Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Germaanlased

Index Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

111 suhted: Aasia, Aemilianus, Alarich I, Alemannid, Anglid, Arheoloogiline kultuur, Arminius, Aurelianus, Austria, Bütsants, Burgundid, Chlodovech I, Decius, Dnestr, Doonau, Elbe, Euroopa, Frangi riik, Frangid, Friisid, Gallia, Gallia Aquitania, Gallia Belgica, Garonne, Germaani ihukaitsjad, Germaania, Germaanlaste jumalad, Goodid, Gooti sõda, Hõim, Heruskid, Honorius, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Illüüria, Indoeurooplased, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jüütimaa, Julius Caesar, Karl Suur, Karpaadid, Köln, Keldid, Kesk-Euroopa, Kimbrid, Kohort, Kreeka, Ladina keel, Langobardid, ..., Lääne-Euroopa, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Läänemeri, Lõuna-Itaalia, Lusitaania, Main, Marcus Aurelius, Möösia, Merovingid, Moseli jõgi, Must meri, Norralased, Oder, Pannoonia, Pavia, Püreneed, Po, Poseidonios, Publius Quinctilius Varus, Rein, Rooma keisririik, Rooma riik, Rootslased, Saksid, Skandinaavia, Speyer, Stilicho, Strasbourg, Sueebid, Suur rahvasterändamine, Taanlased, Tacitus, Tüüringid, Teutoburgi mets, Teutoburgi metsa lahing, Tiberius, Traakia, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid, Volga, Weser, Wisła, Worms, 1. sajand, 101 eKr, 113 eKr, 166, 180, 2. sajand, 251, 270, 3. sajand, 3. sajand eKr, 4. sajand, 5. sajand, 6. sajand, 7, 7. sajand, 7. sajand eKr, 9. Laienda indeks (61 rohkem) »

Aasia

Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.

Uus!!: Germaanlased ja Aasia · Näe rohkem »

Aemilianus

Aemilianus Aemilianus (Imperator Caesar Marcus Aemilius Aemilianus Augustus); sünninimi Marcus Aemilius Aemilianus; 207 või 213 Djerbas – oktoober 253) oli Vana-Rooma keiser augustist 253 kuni surmani. Tapeti. Kategooria:Vana-Rooma keisrid Kategooria:Surnud 253.

Uus!!: Germaanlased ja Aemilianus · Näe rohkem »

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Uus!!: Germaanlased ja Alarich I · Näe rohkem »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Germaanlased ja Alemannid · Näe rohkem »

Anglid

Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.

Uus!!: Germaanlased ja Anglid · Näe rohkem »

Arheoloogiline kultuur

Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.

Uus!!: Germaanlased ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »

Arminius

Arminius. Arminius (ladina k. Gaius Julius Arminius) (18/17 eKr – AD 21), tuntud ka kui Armin või Hermann, oli germaani hõimude juht, kes võitis Vana-Rooma armeed Teutoburgi metsa lahingus.

Uus!!: Germaanlased ja Arminius · Näe rohkem »

Aurelianus

Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.

Uus!!: Germaanlased ja Aurelianus · Näe rohkem »

Austria

Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.

Uus!!: Germaanlased ja Austria · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Germaanlased ja Bütsants · Näe rohkem »

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Uus!!: Germaanlased ja Burgundid · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.

Uus!!: Germaanlased ja Chlodovech I · Näe rohkem »

Decius

Decius (Imperator Caesar Caius Messius Quintus Traianus Decius Augustus; sünninimi Caius Messius Quintus Decius Valerianus; 195 – 1. juuli 251) oli Vana-Rooma keiser septembrist 249 kuni surmani.

Uus!!: Germaanlased ja Decius · Näe rohkem »

Dnestr

Dnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.

Uus!!: Germaanlased ja Dnestr · Näe rohkem »

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Uus!!: Germaanlased ja Doonau · Näe rohkem »

Elbe

Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Germaanlased ja Elbe · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Germaanlased ja Euroopa · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Uus!!: Germaanlased ja Frangi riik · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Germaanlased ja Frangid · Näe rohkem »

Friisid

Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.

Uus!!: Germaanlased ja Friisid · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Germaanlased ja Gallia · Näe rohkem »

Gallia Aquitania

Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.

Uus!!: Germaanlased ja Gallia Aquitania · Näe rohkem »

Gallia Belgica

Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.

Uus!!: Germaanlased ja Gallia Belgica · Näe rohkem »

Garonne

Garonne on jõgi Edela-Prantsusmaal.

Uus!!: Germaanlased ja Garonne · Näe rohkem »

Germaani ihukaitsjad

Keiserlikud germaani ihukaitsjad (ladina: Germani corporis custodes või Germani corpore custodes, kirjanduses kasutatud ka numerus Batavorum või cohors Germanorum) Vana-Rooma Auliuste-Claudiuste dünastia (30 eKr – 68 pKr) keisrite isiklikud ihukaitsjad, kes pärinesid germaani suguharude (peamiselt bataavide) seast.

Uus!!: Germaanlased ja Germaani ihukaitsjad · Näe rohkem »

Germaania

Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.

Uus!!: Germaanlased ja Germaania · Näe rohkem »

Germaanlaste jumalad

Friia ees (Emil Doepler, 1905) Germaani muinasusundis ehk germaani hõimude põlisusundites esines palju jumalaid ja jumalannasid.

Uus!!: Germaanlased ja Germaanlaste jumalad · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Uus!!: Germaanlased ja Goodid · Näe rohkem »

Gooti sõda

Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.

Uus!!: Germaanlased ja Gooti sõda · Näe rohkem »

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Uus!!: Germaanlased ja Hõim · Näe rohkem »

Heruskid

Heruskid olid Weseri ja Elbe vahel 1 sajand eKr – 1 sajand pKr elanud germaani hõim.

Uus!!: Germaanlased ja Heruskid · Näe rohkem »

Honorius

Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Uus!!: Germaanlased ja Honorius · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Uus!!: Germaanlased ja Hunnid · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Germaanlased ja Idagoodid · Näe rohkem »

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Uus!!: Germaanlased ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Illüüria

Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.

Uus!!: Germaanlased ja Illüüria · Näe rohkem »

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Uus!!: Germaanlased ja Indoeurooplased · Näe rohkem »

Itaalia kuningriik (keskaegne)

Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.

Uus!!: Germaanlased ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »

Jüütimaa

Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.

Uus!!: Germaanlased ja Jüütimaa · Näe rohkem »

Julius Caesar

Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.

Uus!!: Germaanlased ja Julius Caesar · Näe rohkem »

Karl Suur

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.

Uus!!: Germaanlased ja Karl Suur · Näe rohkem »

Karpaadid

Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.

Uus!!: Germaanlased ja Karpaadid · Näe rohkem »

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.

Uus!!: Germaanlased ja Köln · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Germaanlased ja Keldid · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Germaanlased ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Kimbrid

Kimbrite hõimu asukoht Jüüti poolsaarel ja nende naaberhõimud. Kimbrid (ladina keeles Cimbri) olid germaani hõim, kes elas Jüüti poolsaare põhjaosas.

Uus!!: Germaanlased ja Kimbrid · Näe rohkem »

Kohort

Kohort (ladina cohors) oli Vanas-Roomas osa leegionist.

Uus!!: Germaanlased ja Kohort · Näe rohkem »

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.

Uus!!: Germaanlased ja Kreeka · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Germaanlased ja Ladina keel · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Germaanlased ja Langobardid · Näe rohkem »

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Uus!!: Germaanlased ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Uus!!: Germaanlased ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Uus!!: Germaanlased ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Germaanlased ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lõuna-Itaalia

Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.

Uus!!: Germaanlased ja Lõuna-Itaalia · Näe rohkem »

Lusitaania

Ibeeria, keiserlik provints ''Lusitaania'' (Portugal ja Extremadura) Lusitaania või Hispania Lusitana oli iidne Rooma provints paigas, kus nüüd on Portugal (Douro jõest lõunas) ja Lääne-Hispaania (praegune autonoomne piirkond Extremadura ja osa Salamanca provintsist).

Uus!!: Germaanlased ja Lusitaania · Näe rohkem »

Main

Main on jõgi Euroopas Saksamaal.

Uus!!: Germaanlased ja Main · Näe rohkem »

Marcus Aurelius

Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.

Uus!!: Germaanlased ja Marcus Aurelius · Näe rohkem »

Möösia

Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.

Uus!!: Germaanlased ja Möösia · Näe rohkem »

Merovingid

Merovingid on 5.–8.

Uus!!: Germaanlased ja Merovingid · Näe rohkem »

Moseli jõgi

Mosel (saksa; prantsuse Moselle) on jõgi, mis voolab läbi Prantsusmaa, Luksemburgi ja Saksamaa.

Uus!!: Germaanlased ja Moseli jõgi · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Germaanlased ja Must meri · Näe rohkem »

Norralased

pisi Norralased (endanimetus nordmenn) on Skandinaavia poolsaare lääneosas elav põhjagermaani rahvas, Norra põhirahvus.

Uus!!: Germaanlased ja Norralased · Näe rohkem »

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: Germaanlased ja Oder · Näe rohkem »

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Uus!!: Germaanlased ja Pannoonia · Näe rohkem »

Pavia

Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.

Uus!!: Germaanlased ja Pavia · Näe rohkem »

Püreneed

Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).

Uus!!: Germaanlased ja Püreneed · Näe rohkem »

Po

Po asendikaart Po valgla Po keskjooksul Torinos Po (ladina keeles Padus või Eridanus) on Itaalia pikim jõgi.

Uus!!: Germaanlased ja Po · Näe rohkem »

Poseidonios

Posidonius Poseidonios Apameiast (ka Poseidonios Rhodoselt; kreeka keeles Ποσειδώνιος, Poseidonios; u. 135 eKr, Apameia, Süüria – u. 51 eKr, Rhodos või Rooma) oli vanakreeka filosoof stoikute koolkonnast ning üks oma aja suuremaid erudiite Stoic, ühtlasi poliitik, astronoom, geograaf, ajaloolane ja õpetaja, kes sündis Süürias Apameas ning tegutses Rhodose saarel.

