Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Gladiool

Index Gladiool

Gladiool (Gladiolus) on taimeperekond võhumõõgaliste sugukonnas.

35 suhted: Aafrika, Asparilaadsed, Üheidulehelised, Õiekate, Carl von Linné, Emakakael, Emakas, Flavonoidid, Hübriid, Kahesuguline õis, Katteseemnetaimed, Kesk-Aasia, Kimalane, Kultuurtaim, Kupar, Lõuna-Aafrika, Madagaskar, Niidu-kuremõõk, Pärismaine elustik, Püsililled, Põhja-Euroopa, Plinius Vanem, Rooma riik, Süstjas leht, Taimed, Tähk, Tolmukas, Troopika, Vahemere maad, Vars, Väike-Aasia, Võhumõõgalised, Vili, 19. sajand, 1924.

Aafrika

Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.

Uus!!: Gladiool ja Aafrika · Näe rohkem »

Asparilaadsed

Asparilaadsed (Asparagales) on õistaimede selts üheiduleheliste klassist.

Uus!!: Gladiool ja Asparilaadsed · Näe rohkem »

Üheidulehelised

Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.

Uus!!: Gladiool ja Üheidulehelised · Näe rohkem »

Õiekate

Roos on kaheli õiekattega taim Õiekate ehk periant on õie vegetatiivne (suguta) osa, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid ning hiljem vilja.

Uus!!: Gladiool ja Õiekate · Näe rohkem »

Carl von Linné

Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.

Uus!!: Gladiool ja Carl von Linné · Näe rohkem »

Emakakael

Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.

Uus!!: Gladiool ja Emakakael · Näe rohkem »

Emakas

Emakas ehk uterus (ladina uterus) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) ja mõningate teiste selgroogsete paaritu suguelund, milles loode tiinuse (raseduse) korral areneb.

Uus!!: Gladiool ja Emakas · Näe rohkem »

Flavonoidid

Flavoon Flavonoidid ehk bioflavonoidid on fütokemikaalid, mis on flavooni (2-fenüülkromooni) derivaadid või sellesarnased ained.

Uus!!: Gladiool ja Flavonoidid · Näe rohkem »

Hübriid

Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.

Uus!!: Gladiool ja Hübriid · Näe rohkem »

Kahesuguline õis

Gladioolil on kahelisugulised õied Kahesuguline õis on õis, kus kasvavad nii emakad (emakas) kui tolmukad.

Uus!!: Gladiool ja Kahesuguline õis · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Uus!!: Gladiool ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »

Kesk-Aasia

Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.

Uus!!: Gladiool ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »

Kimalane

Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Uus!!: Gladiool ja Kimalane · Näe rohkem »

Kultuurtaim

Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.

Uus!!: Gladiool ja Kultuurtaim · Näe rohkem »

Kupar

Unimaguna (''Papaver somniferum'') kerajas kupar, millest saadakse ka narkootilist ainet oopiumit Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe.

Uus!!: Gladiool ja Kupar · Näe rohkem »

Lõuna-Aafrika

Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.

Uus!!: Gladiool ja Lõuna-Aafrika · Näe rohkem »

Madagaskar

Madagaskar Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis.

Uus!!: Gladiool ja Madagaskar · Näe rohkem »

Niidu-kuremõõk

Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) on võhumõõgaliste sugukonda kuuluv üheiduleheline taimeliik.

Uus!!: Gladiool ja Niidu-kuremõõk · Näe rohkem »

Pärismaine elustik

Pärismaine elustik on mingi ala kohalik ehk põline ehk indigeenne elustik.

Uus!!: Gladiool ja Pärismaine elustik · Näe rohkem »

Püsililled

Püsililled on mitmeaastased rohttaimed, mis suudavad üle elada meie talved.

Uus!!: Gladiool ja Püsililled · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Gladiool ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Plinius Vanem

Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.

Uus!!: Gladiool ja Plinius Vanem · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Gladiool ja Rooma riik · Näe rohkem »

Süstjas leht

pisi Süstjas leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab kuni kolmandiku selle pikkusest.

Uus!!: Gladiool ja Süstjas leht · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Gladiool ja Taimed · Näe rohkem »

Tähk

60px Tähk ehk pea (spica) on õisik, kus õied kinnituvad peateljele õieraagudeta.

Uus!!: Gladiool ja Tähk · Näe rohkem »

Tolmukas

Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.

Uus!!: Gladiool ja Tolmukas · Näe rohkem »

Troopika

Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.

Uus!!: Gladiool ja Troopika · Näe rohkem »

Vahemere maad

Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.

Uus!!: Gladiool ja Vahemere maad · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Gladiool ja Vars · Näe rohkem »

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Uus!!: Gladiool ja Väike-Aasia · Näe rohkem »

Võhumõõgalised

Võhumõõgalised (Iridaceae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.

Uus!!: Gladiool ja Võhumõõgalised · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Gladiool ja Vili · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Gladiool ja 19. sajand · Näe rohkem »

1924

1924.

Uus!!: Gladiool ja 1924 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Gladiolus, Kuremõõk.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »