Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Alleel, DNA, Elektroforees, Ensüüm, Evolutsioon, Fülogenees, Fenotüüp, Geenivool, Geneetika, Geneetiline polümorfism, Genofond, Genoomika, Genotüüp, Gepard, Heterosügootsus, Homöostaas, Kõdukärblased, Kohastumine, Kohasus, Kromosoom, Liik (bioloogia), Linus Pauling, Looduslik valik, Lookus, Meemesilane, Meioos, Mitokondriaalne DNA, Molekulaarbioloogia, Molekulaarne kell, Mutatsioon, Nukleotiidid, Patogeen, Peremees, Polümeraasi ahelreaktsioon, Polüploidsus, Populatsioon, Populatsiooni pudelikael, Produktiivsus (bioloogia), Protistid, Richard Lewontin, Ristsiire, Takson, Töömesilane, Valgud, Väljasuremine.
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Alleel · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja DNA · Näe rohkem »
Elektroforees
Laetud osakese elektriväljas liikumisele mõjuvad jõud Elektroforees (elektro + kr phoros kandev) on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Elektroforees · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Ensüüm · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fülogenees
parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Fülogenees · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Geenivool
Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Geenivool · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Geneetika · Näe rohkem »
Geneetiline polümorfism
Geneetiline polümorfism on mingi lookuse kahe või enama alleeli (ja tihti ka fenotüübi) esinemine populatsioonis, kusjuures ka haruldasima alleeli sagedus on suurem, kui vahetu mutatsiooniline teke seda võimaldaks.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Geneetiline polümorfism · Näe rohkem »
Genofond
Genofond ehk geenifond on populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Genofond · Näe rohkem »
Genoomika
Genoomika on multidistsiplinaarne teadusharu, mis uurib genoome.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Genoomika · Näe rohkem »
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Genotüüp · Näe rohkem »
Gepard
Gepard (Acinonyx jubatus) on kaslaste sugukonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Gepard · Näe rohkem »
Heterosügootsus
Heterosügootsus, kus on näidatud homoloogilisi kromosoome; A ja c tähendavad alleele Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Heterosügootsus · Näe rohkem »
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Homöostaas · Näe rohkem »
Kõdukärblased
Kõdukärblased (Drosophilidae) on mõne millimeetri pikkuste, väliselt üsna ilmetute kärbeste sugukond.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Kõdukärblased · Näe rohkem »
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Kohastumine · Näe rohkem »
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Kohasus · Näe rohkem »
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Kromosoom · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linus Pauling
Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Linus Pauling · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Lookus
Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Lookus · Näe rohkem »
Meemesilane
Meemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera), keda enamasti nimetatakse lihtsalt mesilaseks, on putukaliik mesilaslaste sugukond mesilase perekonnast.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Meemesilane · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Meioos · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Molekulaarbioloogia
Molekulaarbioloogia on bioloogia molekulaarsel tasandil.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Molekulaarbioloogia · Näe rohkem »
Molekulaarne kell
Molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Molekulaarne kell · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Patogeen · Näe rohkem »
Peremees
Peremees on millegi valdaja või omaja.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Peremees · Näe rohkem »
Polümeraasi ahelreaktsioon
8 PCR tüüpi, igaühes on 100 μl Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR (lühend ingliskeelsest vastest polymerase chain reaction) on meetod DNA või RNA järjestuse amplifikatsiooniks ehk kordistamiseks.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Polümeraasi ahelreaktsioon · Näe rohkem »
Polüploidsus
Polüploidsus (inglise polyploidy) on indiviidi (raku) kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x).
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Polüploidsus · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Populatsioon · Näe rohkem »
Populatsiooni pudelikael
Populatsiooni pudelikaela sündmus ja sellele järgnev populatsiooni arvukuse taastumine või väljasuremine Populatsiooni pudelikael (ka populatsiooni pudelikaela efekt; inglise population bottleneck, genetic bottleneck) on ajutise geneetilise triivi üks erijuhte, mis tuleneb populatsiooni arvukuse järsust, kuid 1–3 põlvkonna jooksul mööduvast arvukuse langusest.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Populatsiooni pudelikael · Näe rohkem »
Produktiivsus (bioloogia)
Produktiivsus ehk tootlikkus ehk bioloogiline produktiivsus on biosüsteemi (organismi, koosluse vm) biomassi sünteesimise määr ehk biosüsteemi bioproduktsioonivõime.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Produktiivsus (bioloogia) · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Protistid · Näe rohkem »
Richard Lewontin
Richard Lewontin (29. märts 1929 – 4. juuli 2021) oli Ameerika Ühendriikide bioloog (evolutsioonibioloog ja populatsioonigeneetik).
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Richard Lewontin · Näe rohkem »
Ristsiire
Ristsiire ehk krossingover (homoloogiline rekombinatsioon) on protsess, mille käigus toimub homoloogiliste kromosoomide põimumine, mille jooksul nad vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Ristsiire · Näe rohkem »
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Takson · Näe rohkem »
Töömesilane
Töömesilane on viljatu emasmesilane, kes teeb tarus kõik tööd.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Töömesilane · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Valgud · Näe rohkem »
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Uus!!: Geneetiline mitmekesisus ja Väljasuremine · Näe rohkem »