Uus!!: Germaanlased ja Poseidonios · Näe rohkem »

Publius Quinctilius Varus

Publius Quinctilius Varus (46 eKr Cremona, Rooma Vabariik – 9 pKr Germaania) oli Rooma poliitik ja väejuht.

Uus!!: Germaanlased ja Publius Quinctilius Varus · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Germaanlased ja Rein · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Uus!!: Germaanlased ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Germaanlased ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rootslased

right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.

Uus!!: Germaanlased ja Rootslased · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Germaanlased ja Saksid · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Germaanlased ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Speyer

Speyer on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Uus!!: Germaanlased ja Speyer · Näe rohkem »

Stilicho

Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.

Uus!!: Germaanlased ja Stilicho · Näe rohkem »

Strasbourg

Lycée int pontonniers Strasbourgis 2014. aastal Strasbourg on linn Kirde-Prantsusmaal, Grand Esti piirkonna ja Bas-Rhini departemangu keskus ja suurim asula (Prantsusmaa suuruselt seitsmes).

Uus!!: Germaanlased ja Strasbourg · Näe rohkem »

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Uus!!: Germaanlased ja Sueebid · Näe rohkem »

Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

Uus!!: Germaanlased ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »

Taanlased

Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.

Uus!!: Germaanlased ja Taanlased · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Germaanlased ja Tacitus · Näe rohkem »

Tüüringid

Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.

Uus!!: Germaanlased ja Tüüringid · Näe rohkem »

Teutoburgi mets

Teutoburgi mets (saksa Teutoburger Wald) on mäestik Saksamaal.

Uus!!: Germaanlased ja Teutoburgi mets · Näe rohkem »

Teutoburgi metsa lahing

Teutoburgi metsa lahing, Vana-Rooma ajaloolaste poolt kirjeldatud kui "Varuse katastroof" (Clades Variana) ja tuntud ka kui Varuse lahing, toimus aastal 9 pKr Teutoburgi metsas, kui germaani hõimude ühisvägi hävitas varitsuslahingus väejuht Publius Quinctilius Varuse juhitud Rooma keisririigi kolm leegioni ja nende abiväeosad.

Uus!!: Germaanlased ja Teutoburgi metsa lahing · Näe rohkem »

Tiberius

Tiberius Tiberius (Tiberius Caesar Divi Augusti Divi Iulii Augustus; sünninimi Tiberius Claudius Nero; 16. november 42 eKr – 16. märts 37) oli Rooma keisririigi keiser 19. augustist 14 pKr kuni surmani 37.

Uus!!: Germaanlased ja Tiberius · Näe rohkem »

Traakia

Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Uus!!: Germaanlased ja Traakia · Näe rohkem »

Vana-Rooma keisrite loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Germaanlased ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Germaanlased ja Vandaalid · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Germaanlased ja Volga · Näe rohkem »

Weser

Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.

Uus!!: Germaanlased ja Weser · Näe rohkem »

Wisła

Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.

Uus!!: Germaanlased ja Wisła · Näe rohkem »

Worms

Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Uus!!: Germaanlased ja Worms · Näe rohkem »

1. sajand

1.

Uus!!: Germaanlased ja 1. sajand · Näe rohkem »

101 eKr

Aasta 101 eKr ehk ab urbe condita DCLIII (653).

Uus!!: Germaanlased ja 101 eKr · Näe rohkem »

113 eKr

Aasta 113 eKr ehk ab urbe condita DCXLI (641).

Uus!!: Germaanlased ja 113 eKr · Näe rohkem »

166

166.

Uus!!: Germaanlased ja 166 · Näe rohkem »

180

180.

Uus!!: Germaanlased ja 180 · Näe rohkem »

2. sajand

2.

Uus!!: Germaanlased ja 2. sajand · Näe rohkem »

251

251.

Uus!!: Germaanlased ja 251 · Näe rohkem »

270

270.

Uus!!: Germaanlased ja 270 · Näe rohkem »

3. sajand

3.

Uus!!: Germaanlased ja 3. sajand · Näe rohkem »

3. sajand eKr

3.

Uus!!: Germaanlased ja 3. sajand eKr · Näe rohkem »

4. sajand

4.

Uus!!: Germaanlased ja 4. sajand · Näe rohkem »

5. sajand

5.

Uus!!: Germaanlased ja 5. sajand · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Germaanlased ja 6. sajand · Näe rohkem »

7

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Germaanlased ja 7 · Näe rohkem »

7. sajand

7.

Uus!!: Germaanlased ja 7. sajand · Näe rohkem »

7. sajand eKr

7.

Uus!!: Germaanlased ja 7. sajand eKr · Näe rohkem »

9

9.

Uus!!: Germaanlased ja 9 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Germaani hõimud, Germaani rahvad.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »