Näe rohkem »

Splaissimine

Molekulaarbioloogias ja geneetikas on splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise splicing) protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast RNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonite otsad ühendatakse.

Uus!!: Geen ja Splaissimine · Näe rohkem »

Tümiin

Tümiin (T, Thy) ehk 5-metüüluratsiil on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm on adeniin, guaniin, tsütosiin), mis kuulub DNA koostisesse.

Uus!!: Geen ja Tümiin · Näe rohkem »

Tütarrakk

pisi Tütarrakk on rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest.

Uus!!: Geen ja Tütarrakk · Näe rohkem »

Telomeer

Telomeer Telomeer (vanakreeka sõnadest τέλος (telos) 'lõpp' ja μέρος (merοs) 'osa') on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas.

Uus!!: Geen ja Telomeer · Näe rohkem »

Transkriptsioon (geneetika)

Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.

Uus!!: Geen ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »

Translatsioon

Translatsioon on protsess, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel.

Uus!!: Geen ja Translatsioon · Näe rohkem »

Transpordi-RNA

tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.

Uus!!: Geen ja Transpordi-RNA · Näe rohkem »

Tsütoplasma

Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.

Uus!!: Geen ja Tsütoplasma · Näe rohkem »

Tsütosiin

Tsütosiin (C) on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm: adeniin, guaniin, tümiin), mis kuulub DNA ja RNA koostisse.

Uus!!: Geen ja Tsütosiin · Näe rohkem »

Uratsiil

Uratsiil on biomolekul, mis on üks RNA neljast lämmastikalusest.

Uus!!: Geen ja Uratsiil · Näe rohkem »

Valgud

polariseerivas valguses. Polariseeriv filter annab lihtsa võimaluse eristada valgukristalle soolakristallidest, kuna valgu kristallid on valguse suhtes enamasti anisotroopsed, soolakristallid tihti mitte. Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Geen ja Valgud · Näe rohkem »

Veregrupid

Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad ained – antigeenid ja antikehad.

Uus!!: Geen ja Veregrupid · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Geen ja Vesinikside · Näe rohkem »

Viirused

Viirused (Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke.

Uus!!: Geen ja Viirused · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pärilikkustegur.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »