Kiiremini kui brauser!
63 suhted: Aisting, Ajalugu, Akadeemia (ajakiri), Apodiktiline otsustus, Aristoteles, Arthur Schopenhauer, Astronoomia, Baruch Spinoza, Bioloogia, Descartesi dualism, Dialektika, Elea koolkond, Fakt, Filoloogia, Filosoofia, Francis Bacon, Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, Galileo Galilei, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Hellenism, Idee, Immanuel Kant, Induktsioon, Inimene, Johannes Kepler, John Locke, Keel, Keemia, Kogemusteadus, Loodus, Loodusseadus, Loodusteadus, Loogika, Marju Luts-Sootak, Matemaatika, Mehaanika, Metafüüsika, Metodoloogia, Mikroskoop, Patristika, Plahvatus, Platon, Psühholoogia, Rahvas, Refleksioon, Rektor, René Descartes, Süllogism, Süstemaatika, Sokrates, ..., Stiil, Strasbourgi Ülikool, Taju, Teadus, Teadusharu, Teaduskond, Teaduste klassifikatsioon, Usund, Vaim, Wilhelm Windelband, 1. mai, 1894, 1993. Laienda indeks (13 rohkem) »
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Aisting · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Ajalugu · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Apodiktiline otsustus
Apodiktiliseks otsustuseks nimetatakse traditsioonilises loogikas otsustust, mille puhul subjekti seost predikaadiga mõeldakse paratamatusega.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Apodiktiline otsustus · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Astronoomia · Näe rohkem »
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Baruch Spinoza · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Bioloogia · Näe rohkem »
Descartesi dualism
Descartesi dualism on keha ja vaimu dualismi versioon, mille esitas René Descartes.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Descartesi dualism · Näe rohkem »
Dialektika
Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Dialektika · Näe rohkem »
Elea koolkond
Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5. sajandil eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias (Suur-Kreekas).
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Elea koolkond · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Fakt · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Filoloogia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Filosoofia · Näe rohkem »
Francis Bacon
Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. või 21. jaanuar 1561 – 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees, esseist ja polühistor.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Francis Bacon · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm Joseph Schelling
pisi Friedrich Wilhelm Joseph Schelling (27. jaanuar 1775 – 20. august 1854), hiljem von Schelling, oli saksa filosoof.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Friedrich Wilhelm Joseph Schelling · Näe rohkem »
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Galileo Galilei · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Hellenism
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Hellenism · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Idee · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Induktsioon · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Inimene · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja John Locke · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Keel · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Keemia · Näe rohkem »
Kogemusteadus
Kogemusteadus ehk empiiriline teadus on teadusharu, mille tulemused toetuvad vaatlustest saadavale kogemusele.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Kogemusteadus · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Loodus · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Loogika · Näe rohkem »
Marju Luts-Sootak
Marju Luts-Sootak (kuni 2007 Marju Luts; sündinud 3. märtsil 1966 Rakveres) on eesti õigusajaloolane, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo õppetooli juhataja, professor.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Marju Luts-Sootak · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Matemaatika · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Mehaanika · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Metodoloogia
Metodoloogia on õpetus metoodikatest.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Metodoloogia · Näe rohkem »
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Mikroskoop · Näe rohkem »
Patristika
Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Patristika · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Plahvatus · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Platon · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Rahvas · Näe rohkem »
Refleksioon
Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Refleksioon · Näe rohkem »
Rektor
Rektor on ülikooli, varem ka gümnaasiumi juhataja levinud ametinimetus.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Rektor · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja René Descartes · Näe rohkem »
Süllogism
Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Süllogism · Näe rohkem »
Süstemaatika
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Süstemaatika · Näe rohkem »
Sokrates
Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (Σωκράτης) (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Sokrates · Näe rohkem »
Stiil
Stiil (ladina keeles stilus 'krihvel') on viis millegi esitamiseks, väljendamiseks, kujundamiseks või sooritamiseks.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Stiil · Näe rohkem »
Strasbourgi Ülikool
Strasbourgi Ülikooli logo Strasbourgi Ülikool (prantsuse Université de Strasbourg) on ülikool Prantsusmaal Strasbourgis.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Strasbourgi Ülikool · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Taju · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teaduskond
Teaduskond ehk fakulteet on kõrgkoolis lähedasi erialasid ühendav ja nende tööd korraldav haldusüksus.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Teaduskond · Näe rohkem »
Teaduste klassifikatsioon
Teaduste klassifikatsioon (inglise research classification, ka classification of R&D) on teaduste liigitamine ehk klassifitseerimine erinevate kriteeriumide alusel.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Teaduste klassifikatsioon · Näe rohkem »
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Usund · Näe rohkem »
Vaim
Jaldabaoth (Jaffe) oli gnostikute apokrüüfides mainitud vaimolend, kes Kristuse pildi järgi ehitas inimese keha ja puhus temasse kogemata oma loova vaimu Sõna "vaim" kasutatakse mitmes tähenduses.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Vaim · Näe rohkem »
Wilhelm Windelband
Wilhelm Windelband (enne 1905. aastat) Wilhelm Windelband (11. mai 1848 Potsdam – 22. oktoober 1915 Heidelberg) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa filosoofiaajaloolasi, uuskantiaanluse Badeni koolkonna rajaja.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja Wilhelm Windelband · Näe rohkem »
1. mai
1.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja 1. mai · Näe rohkem »
1894
1894.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja 1894 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Ajalugu ja loodusteadus ja 1993 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Geschichte und Naturwissenschaft.
